4-16-3674/13
|
Riigikohtu kriminaalkolleegium |
25.04.2018 |
|
VTMS § 180 p-ga 5 mutatis mutandis samasisuline teistmise alus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p-s 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et KrMS § 366 p-s 5 nimetatud teistmise alus „kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis võib kaasa tuua süüdimõistetu või kolmanda isiku olukorra kergendamise“ saab olla üksnes faktiline asjaolu (RKKKo 3-1-2-1-17, p 11 ja RKKKo 3-1-2-1-12, p 9 koos edasiste viidetega). Lisaks on Riigikohtu üldkogu väljendanud seisukohta, et sellise faktilise asjaoluna KrMS § 366 p 5 mõttes ei ole muu hulgas käsitatav teist kohtuasja arutava kohtu poolt antav õiguslik hinnang, mille kohaselt ei ole sama süüteosündmuse aset leidmine piisavalt tõendatud (RKÜKo 3-1-2-2-11, p-d 39-46). (p 6.1)
Pidades silmas, et VMTS § 180 p-s 5 ja KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmise alused on analoogsed, on KrMS § 366 p 5 kontekstis väljendatud seisukohad asjakohased ka VTMS § 180 p 5 sisustamisel. Seega tuleb VTMS § 180 p-s 5 kirjeldatud „muu olulise asjaoluna“ mõista vaid faktilisi asjaolusid, millena ei saa aga käsitada teist kohtuasja arutava kohtu antavat õiguslikku hinnangut, mille kohaselt ei ole süüteosündmus piisavalt tõendatud. Järelikult pärast ühes väärteoasjas isiku süüditunnistamist ei ole teist väärteoasja arutanud kohtu poolt sellesama väärteosündmuse tuvastamatuks lugemine käsitatav faktilise asjaoluna VTMS § 180 p 5 mõttes. (p 6.2)
Väärteomenetluses süüditunnistamisega ei kaasne üldjuhul nii kaalukat põhiõiguste riivet kui isiku süüditunnistamisel kriminaalmenetluses. Seetõttu ei ole iseenesest välistatud, et väärteomenetluses nähakse ette kriminaalmenetlusega võrreldes kitsamad teistmise alused. Nii ei ole kriminaalmenetluse seadustikus esineva teistmise aluse väärteomenetluse seadustikus sätestamata jätmine automaatselt käsitatav isiku põhiõiguste ebaproportsionaalse riivena. See aga ei tähenda, et konkreetsel juhtumil ei võiks teatud teistmise aluse puudumisega kaasneda isiku põhiõiguste ebaproportsionaalne riive. Olukorras aga, kus isikut karistatakse kergemaliigilise karistuse – rahatrahviga – ja sedagi võrdlemisi väikeses ulatuses, ei saa rääkida sellisest põhiõiguste riivest, mis kaaluks üles riive eesmärgi, s.o vajaduse tagada õiguskindlust ja õigusrahu. (p 11)
|
| 3-1-2-1-15
|
Riigikohus |
25.03.2015 |
|
VTMS § 180 p 5 sätestab teistmise alusena väärteoasja õigeks lahendamiseks muu olulise asjaolu, mida kohus teistetavas väärteoasjas otsust või määrust tehes ei teadnud ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega võib tuua kaasa väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise.
Kuigi menetlusalusele isikule etteheidetav tegu pole alates 1. juulist 2014 enam karistatav ja seega tuleks väärteomenetlus vältimatult ning täiendavaid toiminguid tegemata VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, ei anna VTMS § 187 Riigikohtule selleks pädevust. Seetõttu tuleb väärteoasi saata kohtulahendi teinud kohtule uueks arutamiseks.
|
| 3-1-2-3-14
|
Riigikohus |
21.10.2014 |
|
|
| 3-1-2-8-13
|
Riigikohus |
11.04.2013 |
|
Väärteoasjas on selgunud, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki kiirust mõõdeti taatlemata seadmega, kuid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kanti teise, taadeldud seadme number. Seetõttu ei ole mõõtetulemus jälgitav. Kuna kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on isiku toimepandud väärteo tõendamisel olulise tähtsusega, võib mõõtetulemuse ebausaldusväärsus kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Seetõttu esineb VTMS § 180 p-s 5 ettenähtud alus väärteoasja menetluse uuendamiseks.
|
| 3-1-2-4-13
|
Riigikohus |
11.04.2013 |
|
Väärteoasjas on selgunud, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki kiirust mõõdeti taatlemata seadmega, kuid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kanti teise, taadeldud seadme number. Seetõttu ei ole mõõtetulemus jälgitav. Kuna kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on isiku toimepandud väärteo tõendamisel olulise tähtsusega, võib mõõtetulemuse ebausaldusväärsus kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Seetõttu esineb VTMS § 180 p-s 5 ettenähtud alus väärteoasja menetluse uuendamiseks.
|
| 3-1-2-5-13
|
Riigikohus |
11.04.2013 |
|
Väärteoasjas on selgunud, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki kiirust mõõdeti taatlemata seadmega, kuid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kanti teise, taadeldud seadme number. Seetõttu ei ole mõõtetulemus jälgitav. Kuna kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on isiku toimepandud väärteo tõendamisel olulise tähtsusega, võib mõõtetulemuse ebausaldusväärsus kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Seetõttu esineb VTMS § 180 p-s 5 ettenähtud alus väärteoasja menetluse uuendamiseks.
|
| 3-1-2-7-13
|
Riigikohus |
11.04.2013 |
|
Väärteoasjas on selgunud, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki kiirust mõõdeti taatlemata seadmega, kuid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kanti teise, taadeldud seadme number. Seetõttu ei ole mõõtetulemus jälgitav. Kuna kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on isiku toimepandud väärteo tõendamisel olulise tähtsusega, võib mõõtetulemuse ebausaldusväärsus kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Seetõttu esineb VTMS § 180 p-s 5 ettenähtud alus väärteoasja menetluse uuendamiseks.
|
| 3-1-2-6-13
|
Riigikohus |
11.04.2013 |
|
Väärteoasjas on selgunud, et menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki kiirust mõõdeti taatlemata seadmega, kuid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kanti teise, taadeldud seadme number. Seetõttu ei ole mõõtetulemus jälgitav. Kuna kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on isiku toimepandud väärteo tõendamisel olulise tähtsusega, võib mõõtetulemuse ebausaldusväärsus kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Seetõttu esineb VTMS § 180 p-s 5 ettenähtud alus väärteoasja menetluse uuendamiseks.
|
| 3-1-2-3-11
|
Riigikohus |
21.11.2011 |
|
|
| 3-1-2-2-06
|
Riigikohus |
13.06.2006 |
|
Tulenevalt väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse ja kohtuotsuse sisulisest lähedusest oleks meelevaldne seada isiku õigus vaidlustada teatud uute asjaolude ilmnemisel tema suhtes kohaldatud väärteokaristus sõltuvusse sellest, kas karistusotsuse on teinud kohtuväline menetleja või kohus.
VTMS §-s 180 sätestatuga analoogiliste asjaolude ilmsikstulekul on süüdlasel või tema kaitsjal VTMS §-s 182 sätestatud tähtaja jooksul õigus esitada kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse peale kaebus VTMS 12. peatükis sätestatud korras. Seejuures tuleb taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebetähtaja möödalaskmist on võimalik õigustada asjaoluga, et kaebuse esitamise aluseks olev VTMS §-s 180 sätestatuga analoogiline asjaolu (nt jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kohtuvälise menetleja ametniku kuritegu), sai teatavaks alles pärast kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist.
Kui maakohus leiab, et asjas on piisavalt andmeid mõne VTMS §-s 180 sätestatuga analoogilise asjaolu esinemise kohta, tuleb kaebetähtaeg ennistada, kaebus sisuliselt läbi vaadata ja teha üks VTMS §-s 132 sätestatud lahenditest.
Olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine.
Kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse tähendus ja mõju süüdlase jaoks õiguslike tagajärgede poolest sarnane jõustunud kohtuotsuse tähendusele ja mõjule. Mõlema aktiga on lõplikult tuvastatud isiku poolt väärteo toimepanemine ning kohaldatud selle eest sundkorras täidetav karistus.
Olles küll formaalses mõttes haldusakt on kohtuvälise menetleja otsus sisuliselt ehk materiaalselt käsitatav jurisdiktsioonilise aktina.
VTMS § 179 lg 1 kohaselt on teistmismenetlus Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine, mille eesmärk on otsustada jõustunud kohtulahendiga väärteoasja menetluse uuendamine. Seadusandja tahte kohaselt on väärteomenetluses võimalik teista üksnes formaalses mõttes kohtulahendit.
Väärteomenetluse eripärana on selles menetluses teatud juhtudel karistuse kohaldamine usaldatud kohtuvälise menetlejana tegutsevale haldusorganile. Kuigi olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele, on formaalses mõttes kohtuvälise menetleja otsus haldusakt, mitte kohtulahend. Järelikult ei ole ka võimalik uute asjaolude ilmnemisel kohtuvälise menetleja otsust VTMS 15. peatükis sätestatud korras teista.
|
| 3-1-2-1-05
|
Riigikohus |
28.04.2005 |
|
Asjaolu, et indikaatorvahend, mida kasutati joobe tuvastamisel, ei olnud kalibreeritud, on saanud teatavaks peale maakohtu otsuse tegemist. Antud asjaolu ilmnemine tingib vajaduse uuesti hinnata, kas joobeseisundi tuvastamise protokoll on usaldusväärne tõend ja kas rikkumise toimepanemine on tõendatud.
|
Facebook
Twitter