Kohtulahendite liigitus

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• kassatsioonimenetlus
• ->
• kassatsiooni muutmine

KrMS § 347¹ lg 2 eesmärgiks on tagada kassaatori õigus esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise poole esitatule.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• teistmise alused
• ->
• § 366 p 1 (tuvastatud valeütlus, vale eksperdiarvamus)

Teistmise aluseks ei saa olla pelgalt kahtlus, et tunnistaja on menetluse käigus andnud valeütlusi, vaid see eeldab valeütluste tuvastamist jõustunud kohtuotsusega.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• teistmise alused
• ->
• § 366 p 3 (kohtueelse menetleja või prokuröri kuritegu)

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• teistmise alused
• ->
• § 366 p 5 ( muu olulise asjaolu ilmnemine)

Olukorras, kus kohtueelse menetleja ametniku kuriteo tuvastamine ei ole aegumise tõttu enam võimalik, ei saa tõusetuda küsimust KrMS § 366 p-s 3 märgitud teistmise aluse esinemisest. Seda põhjusel, et nimetatud teistmise alusest saab rääkida vaid siis, kui see asjaolu (kriminaalasja menetluses kohtueelse menetleja ametniku kuritegu, mis võis mõjustada kohtuotsust teistetavas kriminaalasjas) on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. (Vt RKKKo 3-1-2-2-96). Kuna seadusandja põhjendatud arusaama kohaselt saab kuriteo toimepanemine teistmise alusena olla tuvastatud vaid jõustunud kohtuotsusega, siis ei ole Riigikohus pädev lugema seda asjaolu tuvastatuks muul viisil.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• kriminaalmenetlusõigus
• ->
• kriminaalmenetlusõiguse ajaline, isikuline ja ruumiline kehtivus

Kriminaalmenetlusõiguses tuleb järgida menetlusõiguse ajalise kehtivuse põhireeglit, mille kohaselt kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 3 lg 2). Sellest põhireeglist lähtuvalt ei ole nõutav ega ka praktiliselt võimalik kohaldada menetlusõiguslikke reegleid tagasiulatuvalt.