/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-50-17 PDF Riigikohus 24.05.2017
Olukorras, kus tagasivõitmise hagi esitamise ajaks ei ole pankrotimenetluses ühtegi võlausaldajat, sest võlgniku vastu esitatud nõuded on rahuldatud või jäänud tunnustamata, ei ole võlgniku tehingu või toimingu tagasivõitmiseks üldjuhul alust. Tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusena ei pea pankrotihaldur tõendama tunnustatud nõuetega võlausaldajate olemasolu, vaid piisab sellest, kui võlausaldajate olemasolu pankrotimenetluses ei ole välistatud. Seda põhjusel, et sageli toimuvad vaidlused nõuete tunnustamise üle samal ajal tagasivõitmise vaidlustega ning lõplik võlausaldajate ring selgub alles hiljem. Kui aga on selge, et pankrotimenetluses võlausaldajaid ei ole ega saagi olla, ei tohiks kohus tagasivõitmise hagi menetleda, vaid peaks selle menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduma. Ainuüksi pankrotimenetluse kulude katmiseks uue kohtuasja algatamine ei ole üldjuhul põhjendatud, sest see võib kulusid veelgi suurendada, eriti kui pankrotihaldur kasutab välist õigusabi. (p 12)
Tagasivõitmise regulatsiooni eesmärk ei ole võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise välistamine enne pankrotimenetlust. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte kehtib pankrotimenetluses ega laiene pankrotimenetluse alustamise eelsele ajale, mil võlgnik saab tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest ise valida, kellega ta tehinguid teeb ja mis järjekorras ta oma kohustusi täidab. Üksnes juhul, kui võlgniku tehingutel või toimingutel on ka pärast pankrotimenetluse alustamist võlausaldajate huvidele negatiivne mõju, saab need tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. (p 11)
Lisaks PankrS § 113 kui tagasivõitmise erialuse eeldustele peavad tagasivõitmise hagi rahuldamiseks olema täidetud PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused. Tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1 on ka PankrS § 113 puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine, kusjuures igasugust ühe võlausaldaja eelistamist teisele ei saa veel pidada teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks (vt nt RKTKo nr 3-2-1-21-09, p 15; RKTKo nr 3-2-1-63-09, p 11). (p 10) Erinevalt PankrS § 113 lg 1 p-st 2 on PankrS § 109 lg-s 1 silmas peetud pankrotimenetluse võlausaldajaid, kelle huvid peavad kohustuse täitmise tõttu olema kahjustatud tagasivõitmise hagi esitamise ajal. Seda saab muu hulgas järeldada sellest, et pankrotivara moodustamiseks tehakse toiminguid eesmärgiga rahuldada võlgniku vara arvel võlausaldajate nõuded (vt PankrS § 2 esimene lause). Rahalise kohustuse täitmise ajal olemas olnud võlausaldajad, kellel tagasivõitmise hagi esitamise ajal võlgniku vastu enam nõudeid ei ole, pankrotimenetluses kaitset ei vaja ja nende huve ei arvestata. (p 10) Võlausaldajate huvide kahjustamist ei saa järeldada ainuüksi sellest, et üks võlausaldaja maksab võlgniku likvideerijana raha iseendale, mitte teistele võlausaldajatele, kellel olid võlgniku vastu varem sissenõutavaks muutunud nõuded. Ka sellest, et makse tehakse PankrS § 117 lg 2 p 1 tähenduses võlgniku lähikondsele, ei saa järeldada, et tehing kahjustab võlausaldajate huve (vt RKTKo nr 3-2-1-115-07, p 15). Kui lähtuda sellest, et võlausaldajate esmane huvi on pankrotimenetluses esitatud nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses, tuleks tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusena tõendada vähemalt seda, et pankrotivõlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud suuremas ulatuses, kui kohustuse täitmist ei oleks toimunud ja täitmisena saadud raha antakse tagasi pankrotivarasse. (p 11)
3-2-1-27-16 PDF Riigikohus 11.05.2016
Kui võlausaldaja ei vaidlusta jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärust, ei võta see temalt õigust vaidlustada lõpparuande kinnitamise määrust (vt RKTKm nr 3-2-1-167-11, p 11). Lõpparuande kinnitamise vaidlustamist ei välista ka see, kui võlausaldaja vaidlustas jaotusettepaneku kinnitamist, kuid tema määruskaebus jäeti rahuldamata. (p 10) Lõpparuande kinnitamisele esitatud määruskaebuse lahendamisel ei ole hädavajalik kaasata kõiki võlausaldajaid, kuigi nad on sellest menetlusest iseenesest puudutatud (vt RKTKm nr 3-2-1-25-11, p-d 25-29). (p 16)
Haldurite kohustus on korraldada oma majandustegevus ja raamatupidamine nii, et konkreetse pankrotivara haldamise kulud oleks muust eristatavad. Vastasel juhul ei ole kulude kandmine pankrotivara arvel põhjendatud. (p 15)
Uurimispõhimõte kehtib pankrotimenetluses ka järelevalve- ja kontrollikohustuse teostamise raames asjaolude suhtes, mis annavad aluse hinnata halduri kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. (p 12)
Kui võlausaldaja ei vaidlusta jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärust, ei võta see temalt õigust vaidlustada lõpparuande kinnitamise määrust (vt RKTKm nr 3-2-1-167-11, p 11). Lõpparuande kinnitamise vaidlustamist ei välista ka see, kui võlausaldaja vaidlustas jaotusettepaneku kinnitamist, kuid tema määruskaebus jäeti rahuldamata. (p 10) Jaotusettepaneku juures kontrollib kohus kulusid vaid esialgselt, et teha kindlaks, kas ei ole ilmselgeid kuritarvitusi. Jaotusettepaneku esmane mõte on määrata kindlaks jaotised suhtarvuna võlausaldajate vahel. Nii haldurid kui ka võlausaldajad ei saa lähtuda sellest, et jaotusettepaneku juures toimuv kulude kontroll välistaks lõpparuande kontrollimisel kulude uue, tervikliku ja põhjaliku hindamise. Vajadusel peavad haldurid olema valmis ka hüvitatud kulude tagastamiseks. (p 11)
PankrS § 150 lg 5 ei välista määruskaebuse esitamist, kuna pankrotimenetluse lõpetamise (sh kõigi lõpparuande kinnitamisel kontrollitavate asjaolude) vaidlustamisele kehtib erikord. (p 10)
Uurimispõhimõte kehtib pankrotimenetluses ka järelevalve- ja kontrollikohustuse teostamise raames asjaolude suhtes, mis annavad aluse hinnata halduri kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. (p 12) Kohtu kontrollikohustust halduri kulutuste üle ei piira see, kui pankrotimenetluse kestel on võlausaldajad (nii üldkoosoleku kui toimkonna kaudu) kiitnud kulutused heaks. Kohus peab ka siis veenduma, et võlgniku ja võlausaldajate huve ei ole rikutud. (p 14) Kui PankrS § 66 lg-s 2 nimetatud kulutused on kohus kinnitanud pankrotitoimkonna nõusolekuta, on kohtul täiendav põhjendamiskohustus, et näidata, mille alusel jõudis kohus järelduseni, et kulutused on põhjendatud. See kehtib ka juhul, kui võlausaldajate nõusolek kulutuste tegemiseks on antud ajaliselt piiratuna. (p 15) Haldurite kohustus on korraldada oma majandustegevus ja raamatupidamine nii, et konkreetse pankrotivara haldamise kulud oleks muust eristatavad. Vastasel juhul ei ole kulude kandmine pankrotivara arvel põhjendatud. (p 15)
3-2-1-28-14 PDF Riigikohus 30.04.2014
ÄS § 101 lg 2 alusel ei teki võlausaldajal eraldi nõuet täisühingu osaniku vastu, vaid võlausaldaja saab osaniku vastu esitada nõude, mis tal on täisühingu vastu, kuid mida tal ei õnnestu täisühingu vara arvel rahuldada. Sellise nõude aegumisele saab kohaldada täisühingu vastu esitatud nõude aegumistähtaja kohta sätestatut (p 12) Kui täisühingu vastu on esitatud maksunõue, mille täitmist nõutakse täisühingu osanikult, tuleb osanikule teha MKS § 96 järgi vastutusotsus või esitada vastav nõue maksukorralduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mis on sarnane aegumistähtajaga (p 13-14) Täisühingu pankroti väljakuulutamise korral aegub pankrotihalduri PankrS § 97 lg 1 alusel esitatav nõue täisühingu osaniku vastu sama aja jooksul, nagu aeguks võlausaldaja nõue osaniku vastu olukorras, kus ühingu pankrotti ei oleks välja kuulutatud (p 14)
ÄS § 101 lg 2 alusel ei teki võlausaldajal eraldi nõuet täisühingu osaniku vastu, vaid võlausaldaja saab osaniku vastu esitada nõude, mis tal on täisühingu vastu, kuid mida tal ei õnnestu täisühingu vara arvel rahuldada. Sellise nõude aegumisele saab kohaldada täisühingu vastu esitatud nõude aegumistähtaja kohta sätestatut (p 12)
Täisühingu pankroti väljakuulutamise korral aegub pankrotihalduri PankrS § 97 lg 1 alusel esitatav nõue täisühingu osaniku vastu sama aja jooksul, nagu aeguks võlausaldaja nõue osaniku vastu olukorras, kus ühingu pankrotti ei oleks välja kuulutatud (p 14)
3-2-1-112-13 PDF Riigikohus 22.10.2013
Puudustega menetlusdokumendiks TsMS § 3401 lg 1 tähenduses ei saa lugeda hageja esitatud e-kirja (kaaskirja) ennast, milles teatatakse hagiavalduse esitamisest, kuid hagiavaldust ennast ei ole esitatud. (p 10)
PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaeg on olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12, p 10). (p 11)
3-2-1-114-12 PDF Riigikohus 17.12.2012
Kohus ei saa jätta pankrotiavaldust läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel selle tõttu, et kuivõrd võlgnikul ei ole vara, siis ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid. Võlgniku varalise seisu hindamine eeldab sellekohaste asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist. Samas tohib kohus asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus. PankrS § 157 p 7 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine pankrotiavalduse suhtes ei tähenda pankrotimenetluse lõpetamist.
Menetluse lõpetamine TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel pankrotiavalduse suhtes ei tähenda pankrotimenetluse lõpetamist.
Euroopa Kohtu 17. jaanuari 2006. a otsusele asjas nr C-1/04, milles vastati kohtule esitatud eelotsuse küsimusele: „Kas liikmesriigi kohus, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus, on pädev nimetatud menetlust algatama, kui võlgnik viib pärast taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist oma põhihuvide keskme üle teise riiki, või kuulub see pädevus selle teise riigi kohtule?". Euroopa Kohus märkis otsuse p-des 24 ja 26, et kirjeldatud olukorras oleks pädevuse üleminek kohtult, kelle poole algselt pöörduti, teise liikmesriigi kohtule vastuolus määruse eesmärkidega, samuti piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamise eesmärgiga. Euroopa Kohus järeldas otsuse p-s 29, et määruse art 3 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohtul, kelle territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese võlgniku poolt maksejõuetusmenetluse algatamise taotluse esitamise ajal, säilib pädevus nimetatud menetlust algatada, kui nimetatud võlgnik viib pärast taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist, oma põhihuvide keskme üle teise liikmesriigi territooriumile.
3-2-1-80-12 PDF Riigikohus 17.10.2012
Riigikohus on varasemas praktikas viidanud sellele, et PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg (vt Riigikohtu 21. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-06, p 10). Kolleegium muudab viidatud lahendis märgitud seisukohta. Enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse 74 lg-s 1 oli määratud, et tegemist on aegumistähtajaga. Praegu kehtiva PankrS § 106 lg 1 neljanda lause sõnastuses ei ole enam kasutatud aegumistähtaja mõistet, mis viitab sellele, et seadusandja on soovinud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja olemust võrreldes varasema pankrotiseaduse § 74 lg-s 1 sätestatuga muuta. PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet. PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud menetlustähtaega saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada.
Riigikohus on varasemas praktikas viidanud sellele, et PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on aegumistähtaeg (vt Riigikohtu 21. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-06, p 10). Kolleegium muudab viidatud lahendis märgitud seisukohta. Enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse 74 lg-s 1 oli määratud, et tegemist on aegumistähtajaga. Praegu kehtiva PankrS § 106 lg 1 neljanda lause sõnastuses ei ole enam kasutatud aegumistähtaja mõistet, mis viitab sellele, et seadusandja on soovinud PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja olemust võrreldes varasema pankrotiseaduse § 74 lg-s 1 sätestatuga muuta. PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha), kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet. PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud menetlustähtaega saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada.
3-2-1-114-11 PDF Riigikohus 21.11.2011
Kuna hagita menetluses osaleb mitu isikut, tuleb menetluskulude jaotamisel juhinduda TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust. Esindajakulude hüvitamisel tuleb juhinduda ka TsMS § 172 lg-st 8 (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p-d 10-14; 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 20).
Kuigi Eestis tegutsemisel võib äriühing kasutada filiaali ärinime, sh kohtumenetluses osalemisel (vt ka Riigikohtu 21. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-10, p 13), tulenevad filiaali tegutsemisest õigused ja kohustused välismaa äriühingule, kelle filiaaliga on tegu. Sisuliselt väljendab filiaali registrikanne välismaise äriühingu püsivat majandustegevust Eestis ja teavitab Eestis isikuid välismaa äriühinguga seotud olulistest asjaoludest, lihtsustades nii eelduslikult ka tsiviilkäivet. Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. a määruse nr 1346/2000 (EL määrus) art 3 lg 2 ja art 27 järgi on võimalik, et teises liikmesriigis viiakse läbi nn teisene maksejõuetusmenetlus võlgniku selle liikmesriigi territooriumil asuva vara suhtes, kui võlgnikul on seal tegevuskoht. Teisene maksejõuetusmenetlus peab EL määruse art 3 lg 3 teise lause järgi olema likvideerimismenetlus, mis tähendab EL määruse art 2 lit c järgi maksejõuetusmenetlust, mis hõlmab võlgniku varade müüki ja on loetletud määruse lisas B. Eesti kohta on EL määruse lisas B märgitud ainsa menetlusena pankrotimenetlus. Üldpõhimõttena tuleb Eestis teisese maksejõuetusmenetluse toimingute tegemisel juhinduda pankrotiseaduse sätetest, kuivõrd need ei ole vastuolus EL määrusega. Teisene maksejõuetusmenetlus ei saa Eestis toimuda saneerimismenetlusena. Seega ei ole kohaldatav PankrS § 15 lg 4. See norm kohaldub üksnes juhul, kui Eestis on korraga esitatud nii pankrotiavaldus kui ka saneerimisavaldus, kuna mõlemat menetlust paralleelselt toimuda ei saa. Sel juhul peab kohus ajutise halduri määramise edasi lükkama ja ootama saneerimisavalduse lahendamist. Kui selgub, et saneerimiskava ei kinnitata, võib kohus pankrotiavaldust edasi menetleda.
3-2-1-126-11 PDF Riigikohus 21.11.2011
Kuna pankrotiavalduse tagamise taotluse kohta tehtud määrus ei lõpeta menetlust, lahendatakse kulujaotus teisese maksejõuetuse avalduse lahendamise menetluses (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p-d 8-11).
Kuigi PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest, TsMS § 475 lg 1 p-st 122 ja § 4771 lg 2 teisest lausest lähtudes tuleb pankrotiavalduse tagamisele kui esialgse õiguskaitse abinõule kohaldada erireeglitega reguleerimata ulatuses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagi tagamise kohta sätestatut, ei ole praegusel juhul tegemist pankrotiseaduses reguleerimata küsimusega. Seetõttu ei saa pankrotimenetluses kohaldada ka TsMS § 390 lg 1 esimest lauset, milles on poolele ette nähtud õigus esitada määruskaebus mh maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus tühistas hagi tagamise. Tõlgendust ei muuda see, et võlausaldaja taotles Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. a määruse nr 1346/2000 (EL määrus) alusel esitatud teisese maksejõuetusmenetluse avalduse tagamist (vt EL määruse ja teisese maksejõuetuse menetluse kohta ka Riigikohtu 21. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-11, p-d 14-22). Pankrotiavalduse tagamise abinõu tühistamine välisriigi saneerimisnõustaja kinnituse tõttu konto avamise vajalikkusest välisriigis saneerimismenetluse toimingute tegemiseks võib olla õigustamatu ja Eesti võlausaldajate suhtes ebaõiglane. EL määrus ei näe ette tagamisabinõude tühistamist põhjusel, et nn külmutatud vara on vajalik teises riigis toimuvas põhimaksejõuetusmenetluses, mistõttu on määratud tagamise abinõu võimalik tühistada vaid riigisisese õiguse järgi. EL määruse art 18 lg 1 esimese lause järgi võib põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algatanud riigi seadusega antud õigusi tingimusel, et selles liikmesriigis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetud maksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud taotluse alusel takistavaid kaitsemeetmeid. Sellest järeldub, et põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija ei saa vaidlustada teiseses menetluses määratud avalduse tagamise abinõusid. Alles teisese menetluse hilisemates etappides tekivad likvideerijal EL määruse art-tes 33 ja 34 sätestatud õigused, mh õigus taotleda menetluse peatamist.
3-2-1-59-08 PDF Riigikohus 16.06.2008
Pankrotimenetluse algatamata jätmine juhul, kui nõue on täielikult tagatud pandiga, on igati põhjendatud, sest nõude rahuldamine on võimalik saavutada ilma võlgnikku rohkem koormava pankrotimenetluseta. Kuid üksnes see, et kinnistutele on seatud võlausaldaja nõuete tagamiseks hüpoteek ja hüpoteekide summa ületab pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, ei tähenda iseenesest, et nõue on täielikult tagatud pandiga. Pandieseme müügihind selgub selle müümisel. Ka juhul, kui enne pankrotiavalduse esitamist on nt täitemenetluses püütud pandieset enampakkumisel müüa hinnaga, mis kataks võlausaldaja nõude ja täitemenetluse kulud, kuid see ei ole õnnestunud, saab võlausaldaja tõendada asjaolu, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue pole pandiga täielikult tagatud.
Pankrotimenetluse algatamata jätmine juhul, kui nõue on täielikult tagatud pandiga, on igati põhjendatud, sest nõude rahuldamine on võimalik saavutada ilma võlgnikku rohkem koormava pankrotimenetluseta. Kuid üksnes see, et kinnistutele on seatud võlausaldaja nõuete tagamiseks hüpoteek ja hüpoteekide summa ületab pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, ei tähenda iseenesest, et nõue on täielikult tagatud pandiga. Pandieseme müügihind selgub selle müümisel. Ka juhul, kui enne pankrotiavalduse esitamist on nt täitemenetluses püütud pandieset enampakkumisel müüa hinnaga, mis kataks võlausaldaja nõude ja täitemenetluse kulud, kuid see ei ole õnnestunud, saab võlausaldaja tõendada asjaolu, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue pole pandiga täielikult tagatud. Pankrotiseaduse § 15 lg 1 kohaselt tuleb kohtul otsustada pankrotimenetluse algatamine 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest. Kuna kohtul ei pruugi olla nii lühikese aja jooksul võimalik ise korraldada tõendite kogumist, siis tuleb kohtul pankrotimenetluse algatamise otsustamisel esmajoones lähtuda esitatud tõenditest. Pankrotimenetluse algatamise otsustamisel omab kohtu jaoks tähtsust asjaolu, kas sel ajal on nõue täielikult tagatud pandiga või mitte. Kui nõue ei ole pandiga täielikult tagatud ja võlausaldaja avalduse alusel pankrotimenetluse algatamise muud eeldused on täidetud (mh PankrS § 1 lg 2, § 10), siis ei saa kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamisel tugineda PankrS § 15 lg 2 p-le 2.
Kuigi enne 1. jaanuari 2004. a kehtinud PankrS § 11 lg 2 p 2 ja alates 1. jaanuarist 2004. a kehtiva PankrS § 15 lg 2 p 2 sõnastus on sama, on kehtivas pankrotiseaduses sätestatud põhimõte, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise (PankrS § 3 lg 3). Pankrotiseaduse § 15 lg 1 kohaselt tuleb kohtul otsustada pankrotimenetluse algatamine 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest. Kuna kohtul ei pruugi olla nii lühikese aja jooksul võimalik ise korraldada tõendite kogumist, siis tuleb kohtul pankrotimenetluse algatamise otsustamisel esmajoones lähtuda esitatud tõenditest.
3-2-1-112-00 PDF Riigikohus 07.11.2000
Vara tagasinõudmine on sätestatud PankrS § 52^1 lg-s 2, mille kohaselt, kui vara on võlgniku omandist välja läinud tehingu või muu õigustoiminguga, võib haldur selle tehingu või muu õigustoimingu vaidlustada ja vara pankrotivarasse tagasi nõuda ka tsiviilseadustes sätestatud alustel. Vara tagasinõudele ei ole lühendatud aegumistähtaega ette nähtud.
3-2-1-70-98 PDF Riigikohus 04.06.1998
Pankrotiseaduse muutmise seaduse §-s 135 ja PankrS §-s 50 ei kehtestatud hagi aegumise pikemat tähtaega nendele nõuetele, mis olid aegunud 1. veebruariks 1997.a. Kolmele aastale pikenes nende tagasivõitmise hagide aegumistähtaeg, mis polnud möödunud 1. veebruariks 1997.a.

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json