/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-105-02 PDF Riigikohus 17.10.2002

Kui isik ei ole suutnud piisavalt usutavalt osundada isikutele, kellele võiks kuuluda tema elukohast leitud ese (nt laskemoon), siis on alust lugeda seda kuuluvaks kõnealuse eluruumi valdajale.

3-1-1-21-00 PDF Riigikohus 15.02.2000

Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtudes tuleb kohtualuse kasuks tõlgendada vaid kõik kõrvaldamata kahtlused.


Juhul kui mingi olulise faktilise asjaolu kohta on kaks erinevat tõendit - kohtualuse üldsõnalised ütlused ja ametlik teatis, peab ringkonnakohus kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks võtma selle vastuolu kõrvaldamiseks tarvitusele kõik seaduses ettenähtud abinõud, kaasa arvatud täiendava ja üksikasjalikuma teatise nõudmine.


Kriminaalasja tehiolude igakülgse ja täieliku uurimise nõude eiramist, mis ei võimalda ringkonnakohtul hinnata tõendeid vastavalt KrMK §-s 50 sätestatule, võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.


3-1-1-9-00 PDF Riigikohus 25.01.2000

Isiku süüdimõistmist võõra vara riisumise eest raiskamise teel peab kohtuotsuses põhistama, näidates raiskamise viisi ja muud kohtualusele süüks arvatava kuriteo asjaolud. Vastasel korral on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust (AKKS § 39 lg 3 p 7).


Juhul kui asutuse juht annab korralduse tasuda arved, millele pole lisatud tehtud tööde ja kulutatud materjali loetelud, läheb maksete ja tehtud tööde vastavuse tõendamiskoormis üle isikule, kes oma ametikohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Öeldu ei tähenda oma süütuse tõendamise kohustuse panemist kohtualusele e süütuse presumptsiooni põhimõtete rikkumist.

3-1-1-112-99 PDF Riigikohus 14.12.1999
KrK

Juhul kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, puudub alus rääkida süüdimõistetu suhtes tekkinud kahtlustest, mis tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.


Esimese astme kohtu poolt olulistele tõenditele ja tõendite kogumile antud hinnangust erineva hinnangu andmise motiveerimata jätmine ringkonnakohtu otuses on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.

3-1-1-111-99 PDF Riigikohus 07.12.1999

Ringkonnakohtu hinnang tõenditele ei pea ühtima esimese astme kohtu hinnanguga. Ringkonnakohtul aga puudub õigus hinnata tõendeid valikuliseltt ja ignoneerida esimese astme kohtu hinnangut tõenditele. Niiviisi toimimise võib Riigikohus AKKS § 39 lg 4 alusel tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.


Süüdistatav ei pea tõendama, etvigastusi kannatanule ei tekitanud tema. Niisugune nõue moodustab süütuse presumptsiooni põhimõtte eiramine.

3-1-1-72-98 PDF Riigikohus 02.06.1998

Kui tõendite kontrollimisega pole kohtutel võimalik kriminaalasjas vastuolusid kõrvaldada, tuleb kohtualune talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.


Ringkonnakohus, jõudnud tõendite hindamisel esimese astme kohtu hinnangust vastupidisele seisukohale, peab motiveerima ka seda, miks ta tunnistab esimese astme kohtu hinnangu tõenditele ebaõigeks.=Kohtuotsusega tuvastatuks loetud asjaolud ei tohi olla vastuolus.

3-1-1-71-98 PDF Riigikohus 26.05.1998

Kui kriminaalasja arutamise käigus ei õnnestu täiendavate tõendite kogumise ja hindamise abil kõrvaldada tekkinud kahtlusi, tuleb kohtul lähtuda süütuse presumptsioonist.


Isiku süüditunnistamine kehavigastuse tahtlikus tekitamkses võib olla põhjendamatu ja vastuolus kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõudega juhul, kui kummutamata on hädaseisundi esinemisele viitavad asjaolud ning kahtlusi tekitab kannatanule kehavigastuste tekkimise väidetav viis ja isegi vigastuste olemasolu.


3-1-1-123-97 PDF Riigikohus 22.01.1998

Tõendite hindamisel tuleb arvestada tõendiliigi isepära: algse tõendi kaastoimel tekkinud tuletatud tõendi usaldusväärsus võib väheneda algse tõendi usaldusväärsuse vähenemisel (näit. tunnistaja ütluste ebajärjekindlus).=Isiku menetlusseisund võib eeluurimisel mõjutada ka tema ütluste sisu.


Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, loetakse süütuks seni, kuni tema süü pole seaduse kohaselt tõendatud. Kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse alati ja vaieldamatult kohtualuse kasuks.


Altkäemaksu andmise saab lugeda lõpuleviiduks vaid altkäemaksu vastuvõtmisega ametiisiku poolt.


Isiku kaasamisena salajasele koostööle jälitustegevuses saab käsitleda isiku nõusolekut jälituse erandtoimingu läbiviimiseks tema tööruumis ja tema osavõtul.

3-1-1-109-96 PDF Riigikohus 15.10.1996

Kriminaalasja kohtueelse menetluse kohta ajaleheartikli avaldamine ei ole seadusega keelatud ega anna alust tunnistada kriminaalasja uurimine ebaobjektiivseks. KrMK § 117 lg 1 küll sätestab, et eeluurimise andmeid võib avaldada ainult uurija loal ja tema poolt võimalikuks peetavas ulatuses, kuid vastutust selle nõude eiramise eest pole kehtestatud.


Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json