Kohtulahendite liigitus

Kokku: 56| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-1-104-02 PDF Riigikohus 30.09.2002
3-1-2-1-02 PDF Riigikohus 27.03.2002
3-1-1-87-01 PDF Riigikohus 18.10.2001
Polügraafitesti ei saa kriminaalmenetluses kasutada põhjusel, et polügraafitesti tegemine ei kuulu KrMK-s ettenähtud tõendite kogumise lubatavate viiside hulka ja polügraafitesti kasutamise tulem ei kuulu KrMK § 48 lg-s 2 loetletud lubatavate tõendivormide hulka.
3-1-1-88-01 PDF Riigikohus 01.10.2001
Kriminaalmenetluses kasutatavate tõendite liigid loetletakse KrMK § 48 lg 2. Mingi asjaolu puudumise fakt selle loeteluga ei seondu ning kohtuotsuses ei saa sellele tugineda, kui asjaolu puudumine pole kriminaalmenetluse nõuetele vastavalt vormistatud.
3-1-1-68-01 PDF Riigikohus 06.06.2001
Tõendi vormistamisel seadusest tulenevate nõuete täitmatajätmine võib tekitada kahtlusi selle usaldusväärsuses.
3-1-1-15-01 PDF Riigikohus 06.03.2001
3-1-1-21-01 PDF Riigikohus 23.02.2001
KrMK § 250 lg 1 kohaselt võib eksperdina üle kuulata ainult eksperdiks määratud isikut, kes on koostanud ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti. Selgitused ja täiendused, mis ekspert on ekspertiisiakti kohta andnud, ei ole kriminaalasjas tõendid. Üks isik ei saa korraga olla nii tunnistaja kui ekspert.
3-1-1-12-01 PDF Riigikohus 14.02.2001
3-1-1-92-00 PDF Riigikohus 10.10.2000
3-1-1-81-00 PDF Riigikohus 29.08.2000
Ühes kriminaalasjas tehtud kohtuotsus või selle tõestatud ärakiri võib olla kasutatav tõendina muu dokumendi tähenduses teise kriminaalasja menetlemisel.
3-1-1-56-00 PDF Riigikohus 02.05.2000
KrK
Sugulussidemed ja alaealisus ei ole ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamise alus.
Isiku hoiatamine teadvalt vale ütluse andmise eest ei pruugi tagada ütluste õigsust, mistõttu ka hoiatatud isiku ütlusi tuleb hinnata üldistel alustel kooskõlas KrMK §-s 58 sätestatuga.
3-1-1-53-00 PDF Riigikohus 18.04.2000
3-1-1-39-00 PDF Riigikohus 28.03.2000
Jälituse erandtoimingute tulemuste vormistamise protokolli koostaja eksitused jälitustegevuse sfääri sattunud isiku sünniaja ning jälitustegevuseks antud loa numbri osas ei pruugi olla nii tõsised, et välistavad jälitustegevuse tulemusena saadud andmetete käsitamise tõenditena. Ka jälitustegevuses kogutud andmeid tuleb kohtul kooskõlas KrMK § 50 lg-ga 2 hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt.
3-1-1-14-00 PDF Riigikohus 02.02.2000
Ekspertiisiaktina vormistatud kompetentse isiku arvamus seoses väidetava liiklusavariiga, mis on antud 7 kuud enne kriminaalasja algatamist ja uurija sellekohast määrust, ei ole eksperdi arvamus KrMK § 59 mõistes, kuid on siiski tõendina kasutatav KrMK § 48 lg-s 2 ettenähtud uue dokumendi tähenduses.
3-1-1-7-00 PDF Riigikohus 18.01.2000
Ringkonnakohus võib oma otsuses tugineda kõigile nii esimese astme kohtus kui ka enda uuritud tõenditele.
3-1-1-105-99 PDF Riigikohus 23.11.1999
KrK
Kriminaalasja menetlemise erinevatel etappidel antud ütluste erinevus detailides ei pea tähendama ütluste vastuolulisust. Ütluste muutmise põhjendused ei kuulu iseseisvalt KrMK §-s 46 loetletud tõendamiseseme asjaolude hulka.
Kohtualuse poolt kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütlused ei ole tõendid. Nendeks ei ole ka seletused.
3-1-1-67-99 PDF Riigikohus 31.08.1999
Kohtualuse poolt kohtuistungil ja eeluurimisel antud ütluste olulise erinevuse korral tuleb eeluurimisel antud ütlused kohtuistungil avaldada ning seejärel hinnata neid koos teiste tõenditega.
Kuna ringkonnakohtul on AKKS § 29 lg 4 kohaselt õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtulgi, pole välistatud, et need erineva astme kohtud jõuavad tõendite hindamisel erineva tulemuseni ning tuvastavad seega ka erinevaid asjaolusid.
3-1-1-28-99 PDF Riigikohus 30.03.1999
KrK
Tunnistaja ülekuulamata jätmine ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaladamine kohtus võib olla põhjendatud ka selle tõttu, et kaitsmaks oma elu on tunnistaja asunud elama väljaspool Eesti Vabariigi piire.
3-1-1-26-99 PDF Riigikohus 16.03.1999
Seletuskiri, mis ei vasta KrMK § 48 lg-s 1 nimetatud nõuetele, ei ole muu dokument KrMK § 48 lg 2 mõistes ja faktiliste andmete allikas.
Asitõendi tagastamisel seaduslikule valdajale tuleb järgida KrMK § 62 lg-s 10 sätestatud.
Ese muutub asitõendiks menetluslikus mõttes pärast seda, kui on tõendatud KrMK § 62 lg-s 1 kehtestatud vorminõuded.
3-1-1-20-99 PDF Riigikohus 23.02.1999
KrK
Riigikohus kassatsioonikohtuna hindab tõendeid vaid ses mõttes, et kontrollib, kas ringkonnakohus on tõendite hindamisel juhindunud kriminaalmenetluse põhimõtetest ning vastavatest seadusesätetest.

Kokku: 56| Näitan: 1 - 20