/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 36| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-98-02 PDF Riigikohus 16.10.2002
Kaitseõiguse põhimõtte kohaselt peab kohtualusele olema tagatud küllaldane ja nõuetele vastav võimalus esitada vastuväiteid ja küsitleda tunnistajat või kannatanut. Kaitseõigust võib ülaltähendatu osas piirata vaid juhtudel, mil on kaalul tunnistajate või kannatanute elu, vabadus või turvalisus.
Üldjuhul peavad tõendid, millele tugineb kohtuotsus, olema esitatud asja avalikul kohtulikul arutamisel kohtualuse juuresolekul ja tagades talle võimalust esitada vastuargumente igale teda süüstavale tõendile. Eelmärgitud nõude suhtes on siiski võimalik teatud reservatsioonide tegemine, kuid seejuures tuleb arvestada kaitseõiguse põhimõttega. Viimane on omakorda piiratav, kuid seda üksnes juhtudel, mil on kaalul tunnistajate või kannatanute elu, vabadus või turvalisus.
3-1-1-90-02 PDF Riigikohus 20.09.2002
Nõuetekohaselt esitatud tsiviilhagi otsustamata jätmine esimese astme kohtu poolt on KrMK § 269 lg-s 2 sätestatu rikkumine ning käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, millele ringkonnakohus ei tohiks jätta reageerimata. Samas ei oleks põhjendatud käsitletaval juhul rääkida kriminaalmenetluse seaduse olulisest rikkumisest AKKS § 33 lg 2 mõttes, sest seda rikkumist on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
Algsete ja tuletatud tõendite objektiivselt erineva kujunemismehhanismi arvestamine tõendite kogumisel ja hindamisel ei ole vastuolus KrMK §-is 50 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttega.
3-1-1-86-02 PDF Riigikohus 30.08.2002
3-1-1-70-02 PDF Riigikohus 19.06.2002
KrMK § 48 lg 2 kohaselt on tõendiks kriminaalmenetluses jälitustegevusega saadud helisalvestus, mitte aga helisalvestuse sisu kirjaliku fikseerimise protokoll. Sellisele protokollile kui kohtulikule tõendile on kohtul õigus viidata üksnes siis, kui helisalvestust on kohtus vahenditult kontrollitud.
3-1-1-49-02 PDF Riigikohus 03.05.2002
EIK praktikast tulenevalt ei tohi isiku süüdimõistmine täielikult või määravas ulatuses põhineda anonüümsete tunnistajate ütlustel.
3-1-1-60-01 PDF Riigikohus 28.05.2001
Materiaalse kuriteo puhul kuulub kohtulikult tõendamisele kuriteoga tekitatud kahju suurus ja iseloom. Sellest sõltub kuriteo kvalifikatsioon, seega ka kuriteo raskus. Varastatu maksumus näitab kuriteoga tekitatud kahju suurust ja annab aluse kurjategija süü suuruse ning talle mõistetava karistuse määratlemiseks.
Vastavalt KrMK §-le 351 on kohtualusel õigus esitada taotlusi ekspertiisi määramiseks esimese astme kohtu istungil ja selle taotluse mitterahuldamise aluseks ei saa olla asjaolu, et vastavat taotlust pole esitatud kohtueelsel uurimisel.
KrMK § 274 sätestatakse muuhulgas kohtu kohustus motiveerida vabaduskaotusliku karistuse kohaldamist, kui seadus näeb sama teo eest ette ka vabadusekaotusega mitteseotud sanktsiooni, ning kohustus motiveerida vastava taotluse esitamisel kohtualuse käendusele andmist või andmata jätmist. Eelmainitud motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikumine.
3-1-1-56-01 PDF Riigikohus 24.05.2001
Ametiisiku käitumine muutub õigusvastaseks, kui ta ei täida nõuetekohaselt enda ametialaseid kohustusi. KrK § 162 märgitud ametialaste kohustuste allikaks ei ole üksnes formaalne seadus, selleks võivad olla ka ametkonnasisesed eeskirjad, mis on ametiisikule kohustuslikud tulenevalt tema eriala spetsiifikast ning mille kohustuslikkusest on teda teavitatud, ja ametijuhend.
Ringkonnakohus võib, toetudes AKKS § 15 lg 1, nõuda eelmenetluse käigus kriminaalasja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid. Seeläbi realiseeritakse kriminaalmenetluses olulist kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise printsiipi.
Kui ilmneb õigusvastasust välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega selle olemasolust (subjektiivne õigusvastasust välistav element).
3-1-1-53-01 PDF Riigikohus 21.05.2001
3-1-1-17-01 PDF Riigikohus 23.02.2001
Avaldamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmise tahtlust võivad tõendada deklaratsiooni esitamise kohustuse teadmine süüdlase poolt ning talle selle kohustuse täitmise vajaduse korduv kirjalik meeldetuletus.
3-1-1-26-01 PDF Riigikohus 15.02.2001
Asjaolu, et politseiteenistuja ei paigutanud mootorsõidukit, mida juhtis joobetunnustega isik, lähimasse valvatavasse hoiukohta või politseiasutusse (HÕS § 240 lg 3), ei tõenda iseenesest isikul joobeseisundi puudumist.
3-1-1-85-00 PDF Riigikohus 10.10.2000
Kohtuotsust võib motiveerituks tunnistada ka juhul, kui tuginetud on üheleainsale tõendile, kuid tingimusel, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemise motiveerimisel on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Siiski võib isiku süüditunnistamine vaid ühe tõendi alusel olla põhjendamatu kriminaalasja menetlemisel tekkinud ja kõrvaldamata jäänud kahtluste korral.
Ka riigikohus hindab tõendeid kooskõlas KrMK §-s 50 sätestatuga, vaatamata sellele, et tal puudub õigus tuvastada faktilisi asjaolusid.
3-1-1-81-00 PDF Riigikohus 29.08.2000
Teatavate ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes kuriteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda alati valeütluste andmist. Kohtuotsuse vaidlustamata jätmine valeütlustes andmises süüdi mõistetud isiku poolt ei tõenda selle isiku süüd valeütluste andmises.
Ühes kriminaalasjas tehtud kohtuotsus või selle tõestatud ärakiri võib olla kasutatav tõendina muu dokumendi tähenduses teise kriminaalasja menetlemisel.
Isiku suhtes, kes arutatavas asjas on tunnistaja, ei ole kohus pädev otsustama, kas tema on toime pannud kuriteo.
3-1-1-69-00 PDF Riigikohus 20.06.2000
JTS
Jälitustegevuse tulemi vahetlt uurimata jätmist kohtus võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.
KrMK §-s 206 sätestatud tõendite vahenditu uurimise põhimõtte järgimine jälitustegevusega saadud teabesalvestuse suhtes eeldab seda, et teabesalvestus on obligatoorselt ka kohtuliku uurimise ese. Jälitustegevusega saadud teabesalvestuse kirjalik tekst on faktiliste asjaolude tuvastatuks lugemisel kohtuotsuses kasutatav juhul, kui kohus on veendunud, et see tekst adekvaatselt kajastab jälitustegevusega salvestatut.
3-1-3-8-00 PDF Riigikohus 13.06.2000
PS
Kohtul puudub õigus vaid eeluurimismaterjalidele tuginedes nentida kohtualuse poolt teistegi kuritegude toimepanemist, mis ei ole kohtuliku arutamise objektiks ning raskendada nende tõttu tema karistust arutatavate kuritegude eest.
Põgenemine vahi alt juhul, kui vahistamise aluseks olnud teos hiljem tuvastatakse kuriteokoosseisu puudumine, ei moodusta KrK §-s 176 sätestatud kuritegu.
3-1-1-60-00 PDF Riigikohus 16.05.2000
KrK
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus.
Mitme isiku süüdimõistmisel kuriteole (kuriteokatsele) kaasaaitamises tuleb kohtuotsuses näidata, millega on tõendatud nende niisugust laadi aktiivne ja omavahel kooskõlastatud tegevus
3-1-1-51-00 PDF Riigikohus 18.04.2000
Kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud minutilise või sekundilise täpsusega.
Ringkonnakohtu otsuse tühistamise taotluses tuleb näidata vastav õiguslik alus.
Juhul kui kassatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada AKKS § 39 lg-ga 3 hõlmamata seaduserikkumiste tõttu, tuleb Riigikohtult kõigepealt taotleda väidetavate rikkumiste tunnistamist oluliseks AKKS § 39 lg 4 alusel ja seejärel põhistada, et iga rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
3-1-1-24-00 PDF Riigikohus 29.02.2000
Isiku kahtlustatavana ja süüdistatavana ülekuulamisel antud ütlustel on kohtus antud ütlustega võrdne tõendusjõud ja neid kõiki tuleb hinnata tõendite kogumist lähtudes.
3-1-1-17-00 PDF Riigikohus 08.02.2000
Kohtualuse süü kuriteo toimepanemises võib olla tõendatud peaasjalikult kannatanu ütlustega, mida on hinnatud kogumis teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
3-1-1-121-99 PDF Riigikohus 30.12.1999
Kaitsja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla tema enda süü kaebuse mittetähtaegses esitamises ning kaebuse tähtaegselt esitamata jätmine lepingulise kaitsja poolt ei anna alust kohtualuse esitatud kaebuse tähtaja ennistamiseks.
Juhul kui isik annab apellatsioonkaebuse kohtukantseleisse ise vahetult üle, peab ta veenduma kaebusele õige registreerimiskuupäeva märkimmises. Vaidluse korral registreerimiskuupäeva õigsuse üle lasub tõendamiskoormis kaebuse esitajal.
AKKS § 68 lg 1 p 8 kohaselt võib tähtaja ennistamata jätmise määruse peale erikaebust esitada see menetlusosaline, kelle taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole rahuldatud.
3-1-3-15-99 PDF Riigikohus 02.11.1999
Süüdimõistetu väide, et ta ei ole röövimist toime pannud, võib olla kummutatud kaaskohtualuse ja tunnistajate ütlustega kohtueelse uurimise käigus.

Kokku: 36| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json