/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-43-07 PDF Riigikohus 09.05.2007

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-58-03.

Töötasu maksmine sularahas ei ole ebatavaline maksevahend PankrS § 113 lg 1 p 2 mõttes. Ebatavaliseks maksevahendiks võib PankrS § 113 lg 1 p 2 mõtte kohaselt olla näiteks töötasu maksmine kaubaga.


PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud.


Ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Töötaja ja tööandja saavad olla lähikondseteks erandlikel asjaoludel.

3-2-1-77-06 PDF Riigikohus 03.10.2006

Kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav võlaõigusseaduse §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses.


PankrS § 117 lg 1 p 1 omab tähtsust tagasivõitmise üldnõuete ning kinkelepingu ja täidetud rahaliste kohustuste tagasivõitmise puhul.


Enne 1. jaanuari 2004. a kehtinud PankrS § 47 p-st 2 ei nähtu otseselt, et selle sätte alusel saab tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada üksnes neid ühisvara jagamise kokkuleppeid, mis sõlmiti veel abielus olevate isikute vahel, mitte aga lahutatud abikaasade kokkuleppeid. Seega saab selle sätte alusel tunnistada tagasivõtmise korras kehtetuks ka lahutatud abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe, kui võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus. Sama kehtib ka PankrS § 112 lg 1 suhtes.

Abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise korral langeb ära üksnes alus, millega jagatud ühisvarast anti või kohustuti andma osa või kogu vara ühe või teise poole vara hulka, kuid sellega ei teki alust arvata kogu jagatud ühisvara võlgniku pankrotivarasse.

PankrS § 122 lg 4 on rakendatav olukorras, kus haldur on õigusvastaselt pankrotivara hulka arvanud ühisvara. Ühisvara olemasolu korral on haldur kohustatud esitama ühisvara jagamise hagi PankrS § 122 alusel. Ühisvara ühel omanikul õigus jääda passiivseks olukorras, kui ühisvara teine omanik pankrotistub.

3-2-1-53-03 PDF Riigikohus 20.05.2003

Ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kostja ei ole käsitatav hageja lähikondsena PankrS § 49 lg 2 p 4 ja lg 3 tähenduses, kuigi kohtud on tuvastanud, et hageja juhtorganite liikmeteks olid kostja töötajad.


Kui võlgnik täidab kohustuse olukorras, kus ta ei suuda enam kõiki oma kohustusi täita, esmajoones endaga seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult teiste võlausaldajate huve. Sellise teadliku valiku eeldamine on põhjenduseks, et lähikondsetega tehtud tehinguid saab tagasi võita ja neile tasutud võlgasid tagasi nõuda pikema aja eest.


Lähikondsena, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine on ühise majandusliku huvi üheks oluliseks hindamise indikaatoriks.

3-2-1-113-98 PDF Riigikohus 17.11.1998

Lepingulised suhted iseenesest ei anna põhjust võlgniku lepingupartnerit tema lähikondseks tunnistada PankrS § 49 lg 2 p 4 mõttes.

3-2-3-31-96 PDF Riigikohus 21.11.1996

Määrusega võib kohtuotsust selgitada, kuid mitte muuta tema sisu. Kostjale ei saa otsust selgitades panna kohustusi, mida hagiavalduses ei palutud ja mida kohus asja sisulisel läbivaatamisel ei arutanud.


Lepingupooled tuleb õigesti välja selgitada ja siis otsustada, kas lepingupooled olid lähikondlased või mitte.

Kokku: 5| Näitan: 1 - 5

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json