https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-88-98 PDF Riigikohus 01.09.1998

Kassaator, taotledes ringkonnakohtuotsuse tühistamist AKKS § 39 lgss 4 sätestatud alusel, peab osutama kriminaalmenetluse õiguse konkreetsele normile, mille rikkumine takistas või oleks võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ringkonnakohtus.


AKKS § 20 lg 1 kohaselt on kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratud üldreeglina kaebuse (protesti) sisuga. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida (s.o kuriteotunnustega tegu või teod). Kriminaalmenetluse ese ei hõlma kriminaalasja menetlemisel kasutatavaid tõendeid. Ringkonnakohtul on õigus otsuse tegemisel tugineda nii kaebuses (protestis) nimetatud tõenditele kui ka enda uuritud tõenditele.


AKKS § 39 lg 3 pss 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumisega on igal juhul tegemist siis, kui ringkonnakohtu otsuses pole üldse motiveeritud tõendite hinnangut, mis oluliselt erineb tõendite hinnangust esimese astme kohtus. Samas ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tõendite erineva hindamise motiveerimise ulatust.


Kohtualuse süüditunnistamisel KrK § 142 järgi ei kuulu tõendamisesemesse ähvardamise täpne viis.

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.