/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-144-11 PDF Riigikohus 10.01.2012

Vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust (Riigikohtu 27. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 27). Äriühingu juhtimist puudutavad ja osalusest tekkivad vaidlused tuleb lahendada eelkõige äriühinguid reguleerivate sätete järgi (vt lähemalt Riigikohtu 27. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 34).

Osanikuga õigusvaidluse pidamise otsustamine on äriseadustikuga antud osanike pädevusse ja selleks on vajalik osanike otsust. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKTKo 20.03.2019, nr 2-16-6563/81)


Häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Kuna seadusandja on siiski näinud ette õiguse esitada häälte arvu kinnitamise määruse peale määruskaebus, siis eelduslikult on määruskaebusega vaidlustatavad kohtu formaalsed eksimused, vahepeal aset leidnud õigusmuudatused ja kohtu diskretsioonist lähtuvad seisukohad esitatud nõude õigusliku põhistatuse kohta. Seega võib häälte arvu määramise menetluses eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks.


Äriühinguõiguse üks põhimõte on see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel eelkõige osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või mõne enda kontrollitava äriühingu huvidest.

ÄS § 177 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et osanik ei või hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada tema ainuosalusega äriühinguga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja. Majanduslike huvide konflikti tuleb sellisel juhul eeldada. Vähemalt üldjuhul ei tohiks hääletamise viis oluliselt mõjutada hääletustulemust. Tagada tuleks, et osaühingu juhatus või osanik ei saaks hääletusprotseduuri kuritarvitades saavutada endale meelepärast otsust (Riigikohtu 27. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11,p 27).

Osanikuga õigusvaidluse pidamise otsustamine on äriseadustikuga antud osanike pädevusse ja selleks on vajalik osanike otsust. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKTKo 20.03.2019, nr 2-16-6563/81)

3-2-1-31-06 PDF Riigikohus 17.04.2006
3-2-1-125-05 PDF Riigikohus 15.11.2005

Riigi ettekirjutust toetusraha tagastamiseks kui toetusraha või investeeringuobjekti ei ole kasutatud sihipäraselt ja rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtpäevaks ei ole toetusraha või investeeringuobjekti kasutamist nõuetekohaseks viidud või rikkumist ei saa kõrvaldada, ei saa pidada tingimuslikuks tehinguks ega kohaldada PankrS § 82 lg 2.

3-2-1-126-05 PDF Riigikohus 15.11.2005

PankrS § 82 lg 4 alusel kohtuniku määratud võlausaldajate häälte arvu ei pea kohus kinnitama.

3-2-1-46-05 PDF Riigikohus 10.05.2005

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-42-05. Kuna võlausaldajale häälte arvu määramise kord ja tähtajad on reguleeritud PankrS § 82 lg-s 3, siis pole häälte arvu määramise aluseks olevate dokumentide esitamisel haldurile alust tugineda TsMS § 41 lg-le 5, mille järgi loetakse dokument tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Halduri käsutuses olevateks dokumentideks ei saa lugeda postiasutusele edastamiseks antud dokumente.

3-2-1-42-05 PDF Riigikohus 21.04.2005

Kohtuniku poolt PankrS § 82 lg 4 alusel võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võlausaldajate häälte arvu määramiseks tehtud määruse peale võib esitada erikaebuse.

3-2-1-51-04 PDF Riigikohus 28.05.2004

Kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 24 p 3 järgi määras halduritasu suuruse kohus. Kuna kohus ei ole haldurile tasu määranud, siis tuleb halduritasuna saadu TsK § 477 lg 1 alusel tagastada pankrotivarasse. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-128-02.


Kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 26 lg-st 7 järeldub, et kui võlausaldajate üldkoosoleku aeg ja koht ei olnud võlausaldajatele õigeaegselt teatatud, siis sai üldkoosolekut pidada otsustusvõimeliseks üksnes siis, kui sellel olid esindatud kõik võlausaldajad.

3-2-1-12-02 PDF Riigikohus 12.02.2002

PankrS § 26 lg 4 järgi peab võlausaldajate häälte arv olema võrdeline nõude suurusega, millises ulatuses tõendavad dokumendid on nõudeavaldusesele lisatud. Seega tuleb ka häälte määramisel võlausaldajale, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses ja kes ei pea nõudeavaldust esitama, arvestada nõude suurust tõendavate dokumentidega. Kui võlausaldaja pole neid esitanud kohtumenetluses, võib ta need PankrS § 26 lg-s 4 sätestatud tähtajaks esitada haldurile.


Hageja nõue PankrS § 27^1 lg 3 alusel eeldab võlausaldajate häälte arvu kindlaksmääramist, kuid häälte määramiseks vajalike dokumentide esitamist kohtumenetluses ega pankrotihaldurile pole tuvastatud.

3-2-1-159-01 PDF Riigikohus 18.12.2001

Vastavalt PankrS § 26 lg-le 5 otsustab võlausaldaja häälte arvu üldkoosolek, kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga. Sellest sättest ei tulene, et üldkoosoleku poole ei saa pöörduda isik, kellele haldur ei ole hääli üldse andnud.


PankrS § 27^1 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja või haldur esitada kaebuse üldkoosoleku otsuse peale, millega määrati võlausaldaja häälte arv. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kaebaja pole võlausaldajate üldkoosolekult häälte arvu määramist taotlenud. Seega polnud kohtul alust võlausaldaja häälte arvu osas seisukohta võtta ning võlausaldaja häälte arvust lähtudes üldkoosoleku otsuse kehtetust kaaluda.


Pankrotihaldur omandab seadusest tulenevad õigused ja kohustused kohtu poolt nimetamisega.

3-2-1-58-01 PDF Riigikohus 14.06.2001

Maakohus tõlgendas vääralt PankrS § 26 lg 4, kui leidis, et häälte arvu määramisel on halduril ja sellest tulenevalt ka üldkoosolekul alus hinnata nõude vaieldavust. Kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega jätta hääli sel põhjusel andmata. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub hagiavalduse alusel kohtus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud (PankrS § 74).


Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohaldatakse tsiviilkohtumentluse seadustikus sätestatud hagita menetluse reegleid.

Kokku: 10| Näitan: 1 - 10

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json