/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-114-12 PDF Riigikohus 17.12.2012

Kohus ei saa jätta pankrotiavaldust läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel selle tõttu, et kuivõrd võlgnikul ei ole vara, siis ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid. Võlgniku varalise seisu hindamine eeldab sellekohaste asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist. Samas tohib kohus asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus. PankrS § 157 p 7 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine pankrotiavalduse suhtes ei tähenda pankrotimenetluse lõpetamist.


Menetluse lõpetamine TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel pankrotiavalduse suhtes ei tähenda pankrotimenetluse lõpetamist.


Euroopa Kohtu 17. jaanuari 2006. a otsusele asjas nr C-1/04, milles vastati kohtule esitatud eelotsuse küsimusele: „Kas liikmesriigi kohus, kellele on esitatud maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus, on pädev nimetatud menetlust algatama, kui võlgnik viib pärast taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist oma põhihuvide keskme üle teise riiki, või kuulub see pädevus selle teise riigi kohtule?". Euroopa Kohus märkis otsuse p-des 24 ja 26, et kirjeldatud olukorras oleks pädevuse üleminek kohtult, kelle poole algselt pöörduti, teise liikmesriigi kohtule vastuolus määruse eesmärkidega, samuti piiriüleste maksejõuetusmenetluste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamise eesmärgiga. Euroopa Kohus järeldas otsuse p-s 29, et määruse art 3 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et selle liikmesriigi kohtul, kelle territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese võlgniku poolt maksejõuetusmenetluse algatamise taotluse esitamise ajal, säilib pädevus nimetatud menetlust algatada, kui nimetatud võlgnik viib pärast taotluse esitamist, kuid enne menetluse algatamist, oma põhihuvide keskme üle teise liikmesriigi territooriumile.

3-2-1-114-11 PDF Riigikohus 21.11.2011

Kuna hagita menetluses osaleb mitu isikut, tuleb menetluskulude jaotamisel juhinduda TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust. Esindajakulude hüvitamisel tuleb juhinduda ka TsMS § 172 lg-st 8 (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p-d 10-14; 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 20).


Kuigi Eestis tegutsemisel võib äriühing kasutada filiaali ärinime, sh kohtumenetluses osalemisel (vt ka Riigikohtu 21. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-10, p 13), tulenevad filiaali tegutsemisest õigused ja kohustused välismaa äriühingule, kelle filiaaliga on tegu. Sisuliselt väljendab filiaali registrikanne välismaise äriühingu püsivat majandustegevust Eestis ja teavitab Eestis isikuid välismaa äriühinguga seotud olulistest asjaoludest, lihtsustades nii eelduslikult ka tsiviilkäivet. Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. a määruse nr 1346/2000 (EL määrus) art 3 lg 2 ja art 27 järgi on võimalik, et teises liikmesriigis viiakse läbi nn teisene maksejõuetusmenetlus võlgniku selle liikmesriigi territooriumil asuva vara suhtes, kui võlgnikul on seal tegevuskoht. Teisene maksejõuetusmenetlus peab EL määruse art 3 lg 3 teise lause järgi olema likvideerimismenetlus, mis tähendab EL määruse art 2 lit c järgi maksejõuetusmenetlust, mis hõlmab võlgniku varade müüki ja on loetletud määruse lisas B. Eesti kohta on EL määruse lisas B märgitud ainsa menetlusena pankrotimenetlus. Üldpõhimõttena tuleb Eestis teisese maksejõuetusmenetluse toimingute tegemisel juhinduda pankrotiseaduse sätetest, kuivõrd need ei ole vastuolus EL määrusega. Teisene maksejõuetusmenetlus ei saa Eestis toimuda saneerimismenetlusena. Seega ei ole kohaldatav PankrS § 15 lg 4. See norm kohaldub üksnes juhul, kui Eestis on korraga esitatud nii pankrotiavaldus kui ka saneerimisavaldus, kuna mõlemat menetlust paralleelselt toimuda ei saa. Sel juhul peab kohus ajutise halduri määramise edasi lükkama ja ootama saneerimisavalduse lahendamist. Kui selgub, et saneerimiskava ei kinnitata, võib kohus pankrotiavaldust edasi menetleda.

3-2-1-126-11 PDF Riigikohus 21.11.2011

Kuna pankrotiavalduse tagamise taotluse kohta tehtud määrus ei lõpeta menetlust, lahendatakse kulujaotus teisese maksejõuetuse avalduse lahendamise menetluses (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p-d 8-11).


Kuigi PankrS § 3 lg 2 kolmandast lausest, TsMS § 475 lg 1 p-st 122 ja § 4771 lg 2 teisest lausest lähtudes tuleb pankrotiavalduse tagamisele kui esialgse õiguskaitse abinõule kohaldada erireeglitega reguleerimata ulatuses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagi tagamise kohta sätestatut, ei ole praegusel juhul tegemist pankrotiseaduses reguleerimata küsimusega. Seetõttu ei saa pankrotimenetluses kohaldada ka TsMS § 390 lg 1 esimest lauset, milles on poolele ette nähtud õigus esitada määruskaebus mh maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus tühistas hagi tagamise. Tõlgendust ei muuda see, et võlausaldaja taotles Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. a määruse nr 1346/2000 (EL määrus) alusel esitatud teisese maksejõuetusmenetluse avalduse tagamist (vt EL määruse ja teisese maksejõuetuse menetluse kohta ka Riigikohtu 21. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-11, p-d 14-22). Pankrotiavalduse tagamise abinõu tühistamine välisriigi saneerimisnõustaja kinnituse tõttu konto avamise vajalikkusest välisriigis saneerimismenetluse toimingute tegemiseks võib olla õigustamatu ja Eesti võlausaldajate suhtes ebaõiglane. EL määrus ei näe ette tagamisabinõude tühistamist põhjusel, et nn külmutatud vara on vajalik teises riigis toimuvas põhimaksejõuetusmenetluses, mistõttu on määratud tagamise abinõu võimalik tühistada vaid riigisisese õiguse järgi. EL määruse art 18 lg 1 esimese lause järgi võib põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algatanud riigi seadusega antud õigusi tingimusel, et selles liikmesriigis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetud maksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud taotluse alusel takistavaid kaitsemeetmeid. Sellest järeldub, et põhimaksejõuetusmenetluse likvideerija ei saa vaidlustada teiseses menetluses määratud avalduse tagamise abinõusid. Alles teisese menetluse hilisemates etappides tekivad likvideerijal EL määruse art-tes 33 ja 34 sätestatud õigused, mh õigus taotleda menetluse peatamist.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json