/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 56| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-104-02 PDF Riigikohus 30.09.2002
3-1-2-1-02 PDF Riigikohus 27.03.2002
3-1-1-87-01 PDF Riigikohus 18.10.2001
Korruptiivse teoga on kahju tekkinud ka siis, kui selle teo tulemina jääb küll püsima võlausaldaja nõudeõigus panga vastu, kuid selle nõudeõigusega ei korreleeru enam panga kohest kohustust maksta võlausaldajale välja panka paigutatud raha ja kui seetõttu langeb ära võimalus majanduslike riskide muutust arvestades enda poolt panka paigutatud summadega vabalt toimida ja selle sihtotstarbelist kasutamist nõuda.
Polügraafitesti ei saa kriminaalmenetluses kasutada põhjusel, et polügraafitesti tegemine ei kuulu KrMK-s ettenähtud tõendite kogumise lubatavate viiside hulka ja polügraafitesti kasutamise tulem ei kuulu KrMK § 48 lg-s 2 loetletud lubatavate tõendivormide hulka.
Eraõigusliku isiku majandusliku olukorra halvenemise võimalikkust ei saa lugeda selliseks ohuks, mis looks hädaseisundi KrK § 14 mõttes.
3-1-1-88-01 PDF Riigikohus 01.10.2001
Eksperdi tunnistajana ülekuulamine pole seaduslik. Küll võib KrMK § 161 lg 1 kohaselt eksperti üle kuulata tema arvamuse või ekspertiisiakti selgitamiseks või täiendamiseks.
Kordusekspertiisi määramisel esmaekspertiisi teinud isikute eksperdiks määramine ei ole KrMK § 59 lg 8 rikkumine, kui kordusekspertiisi korraldamise vajaduse tingisid pelgalt vorminõuete rikkumised esmaekspertiisi määramisel ja selle tulemuste vormistamisel ning samas puudusid kahtlused esmaekspertiisi tulemi õigsuses ja neid polnud alust ka põhjendamatuteks lugeda.
TKS § 3 p-s 5 kohaselt loetakse kauplemiseks lisaks kauba või teenuse müügile ka selle pakkumist. Seadusandja tahet lugeda piraatkoopiaga kauplemiseks ka piraatkoopia müügiks pakkumist kinnitab ka AutÕS täiendamine 27. septembril 2000. a paragrahviga 802, milles sätestatakse otsesõnu, et piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müüki, rentimist, müügile pakkumist või rendile pakkumist. Ka KrK § 280 tervikteksti süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib sedastada, et seadusandja ei ole soovinud selle kriminaalõigusliku regulatsiooniga vältida mitte üksnes piraattoodangu ostu-müügi lepingu sõlmimist vaid mistahes piraattoodangu käitlemist.
Kriminaalmenetluses kasutatavate tõendite liigid loetletakse KrMK § 48 lg 2. Mingi asjaolu puudumise fakt selle loeteluga ei seondu ning kohtuotsuses ei saa sellele tugineda, kui asjaolu puudumine pole kriminaalmenetluse nõuetele vastavalt vormistatud.
3-1-1-68-01 PDF Riigikohus 06.06.2001
Tõendi vormistamisel seadusest tulenevate nõuete täitmatajätmine võib tekitada kahtlusi selle usaldusväärsuses.
3-1-1-15-01 PDF Riigikohus 06.03.2001
Kuriteo matkimine võib olla ka pikemat aega vältav tegevus. Kuriteo matkimist võib põhjendatud kahtluse korral lubada ka enne kuriteotunnuste ilmnemist ja seega ka enne seda, kui on alust rääkida kurjategijast. Kriminaalmenetluse eelse jälitustegevusega kogutud teave võib samuti olla tõend kriminaalmenetluses.
Kuritegu matkima õigustatud isiku tegevus ei moodusta kuriteole kohustatust.
3-1-1-21-01 PDF Riigikohus 23.02.2001
KrMK § 250 lg 1 kohaselt võib eksperdina üle kuulata ainult eksperdiks määratud isikut, kes on koostanud ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti. Selgitused ja täiendused, mis ekspert on ekspertiisiakti kohta andnud, ei ole kriminaalasjas tõendid. Üks isik ei saa korraga olla nii tunnistaja kui ekspert.
Kohtuotsusega, millest ei ole võimalik üheselt aru saada, millised asjaolud kohus kohtulikul uurimisel kindlaks tegi ning millises süüdistuses kohus iga kohtualuse süüdi tunnistas, on kriminaalmenetluse seadust oluliselt rikutud AKKS § 39 lg 4 tähenduses.
3-1-1-12-01 PDF Riigikohus 14.02.2001
3-1-1-92-00 PDF Riigikohus 10.10.2000
3-1-1-81-00 PDF Riigikohus 29.08.2000
Teatavate ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes kuriteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda alati valeütluste andmist. Kohtuotsuse vaidlustamata jätmine valeütlustes andmises süüdi mõistetud isiku poolt ei tõenda selle isiku süüd valeütluste andmises.
Ühes kriminaalasjas tehtud kohtuotsus või selle tõestatud ärakiri võib olla kasutatav tõendina muu dokumendi tähenduses teise kriminaalasja menetlemisel.
Isiku suhtes, kes arutatavas asjas on tunnistaja, ei ole kohus pädev otsustama, kas tema on toime pannud kuriteo.
3-1-1-56-00 PDF Riigikohus 02.05.2000
KrK
Väljapressimise koosseisuliseks tunnuseks on mitte ainult varaline nõue tsiviilõiguslikus mõttes, vaid ka varalise õiguse üleandmise nõue, sealhulgas varalisest nõudeõigusest loobumise nõue.
Kohus võib pesapallikurika selle üldtuntudomaduste tõttu lugeda relvana kasutatavaks esemeks ka ilma asitõendiks tunnistamata.
Sugulussidemed ja alaealisus ei ole ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamise alus.
Isiku hoiatamine teadvalt vale ütluse andmise eest ei pruugi tagada ütluste õigsust, mistõttu ka hoiatatud isiku ütlusi tuleb hinnata üldistel alustel kooskõlas KrMK §-s 58 sätestatuga.
Ähvardus, mille tulemina kannatanu nõustus loovutama 150.000 EEK-d maksma sõiduauto, võib moodustada ähvarduse kasutada isiku kallal elule ja tervisele ohtliku vägivalda.
3-1-1-53-00 PDF Riigikohus 18.04.2000
3-1-1-39-00 PDF Riigikohus 28.03.2000
Jälituse erandtoimingute tulemuste vormistamise protokolli koostaja eksitused jälitustegevuse sfääri sattunud isiku sünniaja ning jälitustegevuseks antud loa numbri osas ei pruugi olla nii tõsised, et välistavad jälitustegevuse tulemusena saadud andmetete käsitamise tõenditena. Ka jälitustegevuses kogutud andmeid tuleb kohtul kooskõlas KrMK § 50 lg-ga 2 hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt.
3-1-1-14-00 PDF Riigikohus 02.02.2000
Ringkonnakohtu poolt selle märkimata jätmine, mis liiki tõendiks loeb ta asjatundja arvamust, mida ei saa käsitada eksperdi arvamusena, ei ole kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Ekspertiisiaktina vormistatud kompetentse isiku arvamus seoses väidetava liiklusavariiga, mis on antud 7 kuud enne kriminaalasja algatamist ja uurija sellekohast määrust, ei ole eksperdi arvamus KrMK § 59 mõistes, kuid on siiski tõendina kasutatav KrMK § 48 lg-s 2 ettenähtud uue dokumendi tähenduses.
3-1-1-7-00 PDF Riigikohus 18.01.2000
Ringkonnakohus võib oma otsuses tugineda kõigile nii esimese astme kohtus kui ka enda uuritud tõenditele.
Juhul kui apellatsioonkaebuses taotletakse ainult kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule, puudub ringkonnakohtul alus õigeksmõistetut süüdi tunnistada.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on küll osutatud kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele, kuid seda konkretiseerimata, ei ole ringkonnakohus ise kohustatud uurima, kas ja konkreetselt millist seadust on oluliselt rikutud.
3-1-1-105-99 PDF Riigikohus 23.11.1999
KrK
Kriminaalasja menetlemise erinevatel etappidel antud ütluste erinevus detailides ei pea tähendama ütluste vastuolulisust. Ütluste muutmise põhjendused ei kuulu iseseisvalt KrMK §-s 46 loetletud tõendamiseseme asjaolude hulka.
Kohtualuse poolt kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütlused ei ole tõendid. Nendeks ei ole ka seletused.
Isik on lapseealine enne 14-aastaseks saamist.
3-1-1-67-99 PDF Riigikohus 31.08.1999
Kohtualuse poolt kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütluste olulise erinevuse korral tuleb eeluurimisel antud ütlused kohtuistungil avaldada ning seejärel hinnata neid koos teiste tõenditega.
Kuna ringkonnakohtul on AKKS § 29 lg 4 kohaselt õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtulgi, pole välistatud, et need erineva astme kohtud jõuavad tõendite hindamisel erineva tulemuseni ning tuvastavad seega ka erinevaid asjaolusid.
3-1-1-28-99 PDF Riigikohus 30.03.1999
KrK
Enda süüdimõistmise mittevaidlustamine appelatsiooni korras välistab isiku õiguse vaidlustada sedasama kassatsiooni korras (AKKS § 37 lg 2).
Tunnistaja ülekuulamata jätmine ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaladamine kohtus võib olla põhjendatud ka selle tõttu, et kaitsmaks oma elu on tunnistaja asunud elama väljaspool Eesti Vabariigi piire.
3-1-1-26-99 PDF Riigikohus 16.03.1999
Seletuskiri, mis ei vasta KrMK § 48 lg-s 1 nimetatud nõuetele, ei ole muu dokument KrMK § 48 lg 2 mõistes ja faktiliste andmete allikas.
Asitõendi tagastamisel seaduslikule valdajale tuleb järgida KrMK § 62 lg-s 10 sätestatud.
Ese muutub asitõendiks menetluslikus mõttes pärast seda, kui on tõendatud KrMK § 62 lg-s 1 kehtestatud vorminõuded.
3-1-1-20-99 PDF Riigikohus 23.02.1999
KrK
Kuna tollipiir kulgeb Tallinna lennujaama hoones, on narkootilise aine ebaseaduslik toimetamine üle (KrK § 76 lg 2) lõpule viidud lennujaama hoonest väljumisega.
Isik on KrK § 186 sätestatud kuriteo lõpule viinud ka juhul, kui ta võltsitud passi ise ei esitagi viisa saamiseks, vaid annab selle saatkonda edastamiseks teisele isikule.
Riigikohus kassatsioonikohtuna hindab tõendeid vaid ses mõttes, et kontrollib, kas ringkonnakohus on tõendite hindamisel juhindunud kriminaalmenetluse põhimõtetest ning vastavatest seadusesätetest.

Kokku: 56| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json