/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-102-02 PDF Riigikohus 18.10.2002

Kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamine, mida vastavalt KrMK §-le 791 kohaldatakse kannatanu ja tunnistaja või neile lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks, on küll kõrvalekaldumine kaitseõiguse põhimõttest, kuid erandina lubatav. Sedavõrd olulise erandi rakendamine kriminaalasja eeluurimisel vajab aga igal konkreetsel juhtumil ka põhistamist - millisel alusel on uurija leidnud, et kannatanu või tunnistaja julgeolekut pole võimalik tagada teisiti, kui anonüümsuse kasutamisega.


Kaitseõiguse põhimõttest võib kõrvale kalduda vaid seaduses otse sätestatud erandlikel juhtudel. Üheks selliseks erandiks on kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamine, mida vastavalt KrMK §-le 791 kohaldatakse kannatanu ja tunnistaja või neile lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks. Sedavõrd olulise erandi rakendamine kriminaalasja eeluurimisel vajab aga igal konkreetsel juhtumil ka põhistamist - millisel alusel on uurija leidnud, et kannatanu või tunnistaja julgeolekut pole võimalik tagada teisiti, kui anonüümsuse kasutamisega.

3-1-1-25-02 PDF Riigikohus 20.03.2002

Tõlgi osavõtu kohustus menetlusest ei ole asendatav vastavakeelsete blankettide kasutamisega, vaid uurija on kohustatud selgitama, kas menetlustoimingus osalevad isikud valdavad selle toimingu läbiviimise keelt ning selgitama neile õigust kaasata tõlk.


Kriminaalasja menetlemisel on lubamatu suhtuda menetlusosaliste õiguste selgitamisse formaalselt. Õiguste selgitamine tunnistajale KrMK § 132 lg 2 mõttes tähendab vastavate menetlusõiguse sätete suulist avaldamist ning nende sätete sisu lahtimõtestamist uurija poolt. Õiguste selgitamiseks ei saa lugeda üksnes allkirja võtmist KrmK paragrahvide loetelule ega ka ülekuulatavale võimaluse andmist lugeda iseseisvalt menetluskoodeksi vastavaid paragrahve.


Isiku õigust keelduda tunnistajana ütluste andmisest iseenda vastu ei saa lugeda ülekuulatava suvaotsuseks ja seetõttu peaks ütluste andmisest keeldumise põhjendatus olema ka põhimõtteliselt kontrollitav. Kehtivas menetlusõiguses sellist kontrollmehhanismi ei sisaldu. Ütluste andmisest keeldumise õiguse piiramine kõnealuse mehhanismi puudumise motiivil oleks aga vastuolus PS § 11 teises lõikes sisalduva põhiõiguse olemuse moonutamatuse nõudega. Sellise moonutamisega oleks ilmselt tegemist ka siis, kui nõuda, et ütluste andmisest võiks keelduda vaid see isik, kelle puhul ütluste andmine peaks absoluutse kindlusega tähendama tema süüditunnistamist.

3-1-1-51-98 PDF Riigikohus 07.04.1998
3-1-1-113-96 PDF Riigikohus 29.10.1996

Kriminaalasja menetleja, sealhulgas juurdleja ülekuulamine tunnistajana ei ole keelatud. Juurdleja võib olla tunnistaja avastatud kuriteotunnuste suhtes. Juurdleja saab tunnistajaks muutuda ka juurdluse käigus nende asjaolude osas, mis ei seostu tema menetlustegevusega.

Kuriteo tunnused avastanud, kuid tunnistajana üle kuulamata juurdlejal ei ole keelatud olla vastava kriminaalasja menetleja.

3-1-1-106-96 PDF Riigikohus 01.10.1996

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json