/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-114-12 PDF Riigikohus 17.12.2012

Kohus ei saa jätta pankrotiavaldust läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel selle tõttu, et kuivõrd võlgnikul ei ole vara, siis ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid. Võlgniku varalise seisu hindamine eeldab sellekohaste asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist. Samas tohib kohus asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus. PankrS § 157 p 7 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine pankrotiavalduse suhtes ei tähenda pankrotimenetluse lõpetamist.


Menetluse lõpetamine TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel pankrotiavalduse suhtes ei tähenda pankrotimenetluse lõpetamist.


Euroopa Kohtu 17. jaanuari 2006. a otsusele asjas nr C-1/04, milles vastati kohtule esitatud eelotsuse küsimusele: „Kas liikmesriigi kohus, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus, on pädev nimetatud menetlust algatama, kui võlgnik viib pärast taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist oma põhihuvide keskme üle teise riiki, või kuulub see pädevus selle teise riigi kohtule?". Euroopa Kohus märkis otsuse p-des 24 ja 26, et kirjeldatud olukorras oleks pädevuse üleminek kohtult, kelle poole algselt pöörduti, teise liikmesriigi kohtule vastuolus määruse eesmärkidega, samuti piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamise eesmärgiga. Euroopa Kohus järeldas otsuse p-s 29, et määruse art 3 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohtul, kelle territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese võlgniku poolt maksejõuetusmenetluse algatamise taotluse esitamise ajal, säilib pädevus nimetatud menetlust algatada, kui nimetatud võlgnik viib pärast taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist, oma põhihuvide keskme üle teise liikmesriigi territooriumile.

3-2-1-120-07 PDF Riigikohus 21.11.2007

Juhul kui pärast isiku surma ei ole teada tema pärija või esinevad muud PärS § 111 lg 2 p-des 2-4 nimetatud asjaolud, on võlausaldajal õigus taotleda kohtult pärandvara hooldaja määramist. Hooldaja on muu hulgas kohustatud tasuma pärandvara arvel pärandaja võlad ning hooldaja tegutseb pärija(te) esindajana.


Füüsilisest isikust pankrotivõlgniku surm ei ole alus pankrotimenetluse lõpetamiseks, kui menetluse eesmärgid ei ole konkreetse pankrotimenetluse asjaolusid arvestades saavutatud.


Pankrotihaldurit ei saa füüsilisest isikust pankrotivõlgniku surma hetkest enam tema seaduslikuks esindajaks lugeda. Pankrotihaldur tuleb lugeda füüsilisest isikust pankrotivõlgniku surma korral võlgniku pärija(te) esindajaks, seda ka tagasivõitmise hagi korral.

Pankrotiseaduse § 9 lg 2 tähendab, et ka pärast võlgniku surma esitatud pankrotiavalduse korral tegutseb pankrotihaldur võlgniku pärijate nimel (mitte aga surnud võlgniku, testamenditäitja või pärandi hooldaja nimel).

Kokku: 2| Näitan: 1 - 2

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json