3-1-1-23-01
|
Riigikohus |
06.03.2001 |
|
Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis võib muuhulgas toimuda täideviijate vahetu kokkuleppe alusel. Teovalitsemise teooria kohaselt on kaastäideviijad sellisel juhul funktsionaalseteks teovalitsejateks. Funktsionaalne täideviimine on tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Kooskõlastamine võib sealjuures olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatud konkludentsete tegudega. Väljapressimise korral isikud, kes viibivad vahetult sündmuskohal, on teadlikud kuriteokoosseisu realiseerimiseks esitatud nõudmise ja ähvarduste sisust, võimendavad oma kohalolekuga kaaskohtualuste sõnade paikapidavust ja aktiviseerivad kannatanute hirmu, täidavad oma funktsiooni, valitsedes oma teopanuse läbi tegu tervikuna, ning on seetõttu kuriteo kaastäideviijad.
|
3-1-1-56-00
|
Riigikohus |
02.05.2000 |
|
Väljapressimise koosseisuliseks tunnuseks on mitte ainult varaline nõue tsiviilõiguslikus mõttes, vaid ka varalise õiguse üleandmise nõue, sealhulgas varalisest nõudeõigusest loobumise nõue.
Kohus võib pesapallikurika selle üldtuntudomaduste tõttu lugeda relvana kasutatavaks esemeks ka ilma asitõendiks tunnistamata.
Kuriteo kvalifitseerimine väljapressimisena ei eelda teatavat laadi motiivi esinemist.
Sugulussidemed ja alaealisus ei ole ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamise alus.
Isiku hoiatamine teadvalt vale ütluse andmise eest ei pruugi tagada ütluste õigsust, mistõttu ka hoiatatud isiku ütlusi tuleb hinnata üldistel alustel kooskõlas KrMK §-s 58 sätestatuga.
Ähvardus, mille tulemina kannatanu nõustus loovutama 150.000 EEK-d maksma sõiduauto, võib moodustada ähvarduse kasutada isiku kallal elule ja tervisele ohtliku vägivalda.
|
3-1-1-62-99
|
Riigikohus |
07.09.1999 |
|
Tõlgi abi kasutamiseks peab kohtualune avaldama kohtule soovi. Juhul kui nii eeluurimise lõpuleviiduks tunnistamisel kui ka kogu kohtumenetluse käogus on kohtualune väitnud, et valdab keelt, milles toimub menetlus, ja tõlki ei vaja ning olles Riigikohtu istungil avaldab rahulolematust tõlgi puudumise kohta ringkonnakohtu istungil, pole alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks AKKS § 39 lg 3 p 8 alusel.
Väljapressimise tunnuseks on kannatanule esitatud nõudmine anda üle nõudja suhtes võõrast vara või varalist õigust või muud varalist kasu mistahes vormis - rahana, asjana, varalise õiguse loovutamisena, varalise kohustuse enda peale võtmisena, tasuta töötamisena jne. Oli tasuta töötama sundimine mõeldud aga kahju hüvitamiseks, mille sundijaga töösuhtes olev isik oli tekitanud töölt puudumisega, ei ole see väljapressimise tunnus.
|
3-1-1-33-98
|
Riigikohus |
03.03.1998 |
|
Kannatanu sundimine üle andma 80 000 krooni maksev sõiduauto temalt väljapressitava rahasumma tasumise tagamiseks (pandina) ei ole kvalifitseeritav KrK § 142 lg 3 p 4 järgi. Varalise kahju moodustab eseme ajutiseks kasutamiseks võtmisel mitte selle eseme väärtus, vaid kulutuste väärtus, mille omanik tegi tulenevalt tema valduse rikkumisest.
Kannatanu peksmine rusikate ja jalgadega, mille tagajärjel tekitatakse kerge kehavigastus, muuhulgas peaaju põrutus, võib olla tervisele ohtliku vägivalla kasutamine.
|
3-1-1-3-98
|
Riigikohus |
06.01.1998 |
|
Vasturääkivate või üksteist välistavate tõendite esinemisel peab kohus otsuse rajama tõeseid asjaolusid kajastavatele asjaoludele, põhistades seejuures, miks ta on osa tõendeid mitteusaldusväärseks tunnistanud. Sel juhul ei ole KrMK § 262 lgss 2 ja § 274 psdes 2 ja 4 sätestatut eiratud.
Omavoliks võib olla süüdlase poolt niisuguse õiguse ebaseaduslik teostamine, mis tegelikult on olemas või mille esinemist on süüdlasel õigus ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames oletada. Nimetatud tingimuste puudumisel võib isiku käitumine moodustada väljapressimise.
|
3-1-1-113-97
|
Riigikohus |
18.11.1997 |
|
Kaitsjal, kes ei vaidlustanud kohtualluvust apellatsiooni korras, puudub õigus vaidlustada seda kassatsiooni korras.
Väljapressimise objektiks saab olla ka rendisuhe.
Omavoli objektiivse külje moodustab üksnes KrK §-s 188 kirjeldatud tegevus. Teise isiku poolt lepingu alusel vabatahtlikult antud raha vastuvõtmine ei ole omavoli.
Kohtu korraldava istungi pädevusse ei kuulu kuriteo kvalifikatsiooni muutmine.
Kui eeluurimisel esitatud süüdistus KrK § 142 lg 3 p-de 3 ja 4 järgi sisult oluliselt ei erine süüdistusest § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 tunnustel, tohib kohtualust viimati tähendatud sätte järgi süüdi mõista ja kuna teisena tähendatud sätte sanktsioon on esimesena nimetatud sätte sanktsioonist kergem, tohib kohtualust süüdi mõista KrK § 142 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks uurimiseks saatmata.
|
3-1-3-13-97
|
Riigikohus |
13.05.1997 |
|
Kohtualuse õigeksmõistmise motiveerimata jätmine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Nõudmine üle anda vara, millele nõudmise esitajal puudub nii tõeline kui ka oletatav õigus, võib moodustada väljapressimise, mitte aga omavoli.
|
3-1-1-39-97
|
Riigikohus |
08.04.1997 |
|
Isiku kinnipidamine või kinnihoidmine, kaasa arvatud puu külge sidumine kasvõi pooleks tunniks, millega isikult võetakse võimalus käituda oma vaba tahte kohaselt, moodustab vabaduse võtmise, mitte aga vabaduse piiramisega ähvardamise.
|
3-1-1-38-97
|
Riigikohus |
08.04.1997 |
|
Ringkonnakohtul on esimese astme kohtu otsuse osalisel muutmisel õigus jätta oma järeldustes kordamata need esimese astme kohtu põhjendused, millega ta nõustub. Küll peab ringkonnakohus motiveerima esimese astme kohtu otsuses tehtud muudatusi.
Väljapressimist isikute eelneval kokkuleppel võib tõendada vastastikku kooskõlastatud tegevus ja ühine eesmärk saada kannatanult ebaseaduslikult raha.
|
3-1-1-25-97
|
Riigikohus |
04.03.1997 |
|
Lapse vargus ja väljapressimine on erinevaid õigushüvesid ründavad kuriteod, mistõttu üks nendest ei hõlma teist. Kui pärast lapse vargust esitatakse lapsevanemale varaline nõue, moodustab süüdlase käitumine ka väljapressimise. Väljapressimist ei välista see, et süüdlane ei ole pärast lunaraha nõudmist esitanud konkreektset ähvardust.
Lapse vargus ja väljapressimine on erinevaid õigushüvesid ründavad kuriteod, mistõttu üks nendest ei hõlma teist. Kui pärast lapse vargust esitatakse lapsevanemale varaline nõue, moodustab süüdlase käitumine ka väljapressimise. Väljapressimist ei välista see, et süüdlane ei ole pärast lunaraha nõudmist esitanud konkreetset ähvardust.
Vägivallaga ähvardamine sisaldub juba lunaraha nõudes lapse vabastamise eest. Vägivalla saab väikese lapse suhtes moodustada ainuüksi tema kinnipidamine.
|
3-1-1-12-97
|
Riigikohus |
04.02.1997 |
|
Kannatanu elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamine ja temalt vabaduse võtmine sundimaks kannatanut üle andma raha võib olla väljapressimise moodustada vaatamata sellele, et kannatanu oli varem lubanud raha anda, kuid jätnud lubaduse täitmata. Suuline lubadus kellelegi raha anda ei too lubajale kaasa mingeid õiguslikke kohustusi ega tekita teistele isikutele õigust seda raha nõuda.
|
3-1-1-59-96
|
Riigikohus |
21.05.1996 |
|
Vägivald isiku kallal või ähvardus kasutada vägivalda on röövimise korral võõra vara kohese hõivamise vahend, väljapressimise puhul aga vahend sundimaks kannatanut hiljem üle andma võõrast vara või varalist õigust või muud varalist kasu.
|
3-1-1-38-96
|
Riigikohus |
02.04.1996 |
|
Isikute käitumine, kes pärast kannatanu keeldumist üle andmast nõutavat rahasummat hõivavad relvaga ähvardades tema sõiduauto võtmed ja tehnilise passi ning seejärel auto enda, võib moodustada väljapressimise, mitte aga röövimise.
|
III-1/1-88/95
|
Riigikohus |
05.12.1995 |
|
|