/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 20| Näitan: 1 - 20

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-104-02 PDF Riigikohus 30.09.2002
3-1-2-1-02 PDF Riigikohus 27.03.2002
3-1-1-68-01 PDF Riigikohus 06.06.2001
Tõendi vormistamisel seadusest tulenevate nõuete täitmatajätmine võib tekitada kahtlusi selle usaldusväärsuses.
3-1-1-12-01 PDF Riigikohus 14.02.2001
3-1-1-20-99 PDF Riigikohus 23.02.1999
KrK
Kuna tollipiir kulgeb Tallinna lennujaama hoones, on narkootilise aine ebaseaduslik toimetamine üle (KrK § 76 lg 2) lõpule viidud lennujaama hoonest väljumisega.
Isik on KrK § 186 sätestatud kuriteo lõpule viinud ka juhul, kui ta võltsitud passi ise ei esitagi viisa saamiseks, vaid annab selle saatkonda edastamiseks teisele isikule.
Riigikohus kassatsioonikohtuna hindab tõendeid vaid ses mõttes, et kontrollib, kas ringkonnakohus on tõendite hindamisel juhindunud kriminaalmenetluse põhimõtetest ning vastavatest seadusesätetest.
3-1-1-125-97 PDF Riigikohus 09.12.1997
Kohtuistungi protokolli kohta esitatud märkused võetakse nii nendega nõustumise kui ka mittenõustumise korral toimikusse, kuid märkuste aktsepteerimine resolutsiooniga märkuste esitaja kirjalikul avaldusel ei vabasta kohtunikku ega istungisekretäri paranduste tegemisest kohtuistungi protokolli.
Põhjendatud kahtlus kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja puudulikult vormistatud esimese astme kohtu istungiprotokoll võivad anda alust kannatanu ülekuulamiseks apellatsioonikohtu istungil.
3-1-1-116-97 PDF Riigikohus 18.11.1997
Altkäemaksu võtmises süüditunnistatu ütlused, mis ei ole kinnitatud ühegi muu tõendiga, ei ole piisav alus teise isiku süüdimõistmiseks altkäemaksu andmises. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. otsus nr. {9711117}3-1-1-117-97$Riisumine !riisumine omastamise teel>Organisatsiooni arvele eksituse tõttu kantud raha kasutamine ja käsutamine võib riisumise moodustada juhul, kui süüdlane tagastamise kavatsuseta pöörab selle isiklikuks kasuks teades, et vara on tema suhtes võõras ja tal ei ole sellele õigust. Vara isiklikuks kasuks pööramist saab tõendada vara äratarvitamine, peitmine, valduse salgamine, omaks kuulutamine jms.
3-1-1-90-97 PDF Riigikohus 16.09.1997
Isikule, keda on Liikluseeskirja nõuete eiramise eest 2 aasta jooksul 19 korda haldusvastutusele võetud ja kes keskmise astme joobeseisundis LE järjekordse rikkumise tagajärjel kannatanu surma põhjustas (KrK § 204 lg 1), võib ärakandmisele kuuluv vabadusekaotus tähtajaga 2 aastat olla põhjendatud karistus.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtul on õigus jätta kõrvale liiklustehnikaeksperdi arvamus, kui ekspert on ületanud oma pädevuse, andes kriminaalasja tehioludele õigusliku hinnangu või kui eksperdi arvamus ei seondu muude, usaldusväärsete tõenditega.
3-1-1-66-97 PDF Riigikohus 03.06.1997
KrMK § 50 lg-st 2 tulenevalt kuuluvad ka ühest ja samast tõendiallikast pärinevad, eri aegadel või erinevates menetlusstaadiumides antud ütlused hindamisele nende kogumis, kohtu siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel.
3-1-1-40-97 PDF Riigikohus 08.04.1997
Metsa korduvalt varemgi üles töötanud isiku väide, et ta raius metsa teise isiku volitusel, kellel tema teada oli 900 tm metsa raiumise õigus, kuigi talle raieluba ei esitatud, on paljasõnaline ja mittearvestatav.
3-1-1-36-97 PDF Riigikohus 08.04.1997
Teisele isikule korralduse andmine rahuldada sugulist kirge ebaloomulikul viisil võib moodustada vastava kuriteo organiseerimise, mitte aga täideviimise.
Ekspertiisi määramisest keeldumist võib kohus otsustada ka kohtuistungil.
Eesti Vabariigi 18.12.96. a seadusel on KrK § 101 sanktsiooni muutmise osas tagasiulatuv jõud üksnes niivõrd, kuivõrd see kergendab raskemat karistust ning võimaldab tahtliku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse asemel kohaldada eluaegset vabadusekaotust.
Tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil võib peale muu tõendada ka löökide arv ning kannatanule tekitatud vigastuste hulk ja laad.
KrMK sätete eiramisegaga saadud ütlused on tõenditena kasutatavad üksnes sel juhul, kui need langevad kokku muude samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud niisugustes menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides.
Osalemine kuriteo täideviimises välistab vastutuse sellesama kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest.
3-1-1-21-97 PDF Riigikohus 18.02.1997
Korterist toimepandud varguse avastamisest ja arvatavast kahtlustatavast politseiasutuse informeerimise rohkem kui kahe nädala möödumisel ei pea andma alust kahelda kannatanu ütluste põhjendatuses.
3-1-1-136-96 PDF Riigikohus 17.12.1996
Kui kohtualune on ütlusi muutunud ning tema viimati antud ütlused ei ole ilmses vastuolus formaalloogika reeglite või muude üldteadaolevate asjaoludega, võib kohus need arvestamata jätta vaid juhul, kui need on kummutatud teiste tõenditega.
Kõrge iga omaette võetuna ei pea alati olema isiku raugaks tunnistamise alus. Gerontoloogia seisukohalt on rauk 75 kuni 89 aastat vana isik, mil algab inimorganismi järjest kiirenev taandareng
3-1-1-133-96 PDF Riigikohus 10.12.1996
Kui kohtus antud ütlused ei riimu kriminaalasjas kogutud muude tõenditega, võib usaldusväärseks tunnistada eeluurimisel antud ütlusi. AKKS § 17 lg 5 alusel ei ole tunnistaja kordusülekuulamine ringkonnakohtus alati kohustuslik.
3-1-1-135-96 PDF Riigikohus 10.12.1996
3-1-1-88-96 PDF Riigikohus 10.09.1996
Ringkonnakohus põhjendatult tunnistas vägistamises süüdistatava paljasõnalised ja teiste tõenditega vastuolus olevad ütlused, et oli sugulises vahekorras kannatanu nõusolekul, mitteusaldusväärseks, kannatanu ütlused aga, mis on olnud sisult ühesed ning faktiliste asjaolude ja tunnistajate ütlusega kattuvad, usaldust väärivaks.
3-1-1-92-96 PDF Riigikohus 10.09.1996
Üksnes süüstavate tõendite alusel tehtud kohtuotsus ei pea olema ebaseaduslik. KrMK § 50 nõudest hinnata kõiki tõendeid nende kogumis ei tulene, et otsuse tegemisel peab aluseks võtma kõiki tõendeid. Küll on kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas tarvis näidata kohtulikul arutamisel kindlakstehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal need asjaolud tuvastatuks loetakse, ning motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ja loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid (KrMK § 274 p-d 2 ja 3).
3-1-1-67-96 PDF Riigikohus 04.06.1996
Ütluste korduv muutmine kohtualuse poolt ja nende vastuolulisus on üks asjaolu, mis võib kummutada väidetava tegutsemise hädakaitseseisundis.
3-1-1-29-96 PDF Riigikohus 27.02.1996
Süü kahel korral ülestunnistamine ei pruugi olla veenev tõend tapmise toimepanemise kohta just süü ülestunnistanud isiku poolt.
3-1-1-14-96 PDF Riigikohus 30.01.1996
Kahtlustatava ühekordne ja üldsõnaline süü omaksvõtt ning asitõendi tähendusega eseme avastamine, mis on aga menetlusnõuete kohaselt vormistamata, ei ole piisav alus isiku süüdimõistmiseks varguses.

Kokku: 20| Näitan: 1 - 20

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json