/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-116-06 PDF Riigikohus 18.06.2007

Kriminaalkoodeksi § 76 lg-s 1 sätestatud salakaubaveo üheks koosseisutunnuseks kauba toimetamine üle tollipiiri. 1998. a tolliseaduse kohaselt ei olnud ei olnud Eesti tollilaos ladustatud või Eesti tolli järelevalve all tollitransiidis oleva kauba ebaseaduslik vabasse ringlusse laskmine Eesti territooriumil käsitatav kauba üle tollipiiri toimetamisena.


Kuriteo täideviija ja kaasaaitaja isikute gruppi ei moodusta. Tegutsemine isikute grupis saab tähendada üksnes kaastäideviimist. Kuriteole kihutajad ja kaasaaitajad grupi koosseisu ei kuulu (vt RKKKo nr 3-1-1-15-97 ja 3-1-1-88-03).


KarS § 291^1 eeldab teo toimepanijalt vähemalt otsese tahtluse olemasolu.


KrMS § 309 lg-s 2 sätestatut peab tõlgendama koostoimes KrMS § 268 lg-ga 8. Seega on kuriteo tuvastamatusega KrMS § 309 lg 2 mõttes tegemist ka juhul, kui kohus asub nõupidamistoas seisukohale, et isiku tegu ei vasta süüdistuses märgitud kuriteokoosseisule, ning leiab ühtlasi, et puudub võimalus samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. Kriminaalmenetluse seadustiku § 268 lg-st 2 järeldub, et süüdistatava olukorra kergendamine võrreldes esitatud süüdistusega ei või endaga kaasa tuua süüdistuse olulist muutmist (3-1-1-96-06, p 15). Süüdistuse oluline muutmine võib seisneda ka selles, et kohus annab süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu.

Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 8 ei saa kohus tunnistada kuriteo täideviimises süüdi isikut, kellele on esitatud süüdistus kuriteole kaasaaitamises, kuna täideviimine on võrreldes kaasaaitamisega raskem kuriteo toimepanemise vorm (RKKKo 3-1-1-76-05).


KrMS § 309 lg-s 2 sätestatut peab tõlgendama koostoimes KrMS § 268 lg-ga 8. Seega on kuriteo tuvastamatusega KrMS § 309 lg 2 mõttes tegemist ka juhul, kui kohus asub nõupidamistoas seisukohale, et isiku tegu ei vasta süüdistuses märgitud kuriteokoosseisule, ning leiab ühtlasi, et puudub võimalus samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. Kriminaalmenetluse seadustiku § 268 lg-st 2 järeldub, et süüdistatava olukorra kergendamine võrreldes esitatud süüdistusega ei või endaga kaasa tuua süüdistuse olulist muutmist (3-1-1-96-06, p 15). Süüdistuse oluline muutmine võib seisneda ka selles, et kohus annab süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu.


Õiguspraktika ühtlustamiseks selgitab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et nii süüdistusakt kui ka kohtuotsus peavad olema keeleliselt arusaadavad ja vastama keeleseaduse § 1 lg 2 alusel kehtestatud eesti kirjakeele normile. Kolleegium taunib praktikat formuleerida süüdistuse tekst võimalikult väikese arvu lausetega ja koondada igasse lausesse palju erinevaid mõtteid. Ülipikkade mitmeastmeliste lausete kasutamine ning nendes mahuka informatsiooni edastamine muudab süüdistuse teksti lugemise aeganõudvaks, vähendab selle arusaadavust ja võib põhjustada mitmetimõistetavusi.


Süüdimõistetult asitõendite hoiukulu väljamõistmisel tuleb kohtul pärast riigi tegeliku hoiukulu suuruse kindlakstegemist hinnata ka hoiukulu põhjendatust, sealhulgas sedagi, kas asitõendite säilitamise maht ja ajaline kestus on olnud kriminaalmenetluse huvides vajalik. Riik ei saa süüdimõistetult nõuda asitõendite hoidmisel tehtud ilmselt ebamõistlike kulutuste hüvitamist (vt RKKKo nr 3-1-1-108-05).

3-1-1-73-02 PDF Riigikohus 12.06.2002

Reisijad võivad üldjuhul üle Eesti tollipiiri valuutat toimetada ilma tollikontrollile esitamise kohustuseta. See kohustus tekib alles juhul, kui valuuta kogus on suurem kui 80 000 Eesti krooni Eesti Panga päevakursi järgi. Selleks, et kvalifitseerida valuuta üle Eesti tollipiiri toimetamine salakaubaveona, peab olema tõendatud isiku soov valuutat ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetada ja sellel eesmärgil valuuta tollikontrollile esitamata jätmine.


Salakaubaveo lõpule viiduks lugemiseks ei näe seadus ette tagajärje saabumist. Seega salakaubaveo katse puhul peab isik tahtma kaupa või muud väärtust ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetada. Selle eesmärgi saavutamiseks ta varjab kaupa või muud väärtust tollikontrolli eest, või üritab kauba või muu väärtuse üle tollipiiri toimetada tollikontrollist kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil. Võimalikuks tahtluse vormiks saab siinjuures olla vaid otsene tahtlus.

3-1-1-16-02 PDF Riigikohus 05.03.2002

Salakaubaveo esemeks olnud kaubalt käibemaksu tasumata jätmine ei ole käsitatav salakaubaveoga tekitatud kahjuna.


Maksude tasumata jätmine ei ole käsitatav salakaubaveo kriminaalõiguslikku tähendust omava tagajärjena.

3-1-1-70-01 PDF Riigikohus 07.06.2001

Füüsiline isik peab enne riigipiiri ületamist esitama tollikontrolliks tollideklaratsiooni deklareerimisele kuuluvate kaupade kohta, et saada luba nende riigist väljatoimetamiseks. Piirikontrollile peab isik esitama kõik dokumendid, mis on vajalikud piiri ületamiseks. Järelikult on isik kohustatud piirikontrollile esitama ka tollidokumendid deklareerimisele kuuluva kauba kohta. Kõik need toimingud peab füüsiline isik tegema omal initsiatiivil. Tollikontrollil ja piirivalvel on kontrollifunktsioon.


Haldusõiguserikkumisena kvalifitseeritavat salakaubavedu eristab kuriteost KrK § 76 järgi eelkõige üle tollipiiri toimetatava kauba või muu väärtuse kogus ja kauba liik � eriluba nõudev kaup või muu väärtus, radioaktiivne või lõhkematerjal, narkootiline või psühhotroopne aine või nende ainete lähteaine, mittenarkootiline ravim, mürkaine, strateegiline kaup, tulirelv või laskemoon.

Kauba või muu väärtuse üle tollipiiri toimetamise ebaseadusliku viisi osas salakaubaveo kui haldusõiguserikkumise ja kuriteo koosseisud üksteisest ei erine.

3-1-1-94-00 PDF Riigikohus 19.10.2000
KrK

Isiku leidmine, kes nõustub välisriigist posti teel Eestisse salakaubana saadetavat narkootikumi vastu võtma ning tema nime ja aadressi teatavakstegemine salakauba saatjale võib moodustada salakaubaveole kaasaaitamise.


Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu, kaasa arvatud kõik objektiivsed ja subjektiivsed elemendid vähemalt kaudse tahtluse vormis.


Osavõtt eeldab põhitegu kuriteo täideviimise näol. Põhitegu võib seisneda ka vahendlikus täideviimises ja jääda katse staadiumi.

3-1-1-20-99 PDF Riigikohus 23.02.1999
KrK

Kuna tollipiir kulgeb Tallinna lennujaama hoones, on narkootilise aine ebaseaduslik toimetamine üle (KrK § 76 lg 2) lõpule viidud lennujaama hoonest väljumisega.


Isik on KrK § 186 sätestatud kuriteo lõpule viinud ka juhul, kui ta võltsitud passi ise ei esitagi viisa saamiseks, vaid annab selle saatkonda edastamiseks teisele isikule.


Riigikohus kassatsioonikohtuna hindab tõendeid vaid ses mõttes, et kontrollib, kas ringkonnakohus on tõendite hindamisel juhindunud kriminaalmenetluse põhimõtetest ning vastavatest seadusesätetest.

3-1-1-129-96 PDF Riigikohus 03.12.1996

Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis.


Isiku käitumine võib salakaubaveo moodustada juhul, kui on küll tõendatud kauba või muu väärtuse üle tollipiiri ebaseaduslik toimetamine, kuid pole tõendatud vastava kauba või muu väärtuse registreerimine või leidmine Eestis..


Isikut võib kuriteole kaasaaitajaks tunnistada vaid tingimusel, et on tuvastatud kuriteo täideviija

Kokku: 7| Näitan: 1 - 7

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json