/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
4-18-4523/20 PDF Riigikohtu kriminaalkolleegium 16.10.2019
VTMS § 198 ja § 196 lg 4 teise lause omavahelise vastuolu tõttu tuleb lähtuda põhimõttest lex posterior derogat legi priori (hilisem seadus muudab varasema seaduse) ning kohaldada hilisemat sätet ehk VTMS § 196 lg-t 4. Seega saab kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse ka määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale, kuid Riigikohus menetleb kaebust üksnes juhul, kui see on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. (p 14)
VTMS § 194 lg 3 kohaselt tuleb määruskaebuse läbivaatamisel järgida VTMS § 145 lg-s 1 sätestatust juhinduda osas, mis ei ole vastuolus määruskaebemenetluse sätetega. (p 15) Esiteks tuleb ringkonnakohtul määruskaebust läbi vaadates edastada see teisele kohtumenetluse poolele. Kui menetlusalust isikut ei teavitata kohtuvälise menetleja kaebusest, rikutakse menetlusaluse isiku õigust olla oma asja arutamise juures (VTMS § 19 lg 1 p 3). Seda põhjusel, et õigus olla oma asja arutamise juures ei tähenda kitsalt vaid õigust osaleda asja kohtulikul arutamisel, s.t viibida istungisaalis ja teada istungi toimumisest, vaid laiemalt õigust olla teadlik menetlusest ja selle läbiviimise viisist. Erandiks ei ole ka menetlus, milles on arutluse all menetluskulude hüvitamine. (p 16) Teiseks tuleb ringkonnakohtul anda teisele kohtumenetluse poolele võimalus esitada enda seisukoht kaebuse kohta, hoolimata asjaolust, et VTMS § 196 lg 1 kohaselt peab kõrgema astme kohus vaatama määruskaebuse läbi 10 päeva jooksul selle kättesaamisest. Selle nõude järgimata jätmist on kolleegium käsitlenud menetlusõiguse olulise rikkumisena (vt RKKKm 3-1-1-105-12, p 6; RKKKm 3-1-1-50-12, p 11). (p 17) Eeltoodud nõuete täitmata jätmisel rikub kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 3 mõttes. (p 18)
Olukorras, kus väärteomenetluse on lõpetanud kohtuväline menetleja, on maakohus VTMS § 23 alusel õigustatud ja kohustatud läbi vaatama valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlust ning ringkonnakohtul on omakorda pädevus lahendada maakohtu sellise määruse peale esitatud määruskaebust. (p 23)
3-1-1-128-05 PDF Riigikohus 31.10.2005
Oleks otstarbekas osavõtu kohustuslikkus lahendada ja ka kirjeldada juba VTMS § 141 korras tehtavas määruses. Samuti oleks otstarbekas lisada väärteoasja toimikusse mitte ainult kutse lõpposa, s.o allkiri kohtukutse kättesaamise kohta, vaid ka koopia kohtukutsest, millest nähtub, kas see kutse vastas VTMS § 40 nõuetele.
3-1-1-112-05 PDF Riigikohus 12.10.2005
3-1-1-122-04 PDF Riigikohus 23.11.2004
Teisaldamisküsimus on lahutamatu väärteoasjaoludest. Üksnes väärteoasja sisulisel menetlemisel saab tõstatada teisaldamiskulude tagastamise küsimuse. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel ei saa tuvastada ka väärteoasja koosseisulisi asjaolusid, sest see looks olukorra, kus väärteomenetluses tehakse kaks sõltumatut lahendit. Kuna VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus ei ole antud juhul menetluse jaoks lõplikku tähendust omav, sest auto teisaldamiskulude tagastamise küsimuse saab tõstatada väärteoasja sisulisel menetlemisel, siis pole VTMS § 79 kohaselt tehtud määruse vaidlustamise keeld määruskaebe korras vastuolus PS § 24 lg-ga 5 (vt ka RKPK 3-4-1-1-04).
Teisaldamise tasu tagastamise otsustamine kuulub väärteoasja menetleja pädevusse. Menetlusökonoomia seisukohalt ei ole põhjendatud see, kui isik peaks peale süüteokoosseisu puudumise tuvastamist pöörduma halduskohtusse, et saada tagasi tasutud summa (vt RKEK 3-3-4-7-02).

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json