Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-1-1-110-15 PDF Riigikohus 04.05.2016
Ausas menetluses peab pooltele olema tagatud võrdne võimalus kohtu siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks, mis aga ei tähenda, et vahistatavale tõenditele juurdepääsust keeldumist tuleks alati käsitada ausa menetluse põhimõtte rikkumisena. Poolte ebavõrdsusest ebaausa kohtumenetluse ilminguna on põhjust rääkida alles juhul, kui tõenditele juurdepääsust keeldumisega kaasnevaid raskusi kaitseõiguse teostamisel pole tasakaalustatud ja vahistatavalt endalt ning tema kaitsjalt on võetud seetõttu tõhus ning reaalne võimalus vahistamistaotluse argumente kummutada. EIK praktikast tuleneb, et kahtlustust ja vahistamist toetavate tõendite sisu võib eeluurimise tõhusa läbiviimise huvides teha kaitsjale ja vahistatavale teatavaks ka teisiti kui tõendeid vahetult tutvustades. Üheks peamiseks võimaluseks on kahtlustuse aluseks olevate tõendite küllaldase avamise vahistamistaotluses. Tõendite sisu avamine sellisel viisil peab toimuma piisava konkreetsusastmega, et kaitsepoolel oleks võimalik esitada neile sisulisi vastuväiteid, teisalt aga selliselt, et see ei kahjustaks nt toimetatavat kriminaalmenetlust või teis(t)e isiku(te) olulisi õigusi. Eelnevast tulenevalt ei eira KrMS § 34^1 lg 3 ls 2 ausa kohtupidamise põhimõtet. (p-d 16-17)
3-1-1-50-15 PDF Riigikohus 02.06.2015
Seadusest ei tulene kohtu võimalust otsustada tsiviilhagi olukorras, kus kannatanu on surnud ja tema õigusjärglane ei ole teada. Tsiviilhagi otsustamine sellises olukorras tähendas kohtuotsuse tegemist isiku suhtes, keda ei ole menetlusse kaasatud ja keda ei pruugigi olla võimalik kaasata. Kannatanu õigusjärglasel ei olnud kõnealusel juhul võimalik esitada vastuväiteid süüdistatava väidetele hagi ulatuse või põhjendatuse kohta. Samuti ei oleks tal tekkinud võimalust vaidlustada hagi rahuldamata jätmist või üksnes osalist rahuldamist. Kokkuvõtvalt, tsiviilhagi rahuldamine kannatanu abstraktse õigusjärglase suhtes on käsitatav ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses.
3-1-1-2-14 PDF Riigikohus 10.03.2014
Olukorras, kus kaitsja taotles apellatsioonis KrMS § 321 lg 2 p 5^1 kohaselt kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses ja teatas ühtlasi, et süüdistatav soovib kriminaalasja arutamisest ringkonnakohtus osa võtta, kuid ringkonnakohus lahendas kriminaalasja siiski kirjalikus menetluses, on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes.
3-1-1-3-14 PDF Riigikohus 10.03.2014
Olukorras, kus kaitsja taotles apellatsioonis KrMS § 321 lg 2 p 5^1 kohaselt kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses ja teatas ühtlasi, et süüdistatav soovib kriminaalasja arutamisest ringkonnakohtus osa võtta, kuid ringkonnakohus lahendas kriminaalasja siiski kirjalikus menetluses, on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes.
3-1-1-9-14 PDF Riigikohus 25.02.2014
Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 12 mõttes tuleb hinnata sellise etteheite sisulist kontrollimata jätmist, mille kohaselt on kuriteoga saadud vara ulatus prokuröri taotluses kindlaks määratud ebaõigesti ning vara arestimine võib seetõttu viia kahtlustatava omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riiveni. Kui tuvastatud on nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vara arestimise aluse olemasolu, kuid prokuröri taotluses esitatud andmed võimaldavad arvata, et kuriteoga saadud vara suurus on kindlaks määratud ebatäpselt kahtlustatava kahjuks, tuleb seda kontrollida ja vajadusel kaaluda vara arestimist kindlaksmääratud tähtajaks.
3-1-1-1-14 PDF Riigikohus 06.02.2014
Lühimenetluses kohtuotsuse tegemine (KrMS § 238 lg 1 p 4) olukorras, kus prokuratuur on rikkunud KrMS § 226 lg 7 teise lause nõudeid, võib olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 või lg 2 tähenduses. Sellise rikkumise olulisust tuleb eitada aga olukorras, kus a) tsiviilkostjaks tunnistamise määruses on ühekaupa ja summaliselt välja toodud kannatanute kõik nõuded; b) kohtueelne menetleja tutvustas tsiviilkostjat tsiviilkostjaks tunnistamise määrust enne, kui tsiviilkostjatel avanes võimalus kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kriminaaltoimikuga tutvuda; c) kõik tsiviilhagid on esitatud enne kriminaaltoimiku tsiviilkostjale tutvustamist ja d) kõigi kannatanute nõuded koos viidetega tsiviilhagidele on ära toodud süüdistusaktis, mida tsiviilkostjale tutvustati.
3-1-1-7-14 PDF Riigikohus 31.01.2014
KrMS § 154 lg 2 p 4 kohaselt tuleb tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, märkida süüdistusakti põhiosas. Olukorras, kus süüdistusakti põhiosas pole osutatud tõenditele, mis kinnitaksid, et kuriteo vahetuks objektiks oli suur kogus narkootilist ainet, ja kohtulikul arutamisel selliseid tõendeid ei ole ka vahetult ning suuliselt uuritud, on maakohus kõnealust kuriteokoosseisu tunnust omal algatusel sisustama asudes rikkunud KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes.
3-1-1-89-13 PDF Riigikohus 01.11.2013
Olukorras, kus süüdistusakti põhiosas pole osutatud tõenditele, mis kinnitaksid, et kuriteo vahetuks objektiks oli suures koguses narkootilist ainet ja kohtulikul arutamisel selliseid tõendeid ka vahetult ning suuliselt ei uurita, rikub maakohus kõnealust kuriteokoosseisu tunnust omaalgatuslikult sisustama asudes KrMS § 14 lg-s 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes.
3-1-1-86-12 PDF Riigikohus 23.11.2012
Seadusvastaselt kriminaalasjas olulise tunnistaja kohtuistungile kutsumata jätmise ja tema varem antud ütluste avaldamisega KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel on kohtud oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes (vt otsuse punktid 31-36).
3-1-1-15-12 PDF Riigikohus 08.03.2012
Vaid ühe kaudse tõendi pinnalt isikut süüdi tunnistades rikutub kohus KrMS § 61 lg-s 1 sisalduvat tõendite hindamise põhimõtet selles mõttes, et ühele omistatakse ette kindlaksmääratud jõud. See rikkumine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes ja tõenäoliselt ka § 339 lg 1 p 12 mõttes.

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane