3-1-3-5-00
|
Riigikohus |
07.03.2000 |
|
Jälitustegevuse seaduse § 3 lg-st 1 tulenevalt on kuriteo matkimine lubatud mitte ainult kurjategija isiku või lõpuleviidud kuriteo väljaselgitamiseks, vaid ka kuriteo ettevalmistamise ja kuriteokatse tõkestamiseks ning sel teel saadud andmed on kriminaalasjas kasutatavad tõendina.
|
| 3-1-1-132-97
|
Riigikohus |
23.12.1997 |
|
KrK §-s 113 ettenähtud vägivallateod kurjategija kallal tema kinnipidamiseks ei saa kaasa tuua kriminaalvastutust kurjategija kinnipidamise piiride ületamise eest, sest KrKs ei ole niisugust tegu kuriteoks tunnistatud.
|
| 3-1-1-54-97
|
Riigikohus |
06.05.1997 |
|
Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 2 p 4 kohaselt võib kuritegu matkida kurjategija kinnipidamise või kuriteo väljaselgitamise eesmärgil, mis tähendab, et kuritegu, mida välja selgitada või milles süüdlast kinni pidada soovitakse, peab olema juba toime pandud. Seejuures ei pea see kuritegu olema lõpule viidud. Ainuüksi oletus, et isik võib kuriteo tulevikus toime panna ei anna alust kriminaalasja algatamiseks ja kuriteo matkimiseks
KrMK § 104 lg-s 1 sätestatud uurimisalluvusest võib riigiprokurör või tema asetäitja muuta üksnes motiveeritud määrusega. Resolutsioon kriminaalasja algatamise määrusel ei asenda KrMK § 104 lg-s 2 tähendatud määrust.
|
| 3-1-1-117-96
|
Riigikohus |
11.12.1996 |
|
Kassatsioonprotesti puudumisel on kassatsiooni piirid määratud kassatsioonkaebusega.
Kurjategija kinnipidamise piiride ületamise võrdsustamine hädakaitse piiride ületamisega on analoogia kasutamine ja seetõttu põhjendamatu.
|
| 3-1-1-121-96
|
Riigikohus |
19.11.1996 |
|
Hädakaitsepiire ei ole võimalik ületada pärast õigusvastase ründe või selle reaalse ohu möödumist. Juba maas lamava ründe toimepannu tapmine võib olla kättemaksuakt ja kvalifitseeritav tapmisena üldalustel.
|
| 3-1-1-66-96
|
Riigikohus |
04.06.1996 |
|
Majandi ametiisikute poolne ebaseadusliku metsaraie korraldamine majandi hallatavas metsas võib hädaseisundi moodustada vaid tingimusel, et puudus mistahes muu võimalus majandi rasket majanduslikku olukorda parandada.
Kui esimese astme kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, puudub tsiviilhagejal AKKS § 5 lg-s 2 sätestatud apellatsiooniõigus. Jätab tsiviilhagi läbi vaatamata aga ringkonnakohus, pole tsiviilhagejal AKKS § 37 lg-s 4 ette nähtud kassatsiooniõigust.
|
| 3-1-1-60-96
|
Riigikohus |
21.05.1996 |
|
Isiku käitumine moodustab tapmise hädakaitse piiride ületamisel vaid tingimusel, et ründajalt elu võtmisele suunatud käitumisakti ajal oli hädakaitseseisund juba tekkinud.
Kui uue või muudetud süüdistuse esitamise kohustus tuleneb Riigikohtu otsusest, peab kriminaalasja teist korda arutav esimese astme kohus saatma selle täiendavaks kohtueelseks uurimiseks.
Ringkonnakohus tohib kohtualuse süüdi tunnistada raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus (AKKS § 32 lg 3 p 1) vaid juhul, kui esimese astme kohus oli isiku selle raskema kuriteo eest kohtu alla andnud
|
| 3-1-1-55-96
|
Riigikohus |
21.05.1996 |
|
Kurjategija kinnipidamisel on tulirelva kasutamine õiguspärane üksnes konkreetse isiku suhtes, kelle puhul kinnipidajal on kindel teadmine, et just see isik pani toime kuriteotunnustega teo, kusjuures tulirelva kasutatakse enda või teiste kaitsmisel ohtliku kuritegeliku ründe vastu või juhul, kui tegu on raske kuriteoga. Kolmanda astme kuriteo puhul tähendab tulirelva kasutamine ja kinnipeetavale lasuvigastuse tekitamine kinnipidamisvahendi ebaõiget valimist ning kinnipidamise piiride ilmset ületamist. Nende piiride ületamine tuleb lugeda õiguslike tagajärgede poolest karistatavuselt võrdseks hädakaitse piiride ületamisega.
|
| 3-1-3-8-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Karistuse kandmise aja alguseks on päev, mil isik faktiliselt kinni peeti
Kahju tekitamine õigusvastase ründe toimepannud isikule pärast hädakaitseseisundi lõppemist on karistatav üldalustel lähtudes kahju laadist ja suurusest
|
| 3-1-1-15-96
|
Riigikohus |
30.01.1996 |
|
Politseitöötajal tekib näilik hädakaitseseisund äärmiselt erandjuhtudel, kui oletatava ründaja käitumine on tavapärasest ilmselt erinev.
|
Facebook
X.com