/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 45| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-66-02 PDF Riigikohus 21.06.2002

Kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pani toime uue kuriteo, liidab kohus KrK § 41 lg 1 alusel eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega. Selleks, et liita mõistetud vabadusekaotusele vabadusekaotuslikku karistust, mille kandmisest oli süüdimõistetu eelmise kohtuotsusega tingimuslikult vabastatud, tuleb karistuse kandmisest vabastamine tühistada. See omakorda välistab võimaluse, et isik vabastatakse tingimuslikult vabadusekaotusliku karistuse kandmisest, mis talle on mõistetud KrK § 41 alusel.


Täisealisel kohtualusel iseseisva sissetulekuallika puudumine ei ole tema rahatrahviga karistamise seadusjärgne takistus.

3-1-1-14-02 PDF Riigikohus 20.02.2002

Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine on üldjuhul põhjendatud väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega. Nimetatud asjaoludele peab viitama ka kohtuotsuse motiivides.

3-1-1-11-02 PDF Riigikohus 06.02.2002

Kuriteo toimepanemisest kuni karistuse mõistmiseni möödunud pikk ajavahemik ei too seaduse mõtte kohaselt iseenesest kaasa nõuet vabastada süüdlane tingimisi talle mõistetud karistuse kandmisest.


Apellatsioonikohtul on seaduse järgi õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid - muuhulgas ka neid asjaolusid, mis vastavalt KrK §-dele 20 ja 36 kuuluvad tuvastamisele ning hindamisele karistuse mõistmisel.

3-1-3-9-01 PDF Riigikohus 06.09.2001

Seaduse tekstist tulenevalt ei ole süüdimõistetu poolt õiguskuulekalt läbitud katseaja osa võrdsustatav kantud karistusega ja KrK § 47 lg 7 kohaselt mõistab kohus katseaja kestel tahtliku kuriteo toimepanijale karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele.


3-1-1-25-01 PDF Riigikohus 13.03.2001

Olukorras, kus elamusse soovimatu pääsemise tõkestamiseks on välisuksed lukustatud ja isikute grupp tungib omavoliliselt võõrasse hoonesse teise korruse aknast sisse ronides, on KrK § 1952 sätestatud kuriteo koosseis.


Puidust kurikas, mis on kujundatud viisil, et teda oleks mugav käes hoida ning löömiseks kasutada, on ese, millega saab isiku tervist reaalselt kahjustada ning seetõttu tuleb seda käsitleda relvana kasutatava esemena.


Kuriteo koosseis KrK § 1952 järgi eeldab, et ähvardus kasutada isiku kallal vägivalda on tehtud võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega territooriumile pääsemise eesmärgil. Kui vägivallaga ähvardati konkreetselt seda eesmärki silmas pidamata, siis ei ole tegemist KrK § 1952 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulise tunnusega.

3-1-1-82-00 PDF Riigikohus 29.08.2000
KrK

Kuigi vabadusekaotuse tingimuslikku kohaldamata jätmist esimese astme kuriteo toimepannud isiku suhtes ei ole KrK § 47 tekstis sõnaselgelt keelatud, on see üldjuhul põhjendatud siiski vähem raskete kuritegude puhul. KrK § 47 kohaldamise põhjendatuse üle otsustamisel tuleb arvestada nii teo toimepanemise tehiolusid kui ka süüdlase isikut.


Mõistetava vabadusekaotuse tähtaja pikendamine põhjendusega, et KrK § 47 kohaldamisel ei tule süüdimõistetul seda karistust tegelikult kanda, on lubamatu. Isiku süüdimõistmisel KrK § 204 järgi on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena obligatoorne.

3-1-1-76-00 PDF Riigikohus 15.08.2000
KrK

KrK § 47 sätete kohaldamata jätmine on antud juhul põhjendatud, sest kohtualused on varem kohtulikult karistatud ja kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul.

3-1-1-81-99 PDF Riigikohus 26.10.1999

Tähtajalise vabadusekoatuse tingimuslik kohaldamata jätmine on põhjendatud vaid KrK § 47 lg 1 nimetatud asjaolusid arvestades.


Juhul kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse KrK § 47 kohaldamise osas, kuid jätab mõistetud vabadusekaotuse tähtaja muutmata, ei ole süüdimõistetu karistust raskendatud.

3-1-1-76-99 PDF Riigikohus 07.09.1999
KrK

Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine on üks karistusest vabastamise, mitte aga karistuse liike. Kohtud peavad karistamise ja karistusest tingimusliku vabastamise küsimusi lahendama teineteisest lahus.

3-1-1-70-99 PDF Riigikohus 07.09.1999
KrK

Isiku suhtes, kes on varguste eest korduvalt karistatud, sealhulgas vabadusekaotusega, ning kes pärast viimase karistuse ärakandmist pani enne nelja kuu möödumist jälle toime kuritegusid, puudub alus kohaldada karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist KrK § 47 alusel.

3-1-1-13-99 PDF Riigikohus 09.02.1999
KrK

KrK § 204 lg 2 sätestatud kuriteo toime pannud isikut võib karistusest KrK § 47 alusel vabastada vaid juhul, kui vabadusekaotuse ära kandmine süüdlase poolt on tema isikut arvestades ilmselt otstarbetu. Niisuguseks isikuks ei ole see, kes raske liiklusavarii põhjustamise järel lahkub sündmuskohalt ja ei püüagi kannatanutele ise abi osutada või abi kutsuda, hakkab ennast uurimise eest varjama, hiljem aga püüab vastutuse vältimiseks peita kuriteojälgi ja uurimist eksiteele viia.

3-1-3-15-98 PDF Riigikohus 18.08.1998

Kriminaalasja arutamiseks ilma kohtualuse osavõtuta tuleb tuvastada kohtualuse viibimine väljaspool Eesti Vabariigi piireja tema kõrvalehoidumine kohtusse ilmumisest.

Kriminaalasja arutamine esimese astme kohtu istungil võib toimuda üldreeglina kohtualuse osvõtul (KrMK § 208 lg 1). Nimetatud nõue tuleneb otseselt Põhiseaduses sätestatud inimese põhiõigusest olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24). Selle põhiõiguse rikkumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.


Tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel paneb toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei ole vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine uuesti lubatav.

3-1-1-80-98 PDF Riigikohus 16.06.1998

Teoviisi ja kahju ulatuse tõttu eriti ohtliku kuriteo toimepanemise korral võib vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine olla põhjendatud vaid süüdlase äärmiselt erandlike isikuomaduste esinemisel.

3-1-1-69-98 PDF Riigikohus 20.05.1998

Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine on üldjuhul põhjendatud väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega.

3-1-1-55-98 PDF Riigikohus 14.04.1998

Tulirelva või laskemoona ebaseadusliku hoidmise teatavakstegemine eeluurimise käigus ei moodusta nimetatud esemete vabatahtlikku väljaandmist KrK § 207 lg 4 mõttes.


Isik, kes on süüdi mõistetud KrK § 1243 lg 1 alusel, ei pea kandma tsiviilvastutust ebaseadusliku vabaduse võtmise käigus kannatanule kehavigastuse tekitamise eest, kuna see tegu on kvalifitseeritav KrK § 1243 lg 2 järgi, samuti sooritatud teise isiku poolt.

3-1-1-54-98 PDF Riigikohus 14.04.1998

Asjaolu, et isikule on kuritegude eest korduvalt rahatrahvi mõistetud, ei pea välistama tema suhtes KrK § 47 kohaldamist uue väikese raskusastmega kuriteo toimepanemisel.=Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ei tähenda isiku karistamata jätmist.

3-1-1-53-98 PDF Riigikohus 07.04.1998

Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine võib olla põhjendamatu juhul, kui teise astme kuritegu on toime pandud katseajal ja süüdlane on kriminaalkorras korduvalt karistatud.

3-1-1-47-98 PDF Riigikohus 31.03.1998

Süüdlase isiku arvestamise kohustus KrK § 47 kohaldamise eeldusena tähendab, et arvestada tuleb andmeid, mis iseloomustavad isikut ja tema käitumist nii enne kuritegu, kuriteo toimepanemise ajal kui ka pärast kuritegu.

3-1-1-17-98 PDF Riigikohus 27.01.1998

Röövimist püstolimaketti kasutades ei ole õige lugeda toimepanduks relvaga või relvana kasutatava muu esemega.


Püstolimakett ei ole KrK § 195 lgss 3 nimetatud kuriteo riist.


Relvana kasutatava muu esemena mõistetakse spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada ähvarduses sisalduvas mõttes. Kõlbmatu vahend ei ole relvana kasutatav muu ese.


KrK § 47 lg 5 (kuni 30.04.1998 kehtivas sõnastuses) keelab isiku suhtes, kes katseaja kestel paneb toime uue tahtliku kuriteo, uuesti kohaldada tingimuslikku vabadusekaotust.

3-1-1-8-98 PDF Riigikohus 13.01.1998

Juhul kui kohtualune on olnud eelvangistuses, tuleb kohtuotsuses peale karistuse tähtaja ja eelvangistusaja näidata ka ärakandmisele kuuluv lõplik karistus.


Tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel paneb toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei ole vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine uuesti lubatav.

Kokku: 45| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json