/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 12| Näitan: 1 - 12

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-17-14 PDF Riigikohus 16.04.2014
Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada küll kohtutäituri, ostja ja sissenõudja vastu, kuid juhul kui äriühingust ostja on lõpetatud, saab sellisel juhul hagi esitada üksnes kohtutäituri ja sissenõudja vastu (p 19).
Pärast seda, kui maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 järgi ja hageja on taotlenud menetluse taastamist TsMS § 412 lg-te 3 ja 4 järgi, ei saa ringkonnakohus keelduda menetluse taastamise aluse esinemise korral menetluse taastamisest selle tõttu, et hagi on õiguslikult perspektiivitu (p 19).
Kui kohtutoimikust ei ole näha, mis põhjusel on kohtukoosseis vahetunud, st kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 9). Sama seisukoht kohaldub ka maakohtu koosseisu vahetumise kohta. Kohtukooseisu vahetumise mõjuvaks põhjuseks võib olla nt kohtuniku põhjendatud taandumine, ametist lahkumine, teise kohtumajja liikumine vms. Kindlasti ei tohi kohtukoosseisu vahetumise põhjuseks olla nt kohtunike töökoormuse ühtlustamine sama kohtu siseselt (p 21).
Juriidilise isiku pankrot ei lõpeta tema juhtorganite liikmete ametisolekut ega takista ka nende hilisemat asendamist ega välista ka juhatuse liikmete õigust esindada pankrotivõlgnikku asjades, mis ei puuduta pankrotivara (vt Riigikohtu 22. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11, p 21; 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 20) (p 20).
3-2-1-39-12 PDF Riigikohus 25.04.2012
Pankrotihaldur peab pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes.
Pankrotihaldur peab pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse näeb ette pankrotiseadus (vt PankrS § 67 ja 63 lg 1).
3-2-1-69-11 PDF Riigikohus 28.09.2011
Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Tulenevalt TMS § 223 tuleb hagi esitamisel taotleda õigussuhte ümberkujundamist kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Nimelt näevad TMS § 223 lg 2 ja TMS § 98 lg 2 ette mitmeid enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärgi erinevatele täitemenetluse osalistele. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2 p 4). Kui võlgnik esitab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, tuleb kostjatena käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtul on eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi vajalik juhtida eespool esitatule hageja tähelepanu.
Vt Riigikohtu 27. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 p-d 16 ja 24.
Menetlusdokumendi kättetoimetamise põhimõtted tsiviilkohtumenetluses on kohaldatavad ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamise korral (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 p 18).
Kui võlgnik esitab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, tuleb kostjatena käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtul on eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi vajalik juhtida eespool esitatule hageja tähelepanu.
Kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid. Kui kohtutäitur on kättetoimetamise kohtute jaoks usutavalt tõendanud, on teise menetlusosalise kohustus tõendada, et ta sai väljastusteatega koos tegelikult kätte mõne muu dokumendi (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 p 18). Menetlusdokumendi kättetoimetamise põhimõtted tsiviilkohtumenetluses on kohaldatavad ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamise korral.
TMS § 74 lg 5 (kehtib TMS § 137 kohaselt ka kinnisasja müümisel) sätestab põhimõtte, mille kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi. Alles kordusenampakkumiseks on võimalik müüdavat vara alla hinnata. Samuti võib vara hind olla alla turuhinna menetlusosaliste kokkuleppel TMS § 74 lg 3 järgi. Hinna vaidlustamise soov peab kaebusest selgelt nähtuma, kuna kohtutäitur peab TMS § 74 lg 8 kohaselt taotlema hinna vaidlustamise korral kohtult eksperdi määramist. Samuti ei eelda hinna vaidlustamine õigusalaseid teadmisi, kaebuses piisab selle märkimisest, et ei olda kohtutäituri määratud hinnaga nõus. Hinna vaidlustamise tähtaja kohta saab võlgnik teavet arestimisaktist (ja ka täitmisteatest), milles viidatakse mh TMS § 217 lg-s 1 sätestatud 10-päevasele kaebuse esitamise tähtajale. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel on võimalik TMS § 217 lg 2 järgi taotleda tähtaja ennistamist.
TMS § 217 lg 6 eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Hinna vaidlustamise soov peab kaebusest selgelt nähtuma, kuna kohtutäitur peab TMS § 74 lg 8 kohaselt taotlema hinna vaidlustamise korral kohtult eksperdi määramist. Samuti ei eelda hinna vaidlustamine õigusalaseid teadmisi, kaebuses piisab selle märkimisest, et ei olda kohtutäituri määratud hinnaga nõus. Hinna vaidlustamise tähtaja kohta saab võlgnik teavet arestimisaktist (ja ka täitmisteatest), milles viidatakse mh TMS § 217 lg-s 1 sätestatud 10-päevasele kaebuse esitamise tähtajale. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel on võimalik TMS § 217 lg 2 järgi taotleda tähtaja ennistamist.
3-2-1-42-07 PDF Riigikohus 19.04.2007
Varasema TMS §-s 64^7 oli sätestatud hagi aegumistähtaeg vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks. TMS §-s 64^44 oli kinnisasja enampakkumise vaidlustamiseks sätestatud hagi aegumistähtaeg. Puudub mõistlik põhjendus, leidmaks, et vallasasjade enampakkumise korral ei olnud üheaastane tähtaeg hagi aegumistähtaeg, kui kinnisasjade enampakkumise korral oli kahenädalane tähtaeg hagi aegumistähtaeg.
TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.
TsMS § 68 lg 4 on kohaldatav ainult neil juhtudel, mil kohtud on analüüsinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus või muudes õigusaktides ettenähtud menetlustähtaja ennistamise küsimust ja menetlustähtaja ennistanud või ennistamata jätnud.
Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 3-4-1-16-05.
3-2-1-8-07 PDF Riigikohus 22.02.2007
Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TMS §-s 64^44 ettenähtud avalduse esitamise tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TMS § 223 lg 1 sätestab samuti enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja.
Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
3-2-1-166-05 PDF Riigikohus 09.02.2006
Nõudeõigus kuulub enampakkumise kehtetuks tunnistamise järel 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TMS § 98 lg 4 kohaselt asja uuele omanikule, mitte kohtutäiturile. Kui kohus teeb otsuse enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta, ei tulene sellest, et kohtuotsusest tulenevad nõuded peaks täitma kohtutäitur.
Tunnustushagi esitatakse eelkõige õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, hagi üheks kaugemaks eesmärgiks võib olla ka tehingu järgi saadu tagastamine.
3-2-1-49-05 PDF Riigikohus 17.05.2005
Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel kaotab asja omandaja omandamise õigusliku aluse tagasiulatuvalt. Seega kehtetuks tunnistatud enampakkumisel müüdud asja omandiõigus üle ei lähe.
3-2-1-122-04 PDF Riigikohus 16.11.2004
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-92-01 ja nr 3-2-1-7-03. Korteriomandi moodustamisel ei ole vallasasjast korteri enampakkumise akt kinnistusraamatus registriosa avamise aluseks. Seega ei välista ainuüksi enampakkumise kehtetuks tunnistamine või kehtetuks tunnistamata jätmine võimalust tugineda kinnistusraamatu kandele või selle võimalikule ebaõigsusele.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-78-03. Esmase täitekutse avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded põhjusel, et võlgniku viibimiskoht ei ole teada, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saadud esmast täitekutset kätte anda muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil. Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel edastatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil.
Esmase täitekutse avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded põhjusel, et võlgniku viibimiskoht ei ole teada, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saadud esmast täitekutset kätte anda muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil. Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel edastatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-2-1-04.
Kassatsioonimenetluses kantud õigusabikuludeks on üksnes vandeadvokaadile tehtud kulutused.
3-2-1-77-03 PDF Riigikohus 10.06.2003
Kohtutäituribüroo töötajad võivad viibida täitetoimingu juures manukatena ning tegemist ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega.
Üldjuhul teeb kohtutäitur TMS § 281 lg 1 kohaselt täitetoimingu isiklikult. 2. lõike kohaselt võib kohtutäitur kasutada oma büroo töötajate abi täitetoimingute tegemisel. Enampakkumise juures manukana viibimist ei saa käsitada täitetoiminguna.
3-2-1-7-03 PDF Riigikohus 29.01.2003
TMS § 29^1 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse täitmata jätmine on TMS § 64^7 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.
TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Kui võlgnik ei ilmu kutse peale kohtutäituri juurde või tema viibimiskohta ei teata, siis kuulub kohaldamisele TMS § 29^1 lg 2. Arvestades täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi, ei pea kirjalik täitekutse olema võlgnikule kätte antud igal juhul allkirja vastu, piisab kui võlgnikule on edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Kirjaliku täitekutse võib edastada ka faksi või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga, sh elektronposti teel. Kutse tekst lisatakse täitetoimikusse, märkest kutse saatmise kohta ei saa järeldada täitekutse sisu.
3-2-1-92-01 PDF Riigikohus 17.05.2001
TMS § 29^1 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse mittetäitmine on TMS § 64^7 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele, kuna tegemist on enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega.
Täitur peab täitemenetluses arvestama kohustust viia enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. TMS § 28 lg 1 nõuab, et täitur selgitaks täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi.
Sissenõude pööramine panditud varale toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3-2-1-53-01 PDF Riigikohus 22.03.2001
TMS § 64^44 sätestab kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks avalduse esitamiseks kahenädalase tähtaja, arvates enampakkumise päevast. TMS §-s 64^7 sätestatud viieaastane tähtaeg käsitleb üksnes hagi esitamist vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus märkis ebaõigesti, et TMS § 64^44 annab õiguse vaidlustada kohtutäituri tegevust. Täituri tegevuse peale edasikaebamise kord on sätestatud TMS §-s 77.

Kokku: 12| Näitan: 1 - 12

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json