/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-84-02 PDF Riigikohus 21.06.2002

Süüdistuse muutmine kohtu poolt selliselt, et muutub kuriteoga põhjustatud tagajärg, võib olla kohtualuse kaitseõiguse rikkumine ning kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Kui etteheidetava teo objektiivne külg jäi samaks, ei ole tahtlikult süüvormilt ettevaatamatule süüvormile üleminek käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Sellisel juhul ei ole tahtlikult süüvormilt üleminek ettevaatamatule süüvormile käsitatav eelnevast oluliselt erineva süüdistusena.


Mõisted "oluline kahju" ja "muu raske tagajärg" on kriminaalõiguses kasutusel terminitena, millel on rahalises väärtuses väljendatuna kümnekordne vahe.

3-1-1-22-00 PDF Riigikohus 01.02.2000
KrK

Pidades vajalikuks mõista kohtualune talle esitatud süüdistuses õigeks ja kaaluda tema käitumise vastavust mõne teise kuriteokoosseisu tunnustele, puudub esimese astme kohtul siiski õigus omal initsiatiivil lugeda tuvastatuks niisuguse kuriteokoosseisu esinemine, mille tõttu halveneks kohtualuse olukord või mis oma sisult oleks varem esitatud süüdistusest oluliselt erinev. KrK § 141-1 järgi kohtu alla antu süüdimõistmine KrK § 161 järgi ei ole vastuolus KrMK § 215 lg 4 sätestatuga.


Kriminaalasja saatmisel uueks arutamiseks esimese astme kohtule ei tohi ringkonnakohus oma otsuses piirduda osutamisega AKKS §-le 33, vaid peab näitama, millist AKKS §-s 39 lg 3 nimetatud kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist või millist KrMK § 1 p 4 või AKKS § 39 lg 4 kohaselt oluliseks tunnistatavat kriminaalmenetluse seaduse rikkumist on ringkonnakohus arvestanud.

3-1-1-6-00 PDF Riigikohus 18.01.2000
KrK

Kohtualuse süüdistamisel mitmes kuriteos tuleb kohtuotsuses näidata, milline KrK säte millise õigusvastase teo hõlmab.


Juhul kui ebaseaduslik metsaraie pandi toime enne uue Metsaseaduse jõustumist 9. jaanuaril 1999, on kohtuotsuses tarvis näidata, kas süüdlase kriminaalvastutuse alus on uue seaduse tõttu ära langenud või püsima jäänud.

3-1-1-100-99 PDF Riigikohus 16.11.1999
KrK

Kohtuliku arutelu käigus uue või muudetud süüdistuse esitamist sätestavate eeskirjade eiramist võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.


Prokuröri poolt kohtus esitatav uus või muudetud süüdistus peab vastama KrMK § 121 lg 2 nõuetele, olema üheselt mõistetav ja koostatud niisuguses vormis, et seda ärakirja on võimalik anda kohtualusele ja kaitsjale. Jõusse jäävat süüdistust ei ole vaja korrata. Kohtul endal puudub süüdistuse koostamise ja esitamise õigus, välja arvatud erasüüdistusasjades.

3-1-1-91-98 PDF Riigikohus 15.09.1998

Kui kannatanu taotlusel algatatud kriminaalasjas on süüdlane kohtu alla antud avalikõiguslikus süüdistuses, siis ei ole tema süüditunnistamiseks nn. erasüüdistusasjas vaja ei kannatanu uut sellekohast avaldust ega eraldi kriminaalasja algatamist selle kuriteo kohta.


Mõistes isiku õigeks selles kuriteos, mille toimepanemise eest oli ta kohtu alla antud, peab kohus otsustama, kas selle isiku teos on mõne teise kuriteo koosseis.


Kuriteoasjades, mille tagajärjel kannatanu suri, on kannatanu õigused kannatanu lähedastel sugulastel ja kannatanuks tunnistatakse vastavalt kokkuleppele kas üks või kõik lähedased sugulased, kui nad seda nõuavad.

3-1-1-48-98 PDF Riigikohus 31.03.1998

Politseiprefekti nõustumine haldusaresti kandvate isikute kasutamisega tema elamu ehitamisel tasuta tööjõuna võib moodustada ametialaste kohustuste mittevastava täitmise prefekti kui ametiisiku poolt KrK § 162 mõttes.


Süüdistuse formulatsiooni niisugusel muutmisel, millega ei halvendata kohtualuse seisundit ega tehta süüdistuses varemesitatuga võrreldes olulisi erinevusi, puudub vajadus esitada uus süüdistus.

3-1-1-45-98 PDF Riigikohus 24.03.1998

Süüdistuse muutmine kohtus on lubatud ka juhul, kui muuta on tarvis üksnes kuriteo kvalifikatsiooni seoses sellega, et endise sisuga seadusesäte on kriminaalasja arutamise ajaks paigutatud KrK eriosa sama paragrahvi mõnda teise lõikesse täiendpunktina.


Laenulepingu sõlmimine mitte tsiviilõigusliku vahekorra loomise, vaid pettuse teel võõra vara saamise eesmärgil võib moodustada kelmuse.

3-1-3-2-97 PDF Riigikohus 14.01.1997

Juhul kui kohus korraldaval istungil ei pea põhjendatuks prokuröri taotlust anda isik kohtu alla uues või muudetud süüdistuses, jätkatakse kohtulikku arutamist selle süüdistuse alusel, milles isik oli varem kohtu alla antud, või kriminaalasjas menetlus lõpetatakse. Viimasel juhul ei ole KrMK § 5 lg-s 2 kehtestatud piirang kohtule siduv.


Erinevalt KrK § 811 lg 2 p-st 1, mis enne 17. aprilli 1996. a seaduse jõustumist kehtestas vastutuse Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest isikute grupi eelneval kokkuleppel, näeb KrK § 812 lg 2 p 1 ette vastutuse isiku ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise eest isikute grupi poolt.

3-1-3-19-96 PDF Riigikohus 18.06.1996

Kuriteoepisoodina mõeldakse KrMK § 215 lg-s 1 kuriteosündmust KrMK § 5 lg 1 p 1 mõttes. Sellest tulenevalt on süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine kohtus lubatud vaid juhul, kui see toob kaasa kuriteokoosseisu, mitte aga kuriteosündmuse muutumise


Kohtus uue süüdistuse esitamine uue kuriteosündmuse osas on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.

3-1-1-60-96 PDF Riigikohus 21.05.1996

Isiku käitumine moodustab tapmise hädakaitse piiride ületamisel vaid tingimusel, et ründajalt elu võtmisele suunatud käitumisakti ajal oli hädakaitseseisund juba tekkinud.


Ringkonnakohus tohib kohtualuse süüdi tunnistada raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus (AKKS § 32 lg 3 p 1) vaid juhul, kui esimese astme kohus oli isiku selle raskema kuriteo eest kohtu alla andnud

3-1-1-31-96 PDF Riigikohus 12.03.1996

Kui kriminaalasi on algatatud kannatanu avalduse põhjal, milles puudub seisukoht kuriteo kvalifikatsiooni osas, ja süüdlane on kohtu alla antud avalik-õiguslikus süüdistuses, ei pea kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks ja isiku süüdimõistmiseks nn. erasüüdistusasjas saama kannatanult uut avaldust süüdlase vastutusele võtmiseks. Küll on tarvis selgitada, kas kannatanu soovib kohtualusega leppida.


Kohtu asumisel seisukohale, et isiku käitumises on mitte selle kuriteo koosseis, mille eest ta on kohtu alla antud, vaid teise kuriteo koosseis, peab kohus süüdistuse kooskõlas KrMK §-ga 215 omal algatusel muutma, mitte aga tegema õigeksmõistvat otsust.

Kui kriminaalasi on algatatud kannatanu avalduse põhjal, milles puudub seisukoht kuriteo kvalifikatsiooni osas, ja süüdlane on kohtu alla antud avalik-õiguslikus süüdistuses, ei pea kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks ja isiku süüdimõistmiseks nn. erasüüdistusasjas saama kannatanult uut avaldust süüdlase vastutusele võtmiseks. Küll on tarvis selgitada, kas kannatanu soovib kohtualusega leppida.

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json