/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-1/1-35/94 PDF Riigikohus 16.09.1994
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras. Rõõn kui süüdistatava või kaaskohtualuse ütluse eriliik eierine oma tõendusliku jõu ja tähtsuse poolest teistest tõenditest. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta protsessuaalsest seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Alles süüdistatava või kohtualuse ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana.
Rõõn kui süüdistatava või kaaskohtualuse ütluse eriliik eierine oma tõendusliku jõu ja tähtsuse poolest teistest tõenditest. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta protsessuaalsest seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Alles süüdistatava või kohtualuse ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana.

Kokku: 1| Näitan: 1 - 1

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json