/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-109-01 PDF Riigikohus 15.11.2001

Piinamise koosseisulisi tunnuseid on võimalik realiseerida kahel viisil. Esiteks, kui tegu on ühekordse piinava käitumisaktiga, mis tekitab tavalisest oluliselt suuremat füüsilist valu ja kannatusi. Teiseks, luues pikema perioodi kestel üksikutest, kuid ajaliselt üksteisega tihedalt seotud vägivallategudest moodustuva piinava situatsiooni.


Piinamine eeldab subjektiivsest küljest otsest tahtlust. Subjektiivse külje tuvastamisel lähtutakse ka objektiivsetest asjaoludest.


Teatud juhtudel võib kannatanupoolne nõusolek olla tema suhtes tarvitatava vägivalla puhul õigusvastasust välistav asjaolu. Selline nõusolek peab aga igal juhul olema eelnev, teadlik ja vabatahtlik. Kindlasti pole nõusolekuna käsitatav vägivallateo toimudalaskmine.

3-1-1-56-01 PDF Riigikohus 24.05.2001

Ametiisiku käitumine muutub õigusvastaseks, kui ta ei täida nõuetekohaselt enda ametialaseid kohustusi. KrK § 162 märgitud ametialaste kohustuste allikaks ei ole üksnes formaalne seadus, selleks võivad olla ka ametkonnasisesed eeskirjad, mis on ametiisikule kohustuslikud tulenevalt tema eriala spetsiifikast ning mille kohustuslikkusest on teda teavitatud, ja ametijuhend.


Ringkonnakohus võib, toetudes AKKS § 15 lg 1, nõuda eelmenetluse käigus kriminaalasja õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid. Seeläbi realiseeritakse kriminaalmenetluses olulist kriminaalasja igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise printsiipi.


Kui ilmneb õigusvastasust välistav asjaolu, ei piisa pelgalt viimase objektiivsest eksisteerimisest, vaid isik peab ka käituma vastava arusaamisega selle olemasolust (subjektiivne õigusvastasust välistav element).

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json