Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-18-14 PDF Riigikohus 09.04.2014
Käsutuskeelu (keelumärke) omajal ei ole õiguslikku huvi tuvastada tehingute tühisust heade kommete vastasuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vara teadlikku kõrvaletoimetamist võlausaldajate kahjustamise eesmärgil ei saa pidada kooskõlas olevaks heade kommetega, kuid sellistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks on sätestatud TMS-s ja PankrS-s tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut, mis välistab sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamise (vt Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p-d 23, 26, 27).
3-2-1-39-08 PDF Riigikohus 02.06.2008
Enne 01. jaanuari 2004. a kehtinud pankrotiseaduse § 43 lg 1 p 4 kohaselt saab kohus tunnistada kehtetuks tehingu vaid juhul, kui ka tehingu teiseks pooleks olnud lähikondlane võlausaldajate huvide kahjustamisest teadis või teadma pidi. Sama põhimõte on ka kehtivas PankrS § 110 lg 1 p-s 4. Kui tehingu teinud teisele poolele on teada, et võlgnik ei ole eeldatavalt võimeline täitma oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise hetkel, teab ta enamasti ka seda, et tehtav tehing võib kahjustada tulevaste võlausaldajate huve.
3-2-1-80-05 PDF Riigikohus 23.09.2005
Vara tagasivõitmiseks tehingu kehtetuks tunnistamisel ei kohaldu TsÜS § 66 lg 1 ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 66 lg 1 järgi.
3-2-1-70-05 PDF Riigikohus 23.09.2005
Selleks, et kohus saaks kaaluda tehingu kehtetust PankrS § 43 lg 1 p 4 alusel, peab hageja välja tooma asjaolu, mille kohaselt on võlgnik teinud enne pankrotimenetlust teadlikult võlausaldajate huve kahjustava tehingu oma lähikondsega, kes sellest teadis või pidi teadma. Erinevate tagasivõitmise aluste olemasolul on hagejal võimalik esitada alternatiivnõue.
3-2-1-4-03 PDF Riigikohus 23.01.2003
Vaidlusaluse tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 42 lg 1 kohaselt pole alust, sest tehinguga vara võlgniku omandist välja ei läinud. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et võlgnik pole võlausaldaja huve teadlikult kahjustanud ning tehingu kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt PankrS § 43 lg 1 p-st 2 pole alust. Ainuüksi sellest, et kokkulepitud viivis oli väidetavalt ülemäära suur ei saa järeldada, et võlausaldajate huve teadlikult kahjustati.
3-2-1-136-01 PDF Riigikohus 04.12.2001
Apellatsioonikohus leidis PankrS § 42 lg-t 2 kohaldades et rendilepingust tulenevalt ruumide remondi käigus tehtud parendused ei ole oma iseloomult need, mida saaks tagasi nõuda. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millistel tõenditel kohtu järeldus põhineb, samuti ei nähtu, milliseid parendusi hageja ruumide remondi käigus tegi.
3-2-1-142-01 PDF Riigikohus 22.11.2001
Pankrotivaidluse lahendamisel on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 229 lg-s 1 sätestatut otsustades, et vara tagasivõitmise lahendamine PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel toimub samaaegse müügihinna tagastamisega. Kostja ei ole esitatud PankrS § 51 alusel müügihinna tagastamise nõuet.
3-2-1-76-01 PDF Riigikohus 24.05.2001
Tulenevalt PankrS § 42 lg-st 1 saab tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada tehinguid ja õigustoiminguid, millega vara on välja läinud võlgniku omandist, ja pandilepinguid. Rendilepingu alusel vara väljaminekut rendileandja omandist ei toimu, seega ei saa pankrotiseaduse kohaselt rendilepingut tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Apellatsioonikohus on tuvastanud, et võlgniku tehing pankrotimenetluses oli vastuolus heade kommetega. Kaaludes rendilepingu heade kommete vastasust võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tõttu, tuleb kõrvuti võlgniku ettekujutustele, ajenditele ja eesmärkidele hinnata ka rentniku kaalutlusi lepingu sõlmimisel. Väär on tehingu heade kommete vastasust siduda mingi konkreetse tähtajaga tehingu tegemisest pankrotimenetluse algatamiseni. Heade kommete vastane võib olla ka tehing, mis on tehtud rohkem kui aasta enne pankrotimenetluse algatamist.
3-2-1-78-01 PDF Riigikohus 22.05.2001
Hageja nõudes PankrS § 43 lg 1 p 4 alusel on ringkonnakohus tuvastanud, et ostu-müügilepingus olid poolte kohustused ebavõrdsed. Seega oli lepingul kinke iseloom ning kohaldada tuli PankrS § 44 lg 1 p 4 ja lg 2. Tõendatud on, et hageja oli tehingu tegemise ajal maksejõuetu. Hageja pole tõendanud, et hoone müüdi enampakkumisel, mistõttu PankrS § 42 lg 3 pole kohaldatav. Kuna vaidlusaluse tehingu objekt on võõrandatud, soovis hageja hüvituse väljamõistmist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta võõrandatud hoone harilik väärtus (AÕS § 29).
3-2-1-43-96 PDF Riigikohus 27.03.1996
Pankrotiseaduse § 43 lg 1 alustel esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamine eeldab võlgniku tehingut või õigustoimingut, mille alusel võlgniku vara on tema omandusest või tiitlipärasest valdusest välja läinud.
3-2-1-45-96 PDF Riigikohus 27.03.1996
Pankrotihaldur peab tõendama asjaolusid, mis kinnitavad, et võlgnik kahjustas ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust tehtud tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Ainuüksi tehingu tegemise fakt ei ole hagi rahuldamise aluseks.

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane