/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 27| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-14-02 PDF Riigikohus 20.02.2002

Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine on üldjuhul põhjendatud väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega. Nimetatud asjaoludele peab viitama ka kohtuotsuse motiivides.

3-1-1-11-02 PDF Riigikohus 06.02.2002

Kuriteo toimepanemisest kuni karistuse mõistmiseni möödunud pikk ajavahemik ei too seaduse mõtte kohaselt iseenesest kaasa nõuet vabastada süüdlane tingimisi talle mõistetud karistuse kandmisest.


Apellatsioonikohtul on seaduse järgi õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid - muuhulgas ka neid asjaolusid, mis vastavalt KrK §-dele 20 ja 36 kuuluvad tuvastamisele ning hindamisele karistuse mõistmisel.

3-1-1-82-00 PDF Riigikohus 29.08.2000
KrK

Kuigi vabadusekaotuse tingimuslikku kohaldamata jätmist esimese astme kuriteo toimepannud isiku suhtes ei ole KrK § 47 tekstis sõnaselgelt keelatud, on see üldjuhul põhjendatud siiski vähem raskete kuritegude puhul. KrK § 47 kohaldamise põhjendatuse üle otsustamisel tuleb arvestada nii teo toimepanemise tehiolusid kui ka süüdlase isikut.


Mõistetava vabadusekaotuse tähtaja pikendamine põhjendusega, et KrK § 47 kohaldamisel ei tule süüdimõistetul seda karistust tegelikult kanda, on lubamatu. Isiku süüdimõistmisel KrK § 204 järgi on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena obligatoorne.

3-1-1-81-99 PDF Riigikohus 26.10.1999

Tähtajalise vabadusekoatuse tingimuslik kohaldamata jätmine on põhjendatud vaid KrK § 47 lg 1 nimetatud asjaolusid arvestades.


Juhul kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse KrK § 47 kohaldamise osas, kuid jätab mõistetud vabadusekaotuse tähtaja muutmata, ei ole süüdimõistetu karistust raskendatud.

3-1-1-13-99 PDF Riigikohus 09.02.1999
KrK

KrK § 204 lg 2 sätestatud kuriteo toime pannud isikut võib karistusest KrK § 47 alusel vabastada vaid juhul, kui vabadusekaotuse ära kandmine süüdlase poolt on tema isikut arvestades ilmselt otstarbetu. Niisuguseks isikuks ei ole see, kes raske liiklusavarii põhjustamise järel lahkub sündmuskohalt ja ei püüagi kannatanutele ise abi osutada või abi kutsuda, hakkab ennast uurimise eest varjama, hiljem aga püüab vastutuse vältimiseks peita kuriteojälgi ja uurimist eksiteele viia.

3-1-1-80-98 PDF Riigikohus 16.06.1998

Teoviisi ja kahju ulatuse tõttu eriti ohtliku kuriteo toimepanemise korral võib vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine olla põhjendatud vaid süüdlase äärmiselt erandlike isikuomaduste esinemisel.

3-1-1-69-98 PDF Riigikohus 20.05.1998

Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine on üldjuhul põhjendatud väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega.

3-1-1-54-98 PDF Riigikohus 14.04.1998

Asjaolu, et isikule on kuritegude eest korduvalt rahatrahvi mõistetud, ei pea välistama tema suhtes KrK § 47 kohaldamist uue väikese raskusastmega kuriteo toimepanemisel.=Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ei tähenda isiku karistamata jätmist.

3-1-1-53-98 PDF Riigikohus 07.04.1998

Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine võib olla põhjendamatu juhul, kui teise astme kuritegu on toime pandud katseajal ja süüdlane on kriminaalkorras korduvalt karistatud.

3-1-1-47-98 PDF Riigikohus 31.03.1998

Süüdlase isiku arvestamise kohustus KrK § 47 kohaldamise eeldusena tähendab, et arvestada tuleb andmeid, mis iseloomustavad isikut ja tema käitumist nii enne kuritegu, kuriteo toimepanemise ajal kui ka pärast kuritegu.

3-1-1-2-98 PDF Riigikohus 06.01.1998

See, et süüdlane on 66 aastat vana, ei ole varem Liikluseeskirja rikkumise eest karistatud, on autojuhina laitmatult töötanud 40 aastat, kahetseb puhtsüdamlikult ja on tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud, ei ole KrK § 47 lgss 1 tähendatud karistusest vabastamise eelduseks juhul kui süüdlane põhjustas liiklusavariiga ühe kannatanu surma ja teisele kannatanule raske kehavigastuse.

3-1-1-96-97 PDF Riigikohus 23.09.1997

Omandatud, veetud või hoitud lõhkematerjali kogus, omadused ja sellega ümberkäimise ohtlikkuse aste võivad olla KrK § 47 kohaldamist välistavateks tehioludeks.


Kaitsja puudumine kohtuistungil ei moodusta kohtualuse kaitseõiguse rikkumist juhul, kui ta ei kuulu isikute ringi, kelle kriminaalasjades on kaitsja osavõtt kohustuslik, ja kui ta ei ole taotlenud kohtult kaitsjat, kuigi talle on tema õigused kohtuistungil selgitatud.


Eelvangistuses viibitud aeg arvestatakse süüdlasele mõistetud karistuse tähtaja hulka.

3-1-1-85-97 PDF Riigikohus 09.09.1997

Teise astme kuriteo toimepanemine eriti küünilisel viisil ja jõhkralt võib välistada KrK § 47 sätete kohaldamise põhjendatuse.

3-1-1-69-97 PDF Riigikohus 10.06.1997

Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine on põhjendatud vaid KrK §-s 47 sätestatud eelduste esinemisel.


Eelvangistusaja arvestamisel karistuse tähtaja hulka tuleb eelvangistuse algus- ja lõpupäeva arvestada eraldi.

3-1-1-64-97 PDF Riigikohus 27.05.1997

Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine on põhjendatud vaid KrK §-s 47 tähendatud aluste esinemisel.

3-1-1-63-97 PDF Riigikohus 27.05.1997

Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine on põhjendatud vaid KrK §-s 47 tähendatud aluste esinemisel.

3-1-1-131-96 PDF Riigikohus 10.12.1996

Süüdlase positiivsed isikuandmed, kahetsus ja kannatanute esindajate mõistev suhtumine ei pea õigustama vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist, kui toime on pandud kahe isiku surma põhjustanud liiklusavarii. KrK § 47 lg 1 kohaldamine on üldjuhul põhjendatud madala raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui kohus arvestab tehiolusid ja süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi.

3-1-1-116-96 PDF Riigikohus 05.11.1996

Isikule, keda kinnipidamiskohast ja viimasest elukohast iseloomustatakse negatiivselt, kes karistatuse ajal jätkab kuritegude toimepanemist, samuti hoiab uute kuritegude uurimisest kõrvale, võib vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine olla põhjendamatu vaatamata tema perekondlikule olukorrale ja enda süüditunnistamisele


Kriminaalasja menetlemise jätkamine pärast menetluse peatamise aluste äralangemist ilma menetlust uuendamata on küll kriminaalmenetluse seaduse (KrMK § 196) nõuete eiramine, kuid mitte nii oluline, mis võib takistada seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

3-1-1-105-96 PDF Riigikohus 01.10.1996

Vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise salajase varguse eest võib välistada süüdlase isik, kes on varavastaste kuritegude eest juba kaks korda karistatud, sealhulgas mittevabadusekaotusliku karistusega.

3-1-1-100-96 PDF Riigikohus 24.09.1996

Alaealise vägistamine isikute grupi poolt ja sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil võivad tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste puudumise tõttu tingida vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise põhjendamatuse vaatamata sellele, et kuriteo toimepanemiseston möödunud


Kui Eesti NSV Ülemkohus on kohtuotsuse tühistanud üksnes kohaldatud mõjutusvahendi osas, puudub esimese astme kohtul õigus kriminaalasja uuesti arutamisel muuta kuriteo kvalifikatsiooni üle kolme aasta.

Kokku: 27| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json