Kohtulahendite liigitus

Kokku: 36| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-1-98-02 PDF Riigikohus 16.10.2002
Üldjuhul peavad tõendid, millele tugineb kohtuotsus, olema esitatud asja avalikul kohtulikul arutamisel kohtualuse juuresolekul ja tagades talle võimalust esitada vastuargumente igale teda süüstavale tõendile. Eelmärgitud nõude suhtes on siiski võimalik teatud reservatsioonide tegemine, kuid seejuures tuleb arvestada kaitseõiguse põhimõttega. Viimane on omakorda piiratav, kuid seda üksnes juhtudel, mil on kaalul tunnistajate või kannatanute elu, vabadus või turvalisus.
3-1-1-90-02 PDF Riigikohus 20.09.2002
Algsete ja tuletatud tõendite objektiivselt erineva kujunemismehhanismi arvestamine tõendite kogumisel ja hindamisel ei ole vastuolus KrMK §-is 50 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttega.
3-1-1-86-02 PDF Riigikohus 30.08.2002
3-1-1-70-02 PDF Riigikohus 19.06.2002
KrMK § 48 lg 2 kohaselt on tõendiks kriminaalmenetluses jälitustegevusega saadud helisalvestus, mitte aga helisalvestuse sisu kirjaliku fikseerimise protokoll. Sellisele protokollile kui kohtulikule tõendile on kohtul õigus viidata üksnes siis, kui helisalvestust on kohtus vahenditult kontrollitud.
3-1-1-49-02 PDF Riigikohus 03.05.2002
EIK praktikast tulenevalt ei tohi isiku süüdimõistmine täielikult või määravas ulatuses põhineda anonüümsete tunnistajate ütlustel.
3-1-1-60-01 PDF Riigikohus 28.05.2001
Materiaalse kuriteo puhul kuulub kohtulikult tõendamisele kuriteoga tekitatud kahju suurus ja iseloom. Sellest sõltub kuriteo kvalifikatsioon, seega ka kuriteo raskus. Varastatu maksumus näitab kuriteoga tekitatud kahju suurust ja annab aluse kurjategija süü suuruse ning talle mõistetava karistuse määratlemiseks.
3-1-1-56-01 PDF Riigikohus 24.05.2001
Ringkonnakohus võib, toetudes AKKS § 15 lg 1, nõuda eelmenetluse käigus kriminaalasja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid. Seeläbi realiseeritakse kriminaalmenetluses olulist kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise printsiipi.
3-1-1-53-01 PDF Riigikohus 21.05.2001
3-1-1-17-01 PDF Riigikohus 23.02.2001
Avaldamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmise tahtlust võivad tõendada deklaratsiooni esitamise kohustuse teadmine süüdlase poolt ning talle selle kohustuse täitmise vajaduse korduv kirjalik meeldetuletus.
3-1-1-26-01 PDF Riigikohus 15.02.2001
Asjaolu, et politseiteenistuja ei paigutanud mootorsõidukit, mida juhtis joobetunnustega isik, lähimasse valvatavasse hoiukohta või politseiasutusse (HÕS § 240 lg 3), ei tõenda iseenesest isikul joobeseisundi puudumist.
3-1-1-85-00 PDF Riigikohus 10.10.2000
Ka riigikohus hindab tõendeid kooskõlas KrMK §-s 50 sätestatuga, vaatamata sellele, et tal puudub õigus tuvastada faktilisi asjaolusid.
3-1-1-81-00 PDF Riigikohus 29.08.2000
Teatavate ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes kuriteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda alati valeütluste andmist. Kohtuotsuse vaidlustamata jätmine valeütlustes andmises süüdi mõistetud isiku poolt ei tõenda selle isiku süüd valeütluste andmises.
3-1-1-69-00 PDF Riigikohus 20.06.2000
JTS
KrMK §-s 206 sätestatud tõendite vahenditu uurimise põhimõtte järgimine jälitustegevusega saadud teabesalvestuse suhtes eeldab seda, et teabesalvestus on obligatoorselt ka kohtuliku uurimise ese. Jälitustegevusega saadud teabesalvestuse kirjalik tekst on faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemisel kohtuotsuses kasutatav juhul, kui kohus on veendunud, et see tekst adekvaatselt kajastab jälitustegevusega salvestatut.
3-1-3-8-00 PDF Riigikohus 13.06.2000
PS
Kohtul puudub õigus vaid eeluurimismaterjalidele tuginedes nentida kohtualuse poolt teistegi kuritegude toimepanemist, mis ei ole kohtuliku arutamise objektiks ning raskendada nende tõttu tema karistust arutatavate kuritegude eest.
3-1-1-60-00 PDF Riigikohus 16.05.2000
KrK
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus
3-1-1-51-00 PDF Riigikohus 18.04.2000
Kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud minutilise või sekundilise täpsusega.
3-1-1-24-00 PDF Riigikohus 29.02.2000
Isiku kahtlustatavana ja süüdistatavana ülekuulamisel antud ütlustel on kohtus antud ütlustega võrdne tõendusjõud ja neid kõiki tuleb hinnata tõendite kogumist lähtudes.
3-1-1-17-00 PDF Riigikohus 08.02.2000
Kohtualuse süü kuriteo toimepanemises võib olla tõendatud peaasjalikult kannatanu ütlustega, mida on hinnatud kogumis teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
3-1-1-121-99 PDF Riigikohus 30.12.1999
Juhul kui isik annab apellatsioonkaebuse kohtukantseleisse ise vahetult üle, peab ta veenduma kaebusele õige registreerimiskuupäeva märkimmises. Vaidluse korral registreerimiskuupäeva õigsuse üle lasub tõendamiskoormis kaebuse esitajal.
3-1-3-15-99 PDF Riigikohus 02.11.1999
Süüdimõistetu väide, et ta ei ole röövimist toime pannud, võib olla kummutatud kaaskohtualuse ja tunnistajate ütlustega kohtueelse uurimise käigus.

Kokku: 36| Näitan: 1 - 20