/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 12| Näitan: 1 - 12

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-116-98 PDF Riigikohus 24.11.1998

Löökide arv, peksmise viis ja kestus ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk tõendavad tapmise toimepanemist eriti julmal ja piinaval viisil.


Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui abitusse seisundisse viidud kannatanut pekstakse pikaajaliselt rusikate ja jalgadega valimatult elutähtsatesse organitesse ning jäetakse hilissügisesel ajal kõrvalisse kohta. Tagajärgedesse ükskõikne suhtumine kinnitab tapmise toimepanekut kaudse tahtluse vormis.


Röövimise toimepanemine isikute grupi poolt eeldab ühist kuritegelikku eesmärki, mille saavutamiseks kõik need isikud tegutsevad teadlikult, täites igaüks omavahel jaotatud ja ette plaanitud rolli kuritegeliku tagajärje saavutamiseks. Ühiselt toime pandud röövimine on inkrimineeritav grupi liikmetele (kaastäideviijatele) terves ulatuses.

3-1-1-106-98 PDF Riigikohus 13.10.1998

Kuriteo kvalifitseerimisel KrK § 101 p 5 järgi on määrav asjaolu, et süüdlase teod on hõlmatud ühise tahtlusega ning reeglina toimepandud üheaegselt. Ühise tahtlusega hõlmatud kahe või enama isiku erineval ajal tapmise puhul peab kindlasti olema tuvastatud otsene tahtlus. Kannatanute üheaegsel tapmisel on võimalik nii otsene kui ka kaudne tahtlus. Kannatanute üheaegsel tapmisel ei pruugi kokku langeda ka tapmise motiiv.


Kahe isiku tapmiseks mõeldud ja ühtse tahtlusega hõlmatud tegevus, millega põhjustati vaid ühe isiku surm, tuleb kvalifitseerida ühe isiku lõpuleviidud tapmisena (KrK § 100) ja kahe või enama isiku tapmise katsena (KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 5).

3-1-1-40-98 PDF Riigikohus 01.04.1998

Eesti Vabariigi 18.12.1996. a seadusega KrK §-s 101 eluaegse vabadusekaotuse mõistmise võimaluse ettenägemine, samuti rahvusvahelise õiguse põhimõtted ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 6 ratifitseerimisseaduse vastuvõtmine 18.03.1998. a annavad alust mõista tahtliku tapmise raskendavail asjaoludel toimepannutele surmanuhtluse asemel eluaegse vabadusekaotuse üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust ning võimaldab mõistetud surmanuhtluse asemel kohaldada eluaegset vabadusekaotust.


Ühtsest tahtlusest hõlmatud kahe või enama isiku tapmine ja ühe isiku tapmiskatse moodustavad ühe lõpuleviidud kuriteo KrK § 101 p 5 tunnustel.

3-1-1-44-98 PDF Riigikohus 24.03.1998

Tapmisega huligaansel ajendil avaldatakse otsest lugupidamatust ühiselureeglite ja üldtunnustatud moraalinormide vastu. Huligaanseks ajendiks ei pea olema ajendi vähene tähtsus või puudumine.


Vahistatu põgenemine haiglast politseitöötajate nähes, kes talle kohe järele jooksevad ja ta haiglast 100 m kaugusel kinni peavad, tuleb lugeda katsestaadiumi jäänuks.


Kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude selgitamata jätmine võib tingida põhjendamatuid ja meelevaldseid järeldusi tõendite usaldusväärsuse suhtes.


Kannatanu keha ja relva asendi tuvastamiseks lasuvigastuse tekitamisel võib osutuda vajalikuks määrata kompleksekspertiis kohtuballistika- ja kohtumeditsiinieksperdi osavõtul, mitte aga eraldi kohtumeditsiini ja kohtuballistikaekspertiis.

3-1-1-106-97 PDF Riigikohus 28.10.1997

Otsustamaks, kas tapmine rusika- ja jalalöökide tagajärjel pandi toime tahtlikult, samuti kas eriti piinaval või eriti julmal viisil, tuleb arvestada löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta inimkehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud kehavigastuste hulka ja laadi, valutunde kestust ja muid kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavaid asjaolusid.


Peksmise tagajärjel kannatanu surma põhjustamine, kui süüdlane nägi ette ja möönis niisuguse tagajärje saabumist, moodustab kaudse tahtlusega toimepandud tapmise, mitte aga üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. Viimati nimetatud kuritegu eeldab surma suhtes kergemeelsust.

3-1-1-31-97 PDF Riigikohus 15.04.1997

Kannatanu põletamine, kui ei ole tõendatud, et põletati elav inimene, ei moodusta tapmist eriti piinaval või eriti julmal viisil.


Konflikti tekkimine kannatanuga isiklike suhete pinnalt ei pea välistama tapmist huligaansel ajendil.


Isiku süüdimõistmine KrK § 101 p 5 järgi võib olla põhjendatud vaid tingimusel, et 2 või enama isiku tapmine tema poolt on mitte oletatav, vaid tuvastatud. Kahe kannatanu põletamine ei pea olema suunatud 2 inimese tapmisele.

3-1-1-125-96 PDF Riigikohus 26.11.1996

Kannatanu tapmine 33 torke- ja lõikehaava tekitamisega pähe, näkku ja rindkeresse, millega vigastati peaaju, käguveeni, kopsu ja südant ning mis valmistasid kannatanule vähemalt 10-15 minuti vältel suurt valu, võib olla kvalifitseeritav KrK § 101 p 7 järgi.

3-1-1-101-96 PDF Riigikohus 29.10.1996

Kuriteost osavõtt välistab vastutuse eelnevalt mittelubatud varjamise eest KrK § 180 järgi. Eelnevalt lubatud kuriteo jälgede hävitamine on kuriteole kaasaaitamine


Kooskõlastatud ja ühtse tahtlusega hõlmatud tegutsemine kannatanult elu võtmisel on tõend tahtliku tapmise kohta osavõtu kujul. Otsest tahtlust saab seejuures järeldada kasutatud vahendite, teoviisi, löökide hulga, tekitaud vigastuste laadi ja koha jms põhjal. Kannatanu surma saabumise ajal ei ole kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust


Tapmise puhul ei sõltu põhjusliku seose olemasolu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.

3-1-1-103-96 PDF Riigikohus 15.10.1996

Kui süüdlased tegutsesid ühtse tahtlusega tappa kolm isikut, kellest kaks tapetigi, kolmanda tapmist aga ei suudetud lõpule viia, tuleb nii lõpuleviidud tapmised kui ka tapmiskatse kvalifitseerida KrK eriosa sama paragrahvi (käesoleval juhul § 101) järgi.


Isiku süüdimõistmisel KrK § 101 p-de 2 ja 3 järgi peab kohtuotsuses olema märgitud, milles huligaanne ajend väljendus ja millist kuritegu varjata sooviti.

3-1-1-107-96 PDF Riigikohus 15.10.1996

Kannatanu peksmine rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse pika aja jooksul, mille tagajärjel saabus surm, võib tõendada tapmist kaudse tahtlusega. Löökide arv, peksmise kestus ja tekitatud kehavigastuste hulk võivad tõendada tapmist eriti julmal viisil.


Süüdistatav möönab mistahes tagajärje saabumist kannatanu peksmisel rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse pika aja jooksul.

3-1-1-8-96 PDF Riigikohus 16.01.1996

Süüdlase isikuandmeid ja kuriteo tehiolusid arvestades võib kohus jõuda järeldusele, et toime on pandud tahtlik tapmine huligaansel ajendil, mitte aga surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu

III-1/1-93/95 PDF Riigikohus 15.12.1995

Kokku: 12| Näitan: 1 - 12

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json