/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 20| Näitan: 1 - 20

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-18-4471/34 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 24.04.2019
PankrS § 74 lg 2 eesmärk on tagada, et igas pankrotitoimkonnas oleksid lisaks suurvõlausaldajatele esindatud ka väikevõlausaldajad. Viidatud sätte mõtte kohaselt ei saa väikese nõudega võlausaldajaks pidada isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi (vt samaväärse majandusliku huvi kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13). (p 13) Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks peab PankrS § 74 lg-t 2 olema rikutud ka sisuliselt ehk üldkoosoleku otsuse tulemusel peab väiksema nõudega võlausaldaja pakutud kandidaadile olema eelistatud suurvõlausaldajaga samaväärset majanduslikku huvi omavat kandidaati. Võlausaldaja ei saa üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui otsusega on küll otsustatud valida pankrotitoimkonna liikmeks väikese nõudega võlausaldaja esindajana suurvõlausaldajaga samaväärse majandusliku huviga isik, kuid koosolekul, millel selline valimine otsustati, ei esitanud väiksema nõudega võlausaldajad omalt poolt ühtegi kandidaati. PankrS § 74 lg 11 teise lause kohaselt peab pankrotitoimkonnas olema vähemalt kolm liiget. Pankrs § 74 lg 2 mõtteks ei ole see, et kui tegelikud väiksema nõudega võlausaldajad jätavad oma kandidaadi esitamata, siis jääb pankrotitoimkond moodustamata. (p 14)
3-2-1-87-15 PDF Riigikohus 01.10.2015
Võlausaldajate üldkoosoleku otsust, millega otsustatakse ettevõtte tegevust ja juriidilisest isikust võlgnikku mitte lõpetada, ei pea kohus PankrS § 130 lg 2 järgi kinnitama. Kinnitada tuleb vaid selline otsus, millega otsustatakse võlgnik lõpetada. Sellest tulenevalt ei pea kohtule esitama otsust, millega võlgnik jäetakse lõpetamata. (p 10) Muu hulgas on halduril kohustus võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumisel jälgida, et pankrotimenetlus toimuks võlausaldajate huvisid arvestades võimalikult kiiresti. (p 11) Kuigi PankrS § 78 lg 2 näeb ette, et tervendamise või lõpetamise otsus tehakse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, on lubatud esialgu otsustada võlgnikku mitte lõpetada ja teha mõnel järgmisel üldkoosolekul uus otsus, millega otsustada võlgnik siiski lõpetada. See tähendab, et juriidilisest isikust võlgniku mittelõpetamise otsus ei ole lõplik ja lõpetamisotsuse vastuvõtmine ei ole ajaliselt piiratud. (p 11) PankrS § 2 esimene lause sätestab küll, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu, kuid see ei tähenda, et võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks peaks olema esitatud ka juba tervendamiskava. Kuigi PankrS § 78 lg-st 2 võib jääda mulje, nagu oleks võlausaldajatel kohustus otsustada samal ajal juriidilisest isikust võlgniku lõpetamata jätmisega kohe ka tervendamine, ei ole see nii. PankrS § 78 lg-s 1 ette nähtud lühikese tähtaja jooksul ei pruugi tervendamiskava koostamine olla võimalik. Tervendamiskava koostamine võib võtta rohkem aega, kui jääb pankroti väljakuulutamisest võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumiseni, ja ebamõistlik oleks tõlgendus, mille kohaselt võlausaldajate esimene üldkoosolek peab võtma vastu juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsuse seepärast, et kava pole jõutud veel koostada. Samas kui juriidilisest isikust võlgnikku soovitakse tervendada, siis tuleb tervendamiskava esitada mõistliku aja jooksul pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut. (p 12) PankrS § 81 lg-d 1 ja 2 sätestavad põhimõtte, et otsused võetakse vastu kohalolevate võlausaldajate poolthäälte enamusega. Järelikult on võlausaldajal võimalus oma huvisid kaitsta, osaledes võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja seal hääletades. (p 14)
3-2-1-59-15 PDF Riigikohus 10.06.2015
Nõue on tunnustatud, kui sellele vastuväiteid ei esitata, vastuväite esitamise korral tuleb aga nõude tunnustamiseks esitada hagi kohtusse. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (PankrS § 106 lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3). PankrS § 106 lg 2 ei anna aga võlausaldajale, kelle nõue on jäänud kaitsmata, õigust taotleda uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-13, p 12; 2. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-14, p 19). (p 13)
Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse (PankrS § 82 lg 4 esimene lause). PankrS § 82 lg 7 võimaldab häälte arvu hilisemas menetluses muuta (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15, p-d 12 ja 13). Häälte arvu määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse (PankrS § 82 lg 4 teine lause). Võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu muutmine edasises menetluses uute asjaolude ilmnemisel PankrS § 82 lg 7 alusel ei too kaasa varem määratud häältega tehtud otsuste kehtetuks tunnistamist. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Seega, kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks PankrS § 82 lg 4 teine lause, milles sätestatakse määruskaebuse esitamise õigus häälte määramise määruse peale. Nii tuleb kohtul hagis esitatu alusel igas asjas hinnata seda, kas kohtu ette toodud asjaolud annavad piisava aluse, et otsus kehtetuks tunnistada. (p 12)
PankrS § 100 lg 6 järgi on nõuete kaitsmise koosolekust kohustatud osa võtma haldur ja võlgnik. Võlgniku puudumisel otsustab koosolek, kas nõuete kaitsmine on võimalik (vt ka 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-13, p 14). (p 14)
3-2-1-27-15 PDF Riigikohus 15.04.2015
Kui maa- ega ringkonnakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka Riigikohus kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks kassatsiooniastme menetluskulusid. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2; vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). (p 19)
Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel on kostjaks pankrotivõlgnik. PankrS § 83 lg 5 kohaselt osaleb kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. (p 18) Pankrotihaldur ei osale kohtus pankrotivõlgniku nimel. PankrS § 69 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta, kuid sellise teabe nõudmine hagimenetluses lahendatavas asjas ei muuda haldurit veel menetlusosaliseks (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15, p 9). (p 18)
PankrS § 80 lg 3 järgi osaleb kohtunik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Niisuguse aluse olemasolu saab eeldada üksnes siis, kui häälte arvu vaidlustanud võlausaldaja häälte vaidlustamist PankrS § 82 lg 7 kohaselt põhjendab. (p 14) PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad. Seejuures on PankrS § 103 lg-s 5 ja § 106 lg-s 2 sätestatut arvestades nõuete kaitsmisel tunnustatud nõude alusel antud häälte arvu võimalik vaidlustada üksnes juhul, kui ilmneb, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. (p 12) Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel on kostjaks pankrotivõlgnik. PankrS § 83 lg 5 kohaselt osaleb kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. (p 18)
PankrS § 80 lg 3 järgi osaleb kohtunik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Niisuguse aluse olemasolu saab eeldada üksnes siis, kui häälte arvu vaidlustanud võlausaldaja häälte vaidlustamist PankrS § 82 lg 7 kohaselt põhjendab. (p 14)
Pankrotihaldur ei osale kohtus pankrotivõlgniku nimel. PankrS § 69 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta, kuid sellise teabe nõudmine hagimenetluses lahendatavas asjas ei muuda haldurit veel menetlusosaliseks (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15, p 9). (p 18)
3-2-1-8-15 PDF Riigikohus 08.04.2015
Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt selle kohta Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14). (p 13)
PankrS § 83 lg 5 järgi on menetlusosalisteks võlausaldaja ning pankrotivõlgnik, keda esindab pankrotitoimkonna esimees või üldkoosolekul konkreetseks kohtumenetluseks või sellisteks kohtumenetlusteks valitud isik. Pankrotihalduri ja võlausaldaja vastu esitatud hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest need isikud ei ole praeguses asjas materiaalõiguslikult kohasteks kostjateks ja nende suhtes hagi rahuldamine ei saaks seega kõne alla tulla. Pankrotihalduri ja võlausaldaja suhtes hagi rahuldamata jätmine võib olla eksitav, sest võiks olla mõistetav kui lahend, mis välistab kohase kostja suhtes tehtud otsuse siduvuse nendele sama õigussuhte teistele osalistele (TsÜS § 38 lg 8). (p 9)
PankrS § 94 lg-s 3 märgitud puuduste all tuleb mõista sama paragrahvi lg 1 esimeses ja teises lauses loetletud puudusi ning aluse lugeda nõudeavaldus esitamata jäetuks annab võlausaldajate üldkoosolekule nõudeavalduse vormi- ja sisunõuete rikkumine. Nii peab nõudeavaldus olema kirjalik ning halduril tuleb kontrollida, kas selles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Olenevalt asjaoludest võib küll olla otstarbekas lisada nõudeavaldusele ka tõendid, millega avalduse esitaja oma nõuet põhistab, sest see võib aidata kaasa selguse loomisele ja vältida hilisemaid vaidlusi. Siiski ei ole nõudeavaldusele selles nimetatud asjaolusid tõendavate dokumentide lisamata jätmine puudus, mille tõttu võiks võlausaldajate üldkoosolek otsustada, et nõuet ei ole esitatud. Oma nõude tõendamiseks võib nõudeavalduse esitanud isik esitada tõendeid ka hiljem, sealhulgas kohtumenetluses, kus lahendatakse vaidlus tema nõude tunnustamise üle. (p 12)
3-2-1-144-11 PDF Riigikohus 10.01.2012
Häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Kuna seadusandja on siiski näinud ette õiguse esitada häälte arvu kinnitamise määruse peale määruskaebus, siis eelduslikult on määruskaebusega vaidlustatavad kohtu formaalsed eksimused, vahepeal aset leidnud õigusmuudatused ja kohtu diskretsioonist lähtuvad seisukohad esitatud nõude õigusliku põhistatuse kohta. Seega võib häälte arvu määramise menetluses eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks.
Vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust (Riigikohtu 27. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11,p 27). Äriühingu juhtimist puudutavad ja osalusest tekkivad vaidlused tuleb lahendada eelkõige äriühinguid reguleerivate sätete järgi (vt lähemalt Riigikohtu 27. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 34).
Äriühinguõiguse üks põhimõte on see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest. ÄS § 177 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et osanik ei või hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada tema ainuosalusega äriühinguga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja. Majanduslike huvide konflikti tuleb sellisel juhul eeldada. Vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust (Riigikohtu 27. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11,p 27).
3-2-1-31-07 PDF Riigikohus 03.04.2007
Kui pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu hagimenetluse eelmisele menetlusele tuginedes, kaitseb iseseisva nõudeta kolmandat isikut TsMS § 214 lg 4, mille järgi võib kolmas isik esitada vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Kolmas isik võib esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet, tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata.
Ainuüksi asjaolu, et maakohus lahendas hagiasja hagita menetluses, ei saa olla kohtulahendi tühistamise aluseks, kui sellega ei kaasnenud menetlusosaliste õiguste olulist rikkumist.
Alates 1. jaanuarist 2004. a kehtiva pankrotiseaduse kohaselt tuleb võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõuet menetleda hagimenetluses vaatamata sellele, et vaieldakse enne praeguse pankrotiseaduse kehtimahakkamist toimunud üldkoosoleku otsuste üle.
3-2-1-31-06 PDF Riigikohus 17.04.2006
3-2-1-125-05 PDF Riigikohus 15.11.2005
Riigi ettekirjutust toetusraha tagastamiseks kui toetusraha või investeeringuobjekti ei ole kasutatud sihipäraselt ja rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtpäevaks ei ole toetusraha või investeeringuobjekti kasutamist nõuetekohaseks viidud või rikkumist ei saa kõrvaldada, ei saa pidada tingimuslikuks tehinguks ega kohaldada PankrS § 82 lg 2.
3-2-1-126-05 PDF Riigikohus 15.11.2005
PankrS § 82 lg 4 alusel kohtuniku määratud võlausaldajate häälte arvu ei pea kohus kinnitama.
3-2-1-46-05 PDF Riigikohus 10.05.2005
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-42-05. Kuna võlausaldajale häälte arvu määramise kord ja tähtajad on reguleeritud PankrS § 82 lg-s 3, siis pole häälte arvu määramise aluseks olevate dokumentide esitamisel haldurile alust tugineda TsMS § 41 lg-le 5, mille järgi loetakse dokument tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Halduri käsutuses olevateks dokumentideks ei saa lugeda postiasutusele edastamiseks antud dokumente.
3-2-1-42-05 PDF Riigikohus 21.04.2005
Kohtuniku poolt PankrS § 82 lg 4 alusel võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võlausaldajate häälte arvu määramiseks tehtud määruse peale võib esitada erikaebuse.
3-2-1-51-04 PDF Riigikohus 28.05.2004
Kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 24 p 3 järgi määras halduritasu suuruse kohus. Kuna kohus ei ole haldurile tasu määranud, siis tuleb halduritasuna saadu TsK § 477 lg 1 alusel tagastada pankrotivarasse. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-128-02.
Kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 26 lg-st 7 järeldub, et kui võlausaldajate üldkoosoleku aeg ja koht ei olnud võlausaldajatele õigeaegselt teatatud, siis sai üldkoosolekut pidada otsustusvõimeliseks üksnes siis, kui sellel olid esindatud kõik võlausaldajad.
3-2-1-112-03 PDF Riigikohus 10.12.2003
Ringkonnakohtu otsuses puudub apellatsioonikohtu seisukoht apellatsioonkaebuse väite osas, et alus pankrotitoimkonna liikmete vabastamiseks puudus. Seega rikkus apellatsioonikohus TsMS § 330 lg 6.
Asjas, kus otsustatakse üldkoosoleku otsuse kehtivus, millega vabastati pankrotitoimkonna liikmed, ei ole pankrotitoimkonna liikmete kaasamine protsessiosalistena kohustuslik.
Võlausaldajate üldkoosoleku otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud.
Kui pankrotitoimkonna liikme vabastamise aluseks olevad asjaolud ei selgu üldkoosoleku protokollist, siis saab nende olemasolu või puudumise teha kindlaks ka kohtumenetluses, järgides ausa kohtumenetluse ja poolte võrdsuse põhimõtet. Asjas, kus otsustatakse üldkoosoleku otsuse kehtivus, millega vabastati pankrotitoimkonna liikmed, ei ole pankrotitoimkonna liikmete kaasamine protsessiosalistena kohustuslik.
3-2-1-12-02 PDF Riigikohus 12.02.2002
PankrS § 26 lg 4 järgi peab võlausaldajate häälte arv olema võrdeline nõude suurusega, millises ulatuses tõendavad dokumendid on nõudeavaldusesele lisatud. Seega tuleb ka häälte määramisel võlausaldajale, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses ja kes ei pea nõudeavaldust esitama, arvestada nõude suurust tõendavate dokumentidega. Kui võlausaldaja pole neid esitanud kohtumenetluses, võib ta need PankrS § 26 lg-s 4 sätestatud tähtajaks esitada haldurile.
Hageja nõue PankrS § 27^1 lg 3 alusel eeldab võlausaldajate häälte arvu kindlaksmääramist, kuid häälte määramiseks vajalike dokumentide esitamist kohtumenetluses ega pankrotihaldurile pole tuvastatud.
3-2-1-159-01 PDF Riigikohus 18.12.2001
Vastavalt PankrS § 26 lg-le 5 otsustab võlausaldaja häälte arvu üldkoosolek, kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga. Sellest sättest ei tulene, et üldkoosoleku poole ei saa pöörduda isik, kellele haldur ei ole hääli üldse andnud.
PankrS § 27^1 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja või haldur esitada kaebuse üldkoosoleku otsuse peale, millega määrati võlausaldaja häälte arv. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kaebaja pole võlausaldajate üldkoosolekult häälte arvu määramist taotlenud. Seega polnud kohtul alust võlausaldaja häälte arvu osas seisukohta võtta ning võlausaldaja häälte arvust lähtudes üldkoosoleku otsuse kehtetust kaaluda.
Pankrotihaldur omandab seadusest tulenevad õigused ja kohustused kohtu poolt nimetamisega.
3-2-1-58-01 PDF Riigikohus 14.06.2001
Maakohus tõlgendas vääralt PankrS § 26 lg 4, kui leidis, et häälte arvu määramisel on halduril ja sellest tulenevalt ka üldkoosolekul alus hinnata nõude vaieldavust. Kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega jätta hääli sel põhjusel andmata. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub hagiavalduse alusel kohtus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud (PankrS § 74).
Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohaldatakse tsiviilkohtumentluse seadustikus sätestatud hagita menetluse reegleid.
3-2-1-45-01 PDF Riigikohus 14.03.2001
PankrS § 27^1 lg 4 kohaselt ei saa kaevata üldkoosoleku otsuse peale, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse. Vastavalt PankrS § 25 p-le 3 kuulub võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kompromissi kinnitamine, PankrS § 108 kohaselt kuulub kohtu pädevusse kompromissotsuse kinnitamine. Üldkoosoleku otsuse kinnitamist kohtu poolt, millega kompromissettepanek jäetakse kinnitamata, pankrotiseadus ette ei näe. Hageja nõudis üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda. Selline nõue kuulub PankrS § 27^1 lg 1 alusel kohtu pädevusse.
3-2-1-93-97 PDF Riigikohus 04.09.1997
Kaebus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale kuulub kohtu pädevusse (PankrS § 27 lg 1). Kas kaebus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on kohtule esitatud tähtaegselt, saab kohus hinnata kaebuse lahendamisel, mitte kaebuse menetlusse võtmisel TsKS § 148 lg 1 p 1 alusel.
3-2-1-6-97 PDF Riigikohus 23.01.1997
Nõude ebakonkreetsus pole TsKS § 218 p 1 kohaselt asjas menetluse lõpetamise aluseks.
Kohtu pädevusse kuulub kaebuse lahendamine võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale.
Kohtu pädevusse kuulub kaebuse lahendamine üldkoosoleku otsuse peale.

Kokku: 20| Näitan: 1 - 20

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json