/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-35-15 PDF Riigikohus 21.04.2015
Kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud VTMS § 137 lg 1 kohaselt tuli kohtumenetluse poolel, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, sellest maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. 29. märtsil 2015 jõustunud VTMS § 137 lg 1 mõtte kohaselt on apellatsiooniteate esitamine vajalik, kui kohus kuulutab kohtuotsuse lõpposa. Vastasel juhul ei ole kohtul kohustust koostada VTMS §-s 110 nimetatud kohtuotsuse põhiosa. Seega oli arutatavas asjas apellatsiooniteate esitamine vajalik apellatsiooni koostamise eeldus. See säte on kohaldatav juhul, kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisel osaleb, sest vaid sellisel juhul on ta teadlik kohtuotsuse sisust ning saab selle põhjal kujundada seisukoha otsuse vaidlustamise kohta. Juhul kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest osa ei võta, peab kohus VTMS § 113 lg 5 kohaselt saatma talle VTMS §-s 41 sätestatut järgides kohtulahendi koopia. Sellisel juhul tuleb apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatamise tähtaega hakata arvutama päevast, mil kohtumenetluse pool kohtulahendi koopia kätte saab. Seda põhjusel, et juhul kui kohtuasja arutatakse kohtumenetluse poole osavõtuta, puudub tal teadmine, kas kohtuistung, mille toimumise ajast on talle teatatud, päädis kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisega või asja arutamine jätkub. Et kohtumenetluse pool saaks tõhusalt kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teadma, kas kohtuotsus või selle lõpposa on välja kuulutatud ja milline on kohtuotsuse sisu (RKKKm 3-1-1-15-11, p 7).
Kui apellatsiooniteade on tähtaegne, puudub maakohtul VTMS § 113 lg-s 6 sätestatud õigus piirduda otsuse tegemisel üksnes kohtuotsuse sissejuhatuse ja lõpposaga ning kohus peab neile lisama ka VTMS §-s 110 sätestatud kohtuotsuse põhiosa. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
1. aprillil 2013 jõustus VTMS § 41 lg 4^1, mis võimaldab kutse kättesaadavaks teha e-toimiku süsteemi kaudu. E-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud kutse loetakse kättetoimetatuks, kui saaja selle infosüsteemis avab või kinnitab selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Kui kutsega ei ole e-toimiku süsteemi kaudu tutvutud teatise saatmisest arvates kolme päeva jooksul, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse kutsutavale allkirja vastu.
3-1-1-128-05 PDF Riigikohus 31.10.2005
Oleks otstarbekas osavõtu kohustuslikkus lahendada ja ka kirjeldada juba VTMS § 141 korras tehtavas määruses. Samuti oleks otstarbekas lisada väärteoasja toimikusse mitte ainult kutse lõpposa, s.o allkiri kohtukutse kättesaamise kohta, vaid ka koopia kohtukutsest, millest nähtub, kas see kutse vastas VTMS § 40 nõuetele.
3-1-1-111-05 PDF Riigikohus 12.10.2005
Kohtuotsuse koopia saatmisel lähtutakse kutsete kättetoimetamiseks ettenähtud korrast (VTMS § 41). Otsuse ärakiri on saadetud aadressile, mille isik on andnud oma elukoha aadressina. Sellele aadressile saadetud otsuse ärakiri anti allkirja vastu kätte isiku õele kui temaga koos elavale perekonnaliikmele ning seega tuleb isik lugeda kohtuotsuse koopia kätte saanuks.
3-1-2-1-04 PDF Riigikohus 05.02.2004
VTMS § 125 lg 3, mille kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata juhul, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu edasilükatud asja arutamisele ning neile on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, ei saa kohaldada juhul, kui isik oli teatanud, et ta ei saa istungile ilmuda mõjuvatel põhjustel, mis on loetletud VTMS § 42 lg-s 2. See säte on väärteomenetluse üldnorm, mis laieneb ka kohtumenetlusele. VTMS § 42 lg 1 näeb ette, et kui isikul ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.
3-1-2-4-03 PDF Riigikohus 22.12.2003
Kui kutset ei ole võimalik adressaadile endale üle anda, võib selle väljastada ka tema vähemalt 14-aastasele pereliikmele (VTMS § 41 lg 2). Muid võimalusi tähtkirjana saadetud kohtukutse kättetoimetatuks lugemiseks pole VTMS-s ette nähtud. Kui tähtkiri jäetakse lihtsalt postkasti, ei saa seda lugeda kutse kättetoimetamiseks VTMS § 41 lg 2 järgi.
Kui tähtkiri jäetakse lihtsalt postkasti, ei saa seda lugeda kutse kättetoimetamiseks VTMS § 41 lg 2 järgi. Seega on menetlusalusele isikule jäetud teatamata asja arutamise aeg ja koht, mis on VTMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.
3-1-2-1-03 PDF Riigikohus 02.10.2003
Kohtuistungi edasilükkamise taotluse olemasolul (põhjuseks menetlusaluse isiku kaitsja haigestumine) tuleb kohtul tulenevalt VTMS § 90 lg-test 1 ja 2 võtta esmalt seisukoht esitatud taotluse suhtes. Alles pärast seda saaks kohus vastavalt VTMS § 126 lg-le 2 jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ta leiab, et asja arutamise edasilükkamine ei ole põhjendatud.
Tulenevalt asja igakülgse ja vahenditu uurimise põhimõttest (KrMK §-des 19 ja 206) ning asjaolust, et menetlusalune isik saab anda väidetava rikkumise asjaolude kohta ütlusi, võib kohus menetlusalust isikut väärteomenetluse huvides kohustada osa võtma kaebuse kohtulikust arutamisest. Lähtuvalt väärteomenetluse eesmärgist ja VTMS §-de 126 ja 89 lg 2 koosmõjust saab istungile ilmumise teha kohustuslikuks üksnes menetlusalusele isikule, mitte aga tema kaitsjale.

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json