/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-90-02 PDF Riigikohus 20.09.2002

Nõuetekohaselt esitatud tsiviilhagi otsustamata jätmine esimese astme kohtu poolt on KrMK § 269 lg-s 2 sätestatu rikkumine ning käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, millele ringkonnakohus ei tohiks jätta reageerimata. Samas ei oleks põhjendatud käsitletaval juhul rääkida kriminaalmenetluse seaduse olulisest rikkumisest AKKS § 33 lg 2 mõttes, sest seda rikkumist on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.


Algsete ja tuletatud tõendite objektiivselt erineva kujunemismehhanismi arvestamine tõendite kogumisel ja hindamisel ei ole vastuolus KrMK §-is 50 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttega.

3-1-1-27-02 PDF Riigikohus 18.02.2002
3-1-1-125-01 PDF Riigikohus 21.01.2002

Kahju hüvitamine tähendab, et kannatanule ennistatakse endine olukord. Kui kahju põhjustatakse tõutunnistusega täiskasvanud väljaõpetatud koera tapmisega, siis ei piisa endise olukorra taastamiseks vaid kutsika turuhinna hüvitamisest või täiskasvanud koera soetamisest. Sellisel juhul on põhjendatud niisuguse hüvitise väljamõistmine, mis võimaldaks kahju kannatanul soetada samasuguse tõukoera kutsika, see üles kasvatada ja tapetud koeraga võrdsel tasemel välja õpetada.


Kui kahju põhjustatakse tõutunnistusega täiskasvanud väljaõpetatud koera tapmisega, siis on põhjendatud, et kahju suurust hinnatakse vastavalt AÕS § 29 lg 4 omaniku erilise huvi alusel, võttes koera hinna määramisel lisaks soetusväärtusele arvesse ka tema kasvatamiseks ja väljaõpetamiseks tehtud vajalikke kulutusi.

3-1-3-19-01 PDF Riigikohus 23.11.2001

15.-18. aastase isiku poolt tekitatud kahju hüvitamisel on tema vanemate või eestkostja vastutus subsidiaarne, s.t rakendub alles siis, kui kahju tekitanud alaealisel pole kahju hüvitamiseks piisavalt vahendeid (vara või töötasu). Seega ei kuulu tekitatud kahju vanematelt automaatselt väljamõistmisele. Kohus, otsustades tsiviilhagi rahuldamisel selle välja mõista alaealise vanematelt või eestkostjalt, peab oma seisukohta motiveerima.

3-1-1-113-01 PDF Riigikohus 22.11.2001

PkS § 50 lg 2 kohaselt on vanem lapse seaduslik esindaja. Vanem vastutab oma alaealise lapse poolt tekitatud kahju eest ja kui see kahju põhjustati kuriteoga, kuulub vanem tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasamisele.

3-1-1-18-01 PDF Riigikohus 27.02.2001

Õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel kuriteokoosseisu puudumise tõttu jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata.

3-1-1-41-99 PDF Riigikohus 20.04.1999

Maksuamet esindab maksuvõla sissenõudmisel riiki ega vaja selleks eraldi Vabariigi Valitsuse volitust. Maksuvõla sissenõudmise reguleeritus haldusõigusega ei välista maksuvõla käsitlemist tsiviilhagina juhul, kui maksuvõlg on tekkinud seoses kuriteoga.

3-1-1-90-98 PDF Riigikohus 08.09.1998

Apellatsioonkaebuse või -protesti tagastamise õigus on kohtunikul juhul, kui apellatsioonkaebus või -protest ei vasta AKKS §-s 8 sätestatud nõuetele ja kohtuniku määratud tähtaja jooksul ei ole apellant esitatud nõudmisi täitnud ega põhistanud nende täitmise võimatust, samuti siis, kui apellandina esineb isik, kes ei ole selleks õigustatud AKKS § 5 kohaselt.


Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus tsiviilhagi olenevalt hagi tõendatusest kas täielikult või osaliselt. Vaid juhtudel, kui kriminaalasja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust, võib kohus süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras KrMK §-s 270 sätestatud alusel.

3-1-1-89-98 PDF Riigikohus 01.09.1998

Materiaalsete kuritegude (s.h salajase varguse) puhul kuulub tõendamisele muuhulgas ka kuriteoga tekitatud kahju iseloom ja suurus.=Salajase varguse kvalifitseerimisel tuleb lähtuda varastatu väärtusest, kusjuures metsavarguste puhul tuleb arvestada omanikukahju turuhindades.


Metsavarguse asjades tehtud süüdimõistvas kohtuotsuses tuleb näidata tuvastatud omanikukahju suurus ning tsiviilhagi rahuldada kas täielikult või osaliselt (KrMK § 269). Lubamatu on tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ja tunnistada, et hagi rahuldamise suurus määratakse kindlaks tsiviilkohtupidamise korras. Küll võib tsiviilkohtupidamise korras kindlaks määrata omanikukahjuga kaasnevat kahju looduskeskkonnale.

3-1-1-109-97 PDF Riigikohus 16.12.1997

Erametsa ebaseadusliku raiega tekitatud omanikukahju suuruse määramisel ei tohi eirata Asjaõigusseaduse § 8 lg-s 1 ja §-s 29 sätestatud tsiviilõiguslikke põhimõtteid.

3-1-1-112-97 PDF Riigikohus 11.11.1997

Liikluseksperdile ei tule esitada õiguslikke küsimusi, mille vastamine eeldab süüküsimuse lahendamist, liikluseeskirja sätete rakendamist ning tõendite kontrollimist ja hindamist või mille lahendamiseks ei lähe vaja eksperdi eriteadmisi.


KrMK § 58 lg-st 2 tulenevalt ei ole liiklusekspertiisi määramine kohustuslik, selle vajalikkuse otsustab kriminaalasja menetleja.


Liikluskindlustuse seaduse mõtte kohaselt hüvitab liiklusõnnetusega põhjustatud kahju kannatanule kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Kannatanu võib õnnetuse süüdlaselt nõuda ainult selle kahju hüvitamist, mida ei ole hüvitanud kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Liikluskuritegu arutav kohus peab KrMK § 263 lg 1 p-s 12 tähendatud küsimuste lahendamiseks kaasama menetlusse tsiviilkostjana kindlustustorganisatsiooni.

3-1-1-99-97 PDF Riigikohus 30.09.1997

Kohus võib tsiviilhagejaks tunnistada ka tsiviilhagi mitte esitanud panga, kes on varaliselt kahju kandnud seoses pangas avatud erastamisväärtpaberite (EVPde) arvetelt raha väljapetmisega, mille pank peab EVPde arvete omanikele hüvitama.

3-1-1-97-97 PDF Riigikohus 23.09.1997

Kui erikoolist põgenenud alaealisel ei ole küllaldaselt vara või töötasu tema poolt vargusega põhjustatud kahju hüvitamiseks, võivad kahju eest olenevalt asjaoludest vastutada tema vanemad (hooldajad) või erikool.

3-1-1-41-97 PDF Riigikohus 08.04.1997

Riigikohtul on õigus kontrollida kassaatori mingit väidet vaid juhul, kui kaebuses on märgitud, milles seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Kui isik on osa kogumisse kuuluvate kuritegude eest karistuse ära kandnud, tuleb hiljem KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõplikust karistusest maha arvata juba kantud karistus eelmise kohtuotsuse järgi.


Juriidilisest isikust tsiviilhageja ja füüsilisest isikust tsiviilhageja õiguslik seisund kriminaalmenetluses oluliselt ei erine.

3-1-1-66-96 PDF Riigikohus 04.06.1996

Majandi ametiisikute poolne ebaseadusliku metsaraie korraldamine majandi hallatavas metsas võib hädaseisundi moodustada vaid tingimusel, et puudus mistahes muu võimalus majandi rasket majanduslikku olukorda parandada.


Kui esimese astme kohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata, puudub tsiviilhagejal AKKS § 5 lg-s 2 sätestatud apellatsiooniõigus. Jätab tsiviilhagi läbi vaatamata aga ringkonnakohus, pole tsiviilhagejal AKKS § 37 lg-s 4 ette nähtud kassatsiooniõigust.

3-1-1-27-96 PDF Riigikohus 27.02.1996

Tuvastamaks mingist sõidusuunast ristmikule lähenemise tajumistingimusi ei piisa tunnistajate ütlustest, kes lähenesid ristmikule teistest sõidusuundadest, vaid on vaja korraldada uurimiseksperiment


Autojuhti, kes kehtestatud sõidukiirust ületamata sõidab ristmikule rohelise fooritule põledes, tohib operatiivsõidukiga kokkupõrke tagajärjel põhjustatud kahju eest võtta kriminaalvastutusele KrK § 204 järgi vaid juhul, kui ta tahtlikult ei andnud teed operatiivsõidukile


Tuvastamaks mingist sõidusuunast ristmikule lähenemise tajumistingimusi ei piisa tunnistajate ütlustest, kes lähenesid ristmikule teistest sõidusuundadest, vaid on vaja korraldada uurimiseksperiment.


Tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel ei ole tsiviilhagejal AKKS § 5 lg-s 2 sätestatud apellatsiooniõigust


Alkoholijoobes operatiivsõiduki juhil ei ole õigust käsitada tema juhitavat sõidukit operatiivsõidukina ega loota helisignaali või vilkuri toimele liiklusavarii ärahoidmisel

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json