Kohtulahendite liigitus

Kokku: 21| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-17-12525/53 PDF Riigikohtu erikogu 10.10.2018
Praeguses lahendi p-s 17.2 väljendatud seisukoha muutus ei mõjuta Riigikohtu halduskolleegiumi (Riigikohtu 18. aprilli 2016. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-4-16, p-d 12-14) ja tsiviilkolleegiumi (Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-06, p 10) varasemas praktikas väljendatut, mille kohaselt muutub maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid, sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Kuna pankrotimenetluses tuleb maksunõuetele kohaldada pankrotiseaduse norme, siis tuleb pankrotimenetluses esitatud nõuetele kohaldada TsÜS-i aegumissätteid. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et pärast pankrotimenetluse lõppu on pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet võimalik täita alternatiivselt nii TsÜS § 157 lg 3 kui ka MKS § 132 alusel. Pankrotimenetluse ajal saab maksunõuet täita üksnes pankrotiseaduses sätestatud korras. (p 17.3)
2-16-18615/20 PDF Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium 18.04.2018
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole varaline nõue võlgniku vastu PankrS § 43 lg 2 mõttes. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei nõua hageja kostjalt raha või muu hüvitise väljamõistmist. Asjaolu, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral ei pea hageja kostjale maksma täitedokumendis märgitud summat, ei muuda hageja nõuet varaliseks. Hageja ei ole kostja suhtes mitte võlausaldaja, vaid võlgnik ning tal puudub kostja vastu selline varaline nõue, mida tuleks rahuldada kostja vara arvel. Seetõttu ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada pankrotimenetluses nõuete tunnustamiseks ettenähtud korras, vaid seda on võimalik esitada üksnes kohtule. (p 10)
3-2-1-17-17 PDF Riigikohus 05.04.2017
Nõude edasiloovutamise küsimuse lahendamisel tuleb eristada materiaal- ja menetlusõiguslikke aspekte (vt RKTKo nr 3-2-1-2-15, kus on käsitletud materiaalõiguslikku kuuluvust). Juhul, kui isik on nõude edasi loovutanud, peaks haldur nõude pankrotivarasse tagasisaamiseks esitama tagasivõitmise hagi PankrS § 116 lg-s 2 sätestatud tingimustel isiku eriõigusjärglase vastu. See aga ei välista pankrotihalduri õigust esitada hagi isiku enda vastu. Pankrotihalduril on õigus valida, kas esitada tagasivõitmise hagi nõude loovutamise lepingu poole, tema eriõigusjärglase või nende mõlema vastu. Tegemist ei ole seejuures vältimatute kaaskostjatega TsMS § 207 lg 3 mõttes. Juhul kui saadu väljaandmine on võimatu, võib pankrotihaldur nõuda kostjalt hüvitist PankrS § 119 lg 3 alusel ka edaspidises menetluses. (p 17)
3-3-1-4-16 PDF Riigikohus 18.04.2016
Pärast pankrotimenetluse lõppu on pankrotimenetluses tunnustatud maksunõuet võimalik täita alternatiivselt nii TsÜS § 157 lg 3 kui ka MKS § 132 alusel (vt ka RKTK 12. oktoobri 2006 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-71-06). Pankrotimenetluse ajal saab maksunõuet täita üksnes PankrS sätestatud korras. Pärast pankrotimenetluse lõppu saab täitmata jäänud osas võlga sisse nõuda pankrotimenetlust lõpetava määruse alusel (PankrS § 168). Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ning arvestades asjaolu, et PankrS § 168 ega TsÜS § 157 lg 3 ei sätesta sõnaselgelt erandit teatud liiki nõuete kohta, millele võivad kehtida muud aegumistähtajad, on kohtutäitur kohustatud võtma täitmiseks pankrotimenetluse lõpetamise määruse ning täitma seda TsÜS § 157 lõikes 3 toodud aegumistähtaega arvestades kõikide nõuete, sh maksunõuete osas. Eelnev ei välista maksuhalduri õigust anda pärast pankrotimenetluse lõppu võlgnikule MKS § 129 kohaselt korraldus tasuda maksuvõlg ning täita nimetatud korraldust MKS §‑s 132 toodud aegumistähtaegu arvestades. (p 12-14)
3-2-1-2-15 PDF Riigikohus 23.04.2015
Pankrotihaldur peab pankrotimenetluses arvestama võlausaldaja eriõigusjärglusega ning sellest tulenevalt peab pankrotihaldur lugema kas täielikult või osaliselt pankrotivõlausaldajaks isiku, kellele nõue on seaduse alusel üle läinud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 15). Kui pankrotihaldur keeldub pankrotimenetluses isikut üleläinud nõude osas põhjendamatult pankrotivõlausaldajaks tunnistamast, saab isik esitada pankrotimenetluses tunnustatud nõude ülemineku tuvastamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastushagi. Selline hagi tuleb esitada pankrotihalduri ja/või võlausaldaja vastu, kelle nõude ülemineku üle vaieldakse. Sama kehtib ka olukorras, kus nõude loovutamise käsutustehingu kehtetuks tunnistamise tõttu loetakse nõue algusest peale kuuluvaks varasemale võlausaldajale ehk isikule, kes ei esitanud nõuet pankrotimenetluses. (p 16)
3-2-1-59-12 PDF Riigikohus 12.06.2012
Kui hoonestusõiguse tasu on tagatud reaalkoormatisena kinnisasja omaniku kasuks, võib kinnisasja omanik pankrotivõlausaldajana esitada pankrotimenetluses oma hoonestusõiguse tasu nõude tunnustamiseks pandiga tagatud nõudena. Sellisel juhul on nõue ise võrdsustatud pandiga tagatud nõudega. Pankroti väljakuulutamist tekkinud hoonestusõiguse tasu võlgnevus ei ole pankrotimenetluses massikohustus. Kui hoonestusõiguse tasu on tagatud reaalkoormatisena kinnisasja omaniku kasuks, võib kinnisasja omanik pankrotivõlausaldajana esitada pankrotimenetluses oma hoonestusõiguse tasu nõude tunnustamiseks pandiga tagatud nõudena. Sellisel juhul on nõue ise võrdsustatud pandiga tagatud nõudega.
3-2-1-26-12 PDF Riigikohus 23.04.2012
Elatist maksma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral tuleb tema vastu esitatud elatishagi jätta PanrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist saab elatist saama õigustatud isik esitada elatisnõude kohustatud isiku pankrotimenetluses PankrS § 44 lg 1 alusel. Pankrotimenetluses saab esitada tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisnõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Võlgnik saab pidada pankrotimenetluse ajal oma ülalpeetavaid ülal eelkõige oma sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks. Juhul, kui võlgnik ei pea ülalpidamist saama õigustatud isikut vabatahtlikult ülal, tuleb ülalpeetaval esitada pankrotimenetluse ajal pankrotivara arvel elatise saamiseks kohtule avaldus PankrS § 44 lg 1 järgi. Juhul, kui võlgnik ei maksa pankrotimenetluse ajal vabatahtlikult lapsele elatist ja kuni pankrotimenetluse väljakuulutamiseni maksmata elatise saamiseks esitatakse nõue pankrotihaldurile või pankrotimenetluse ajal elatise saamiseks kohtule, väheneb PankrS § 108 lg 3 mõttes TMS § 132 lg 11 järgi ka võlgniku sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja selle arvel suureneb pankrotivara, mille arvel elatisenõuet rahuldada. Võlgniku pankroti väljakuulutamisele järgneva aja elatisenõuded tuleb rahuldada pankrotivarast enne jaotise alusel raha väljamaksmist. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel tuleb maksta enne jaotist välja üksnes PankrS § 147 alusel pankrotivarast pankrotimenetluse ajaks väljamõistetud hädavajalik elatis.
3-2-1-47-11 PDF Riigikohus 17.06.2011
Kui pankrotimenetlus on alanud enne 1. jaanuari 2010 ning nõuete esitamise tähtaeg on lõppenud samuti varasema pankrotiseaduse kehtivuse ajal, tuleb lähtuda enne 1. jaanuari 2010 kehtinud PankrS §-st 95, mille kohaselt, kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg-s 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks.
3-2-1-126-06 PDF Riigikohus 12.01.2007
Pankrotimenetluses rahuldatavate nõuete suuruse (ulatuse) määramisel kehtib võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11 tulenev põhimõte, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 2004. a 1. jaanuarit, kohaldatakse varasemat pankrotiseadust.
3-2-1-113-06 PDF Riigikohus 21.12.2006
Kui pankrotimenetluses selgub, et põhivõlgnikul ei ole vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis käendajale VÕS § 146 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju tekkida ei saa.
3-2-1-71-06 PDF Riigikohus 12.10.2006
Maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel muutub maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Pankrotimenetluses esitatud nõuete eristamine ja neile pankrotimenetluses erinevate õigusnormide kohaldamine rikuks oluliselt isikute võrdse kohtlemise printsiipi.
3-2-1-10-06 PDF Riigikohus 21.03.2006
Võlausaldajal tekib PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise korral võimalus rahuldada oma nõue võlgniku vastu pärast pankrotimenetluse lõppemist täitemenetluses, kui pankrotimenetluses (kogu) nõuet ei rahuldata. Selline nõude rahuldamise võimalus ei ole välistatud ka juriidilise isiku pankroti korral, kui juriidiline isik pankroti tagajärjel ei lõppe. PankrS § 106 lg 1 alusel esitatud hagi rahuldamata jätmine ei välista PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise. Sellise hagi rahuldamine ei ole iseenesest välistatud ka juhul, kui võlausaldaja nõue on varem jäänud tunnustamata PankrS § 106 lg 1 alusel. Samas võib võlausaldaja esitada hagi võlgniku vastu PankrS § 104 lg 2 alusel ka pärast seda, kui on rahuldatud tema hagi nõude tunnustamiseks PankrS § 106 lg 1 alusel.
3-2-1-150-04 PDF Riigikohus 20.12.2004
Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Võlgniku vastuväidetest piisab kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 11 lg 3 p 1 kohaldamiseks.
3-2-1-86-04 PDF Riigikohus 09.09.2004
Võlausaldaja peab tegema kõik võimaliku, et esitada oma nõue enne väljakuulutatud nõuete kaitsmise koosolekut, kui see toimub pärast PankrS § 70 lg 2 (kuni 01.01.2004 kehtinud red.) esimeses lauses märgitud tähtaega. Viimane aeg oma nõude esitamiseks PankrS § 69 lg 4 järgi oli hetk, mil koosolek ei olnud veel asunud arutama väljapakutud päevakorda.
3-2-1-14-03 PDF Riigikohus 05.02.2003
Nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel nõude omandaja muutub pankrotimenetluses võlausaldajaks ning tal on õigus esitada võlausaldajana erikaebus PankrS § 94 lg 9 kohaselt.
3-2-1-17-02 PDF Riigikohus 06.03.2002
PankrS § 11 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta nõuet selgeks, kui võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
3-2-1-47-01 PDF Riigikohus 23.03.2001
Vastavalt PankrS §-le 11 lg 3 p 2 ei loeta nõuet selgeks, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Võlgnik vaidles pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele vastu põhjendusega, et ta on võlausaldaja (pankrotis) pankrotiavalduse aluseks oleva nõude tasaarvestanud oma nõudega panga (võlausaldaja) vastu. Nõue tekkis PankrS § 85 lg 1 p 1 kohaselt panga pankrotimenetluses halduri tegevusest ega kuulunud PankrS § 69 sätestatud korras esitamisele. Seega ei kuulunud kohaldamisele PankrS § 68 lg 1 ja võlgnik sai oma nõude tasaarvestada pankrotiavalduse aluseks oleva nõudega.
3-2-1-99-98 PDF Riigikohus 20.10.1998
Pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei muuda ebaselgeks nõude aluseks oleva kohtuotsuse tühistamiseks Riigikohtule esitatud kohtuvigade parandamise avaldus.
3-2-1-49-96 PDF Riigikohus 03.04.1996
PankrS § 69 lg 3 alusel võlausaldajate üldkoosoleku otsusega esitamata jäetuks loetud nõue on õiguslikult nõue, mida pankrotimenetluses ei ole esitatud. Esitamata jäetud nõuet ei saa tunnustada ega tunnustamata jätta.
3-2-1-11-96 PDF Riigikohus 24.01.1996
Nõude selgust pankrotimenetluses hindab kohus, kui pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ei ole vaidlustatud teises menetluses.

Kokku: 21| Näitan: 1 - 20