Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-65-11	Riigikohus	04.10.2011	VTMS § 29 lg 1 p 1 VTMS Liiklusseadus Liiklusseadus § 20 ¹ lg 2 p 3	Karistusõigus -> väärteomenetlus -> menetlust välistavad asjaolud ja menetluse lõpetamine -> väärteomenetlust välistavad asjaolud Kui isiku suhtes lõpetatakse väärteomenetluse VTMS § 29 alusel ja sellega seoses tühistatakse ka haldusakt, siis võib kannatanu sõiduki õigusvastase teisaldamise korral nõuda avaliku võimu kandjalt kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Seega tuleb vastava nõude esitamisel sõiduki teisaldamise ja valvamise ning hoidmise kulu isikule tagastada haldusorganil, kes tegi teisaldamisotsuse. (vt ka RKEKm 3-3-4-7-02 ja lisaks RKHKo 3-3-4-7-02, p 10). Karistusõigus -> väärteomenetlus -> menetlustoimingud, -tähtajad ja -kulud -> menetluskulud -> menetluskulude hüvitamine VTMS § 23 ja § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt RKKKo 3-1-1-104-09, p 15; 3-1-1-82-09, p 22.1 ja 3-1-1-82-10, p 12). Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> karistusõiguse põhimõtted -> piiritlemine eraõigusest Karistusõigus -> materiaalõigus -> ERIOSA -> liiklussüüteod -> liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine Olukorras, kus tsiviilõiguslikult on isiku tahteavaldus oma vallasasja teisel isikul kasutada lubamise kohta kehtiv, ei saa haldusorgan otsustada asja kasutamise õiguse olemasolu või puudumise üle. Asja kasutamise õigust andvast volikirjast pelgalt vormilise tähendusega andmete puudumine ei võimalda teha järeldust, nagu puuduks isikul volitus asja kasutada. Karistusõigus -> väärteomenetlus -> subjektid -> kohus -> kohtualluvus Juhul kui sõiduki teisaldusakt koostati väärteomenetluse tulemina, saab teisaldamist vaidlustada ja teisaldamisakti alusel tasutud raha tagastamist taotleda koos karistamisotsuse vaidlustamisega maakohtus. Vt ka RKEKo 3-3-4-7-02, p 13 ja 3-1-1-64-10, p 8. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-1-1-64-10	Riigikohus	15.10.2010	VTMS § 133 VTMS	Karistusõigus -> väärteomenetlus -> subjektid -> kohus -> kohtualluvus Kui Tallinna Transpordiamet koostab isiku suhtes teisalduakti väärteomenetluse raames, siis on teisalduakti seaduslikkuse hindamise pädevus üldkohtul, mitte halduskohtul. Kui aga isik esitab kaebuse halduskohtusse, kes asja lahendamise peatab kuna isik on esitanud ühtlasi kaebuse kohtuvälisemenetleja otsuse peale üldkohtusse, siis olukorras kus sama küsimust hakkaksid lahendama kaks kohut ja lähtudes menetlusökonoomiast on menetlusalusele isikule tagatud kõik seaduslikud võimalused saada efektiivset õiguskaitset teisaldamisakti õiguspärasuse küsimuses halduskohtult. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-1-1-146-03	Riigikohus	09.12.2003		Karistusõigus -> väärteomenetlus -> subjektid -> kohtuväline menetleja -> kohtuvälise menetleja õigused ja kohustused Karistusõigus -> väärteomenetlus -> subjektid -> kohus -> kohtu õigused ja kohustused Karistusõigus -> väärteomenetlus -> põhisätted -> kriminaalmenetluse sätete kohaldamine Karistusõigus -> väärteomenetlus -> menetlust välistavad asjaolud ja menetluse lõpetamine -> väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel VTMS ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb menetleja kaalutlusõiguse piiresse. Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni, siis menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Karistusõigus -> väärteomenetlus -> kassatsioonimenetlus -> väärteoasja läbivaatamine Riigikohtus -> Riigikohtu pädevus -> otsuse muutmata jätmine Riigikohus ei saa kassatsioonkaebuse piiridest väljuda ja isikule süüksarvatud tegu ümber kvalifitseerida lõpuleviidud süüteoks, sest see raskendaks tema olukorda. Karistusõigus -> väärteomenetlus -> apellatsioonimenetlus -> kohtulik arutamine ringkonnakohtus -> väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine Karistusõigus -> väärteomenetlus -> apellatsioonimenetlus -> kohtulik arutamine ringkonnakohtus -> väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine -> muu oluline rikkumine Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni, siis menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> süüteokatse Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> süüteokatse -> süüteo toimepanemise vahetu alustamine Karistusõigus -> materiaalõigus -> ERIOSA -> liiklussüüteod -> liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine Karistusõigus -> materiaalõigus -> ERIOSA -> liiklussüüteod -> liikleja, liiklus Juhtimisena on käsitletav juhi tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on üldjuhul võimalik vaid selles staadiumis, kus mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, s.o juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Teatud juhtudel käsitleb LE mootorsõiduki roolis viibivat isikut juhina juba enne seda, kui toimus sõiduki liikumahakkamine (nt LE § 82). [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-1-1-105-03	Riigikohus	08.10.2003		Karistusõigus -> väärteomenetlus -> menetlustoimingud, -tähtajad ja -kulud -> tõendid Karistusõigus -> väärteomenetlus -> kohtuväline menetlus -> üldmenetlus -> tõendite kogumine Kuigi kohtul on väärteomenetluses teatud võimalused ise tõendeid koguda (nt VTMS § 31 lg 1 ja § 102 lg 5) ei ole seadusandja soovinud luua olukorda, mil kohus hakkaks kohtuvälist menetlejat tõendite kogumisel asendama. Väärteoprotokoll on reeglina käsitletav menetlusdokumendina, kuid väärteoprotokolli võidakse kanda ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi (VTMS § 69 lg 2 p-d 3 ja 4 ning lg 7). Arvestades seda, et ütlused on tõendid, tuleb ka väärteoprotokolli lugeda tõendiks niivõrd, kuivõrd ta sisaldab kõnealuseid ütlusi.Kooskõlas VTMS §-ga 2 peab ka väärteomenetluses olema menetlusalusele isikule tagatud KrMK §-s 128 sätestatud võimalus panna ülekuulamise järgselt ütlusi kirja ka omakäeliselt. Ehkki politseiametnikul pole kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, tuleb mõõtmistulemused fikseerida mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis. Karistusõigus -> väärteomenetlus -> kaebemenetlus maakohtus -> kohtuotsuse tegemine ja kuulutamine Karistusõigus -> väärteomenetlus -> subjektid -> kohus -> kohtu õigused ja kohustused Kuigi kohtul on väärteomenetluses teatud võimalused ise tõendeid koguda (nt VTMS § 31 lg 1 ja § 102 lg 5) ei ole seadusandja soovinud luua olukorda, mil kohus hakkaks kohtuvälist menetlejat tõendite kogumisel asendama. Karistusõigus -> väärteomenetlus -> väärteoasja arutamine maakohtus -> kohtulik uurimine -> ekspertiis Vt p 6. Karistusõigus -> väärteomenetlus -> kohtuväline menetlus -> üldmenetlus -> väärteoprotokoll -> väärteoprotokolli sisu Karistusõigus -> väärteomenetlus -> menetlusdokumendid -> menetlustoimingu protokoll ja selle lisa Väärteoprotokoll on reeglina käsitletav menetlusdokumendina, kuid väärteoprotokolli võidakse kanda ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi (VTMS § 69 lg 2 p-d 3 ja 4 ning lg 7). Arvestades seda, et ütlused on tõendid, tuleb ka väärteoprotokolli lugeda tõendiks niivõrd, kuivõrd ta sisaldab kõnealuseid ütlusi.Kooskõlas VTMS §-ga 2 peab ka väärteomenetluses olema menetlusalusele isikule tagatud KrMK §-s 128 sätestatud võimalus panna ülekuulamise järgselt ütlusi kirja ka omakäeliselt. Ehkki politseiametnikul pole kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, tuleb mõõtmistulemused fikseerida mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis. Karistusõigus -> väärteomenetlus -> subjektid -> kohtuväline menetleja -> politsei Ehkki politseiametnikul pole kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, tuleb mõõtmistulemused fikseerida mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis. Karistusõigus -> väärteomenetlus -> apellatsioonimenetlus -> kohtulik arutamine ringkonnakohtus -> väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine Karistusõigus -> väärteomenetlus -> apellatsioonimenetlus -> kohtulik arutamine ringkonnakohtus -> väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine -> muu oluline rikkumine Osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on olulised väärteomenetlusõiguse rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. Kohtu poolt uuritud tõendite (patrull-leht ja tunnistajate ütlused) hindamata jätmine (KrMK § 50 lg 1 nõuete rikkumine), mis tõi kaasa tõendites esinevate vastuolude kõrvaldamata jätmise ning sellest tulenevalt ka põhjendamata kohtuotsuse, on VTMS § 150 lg 2 mõttes väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: