Kohtulahendite liigitus

Kokku: 36| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-18-4121/9 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 10.10.2018
Juhatuse liikmeks olek on õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Kui isik vaatamata ametiaja möödumisele jätkab tegutsemist juhatuse liikmena, võivad osanikud tema juhatuse liikmena tegutsemise tagasiulatuvalt heaks kiita, mille tulemusena saab juhatuse liikme ametiaja lugeda tagasiulatuvalt pikendatuks (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p-d 33 ja 34). Seega juhatuse liikmeks olek on võimalik osanike otsusega tagasiulatuvalt heaks kiita ja kui ka juhatuse liige on teinud sellekohase tahteavalduse, loetakse juhatuse liikme ametiaeg tagasiulatuvalt pikenenuks (p 13) Kui osanikud on teinud otsuse, millega nad on juhatuse liikmete ametiaega pikendanud nii tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt, siis on osanike ühine tahe see, et kõnealused isikud oleksid ka edaspidi osaühingu juhatuse liikmed. (p 17)
3-2-1-21-14 PDF Riigikohus 09.04.2014
Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tahteavalduse tõlgendamise reeglitest (TsÜS § 75 lg 1). (p 11)
3-2-1-72-13 PDF Riigikohus 20.06.2013
Juriidilise isiku organi otsus on mitmepoolne tehing, mille eripäraks on enamuse põhimõte, st tehing loetakse tehtuks ka nende osanike või aktsionäride suhtes, kes enamuse otsusega ei nõustunud (vt Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12). (p 21) Osanike otsuse tõlgendamisel ei saa võtta aluseks enamusosaniku tahet. (p 22) Küsimuses, mille otsustamiseks on vajalik osanike otsus, peab osanike otsus olema selgesõnaline ja kui otsustatakse mingi tegevuse heakskiitmist, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma. Lisaks peab selline otsus vastama seadusest ja põhikirjast tulenevatele kvooruminõuetele (vt ka Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 34). (p 24) Kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt kontrollitud, tuleb eeldada, et notari selgitamiskohustuse kaudu on eelduslikult tagatud, et protokollis kajastub osalejate tegelik tahe. (p 26)
3-2-1-156-05 PDF Riigikohus 19.12.2005
Töölepingu lõpetamisest etteteatamine on tahteavalduse tegemine TsÜS § 69 mõttes. TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks ajast, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul oleks tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada.
3-2-1-106-05 PDF Riigikohus 30.11.2005
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-97-99.
3-2-1-100-05 PDF Riigikohus 07.11.2005
Vaikimist ja tegevusetust loetakse VÕS § 20 lg 2 kohaselt nõustumuseks (aktseptiks) üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.
3-2-1-72-05 PDF Riigikohus 13.09.2005
Tahteavaldus on mõistlik anda kätte viisil, mida tahteavalduse tegija saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada. Kirjaliku dokumendina vormistatud tahteavalduse isiklikul üleandmisel on võimalik selle hilisema tõendamise jaoks võtta saajalt allkiri või tahteavaldus üle anda tunnistajate juuresolekul.
3-2-1-69-05 PDF Riigikohus 14.06.2005
Asja hoidmise ja säilitamise kohustused võivad tuleneda erinevatest lepingutest. Seega tuleb kindlaks teha pooltevaheliste õiguste ja kohustuste iseloom, s.o mille järgi ja mille eest nende kohustuste rikkuja vastutab.
3-2-1-24-05 PDF Riigikohus 04.04.2005
Vastavalt TsÜS § 69 lg-le 1 tuleb tahteavalduse saajale suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kui tahteavalduse saaja väidab, et ta ei viibinud elukohas, tuleb kohtul lähtuda sama paragrahvi teisest lõikest ja hinnata, kas tahteavalduse saajal oli mõistlik võimalus avaldusega tutvuda.
3-2-1-129-04 PDF Riigikohus 30.11.2004
3-2-1-87-04 PDF Riigikohus 29.09.2004
Frantsiisivõtjatega sõlmitud ostu-müügilepingutes sätestatud omandireservatsiooni klausel on siduv ka siis, kui see ei sisaldu raamkokkuleppes, mis sätestab lepingute sõlmimise frantsiisivõtjatega.
3-2-1-93-04 PDF Riigikohus 29.09.2004
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-97-99.
3-2-1-35-04 PDF Riigikohus 30.03.2004
Kui poolte ühine tahe pole üheselt selge, siis tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
3-2-1-26-04 PDF Riigikohus 08.03.2004
Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Konkreetse lepingu kohta käivate sätete kohaldamiseks tuleb tuvastada, et poolte tegelikuks vastastikuseks tahteks oli sõlmida just see leping.
3-2-1-136-03 PDF Riigikohus 02.12.2003
Edasikindlustuslepingu tõlgendamisel rikkus ringkonnakohus kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 64 lg 1, mille kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Edasikindlustuslepingus väljendus poolte tahe aktsepteerida ühtse büroodevahelise lepingu tingimusi ning lugeda edasikindlustusjuhtum saabunuks kahjuhüvitise välja-maksmisega nimetatud rahvusvahelise lepingu alusel. Edasikindlustusleping ei andnud kindlustuspoliisi kehtivusele teistsugust tähendust, kui see oli määratletud rahvusvahelises lepingus.
3-2-1-127-03 PDF Riigikohus 10.11.2003
Poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka terminoloogiat, mida pooled oma majandustegevuse raames sõlmitud lepingutes kasutavad. Samuti seda, kuidas lepingupooled ise on sõlmitud lepingut mõistnud.
3-2-1-98-03 PDF Riigikohus 23.09.2003
Lepinguliste vaidluste lahendamisel tuleb arvestada ka lepingu sõlmimisele eelnenud pooltevahelisi suhteid, mis kujunesid riigihanke käigus, ning poolte käitumist lepingu täitmise ajal.
3-2-1-93-03 PDF Riigikohus 10.09.2003
Apellatsioonikohus on kindlustuslepingu tõlgendamisel poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel võtnud põhjendatult aluseks kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevad kodukindlustuse tingimused, kodukindlustuse soovi-avalduse ning kindlustatava vara nimekirja.
3-2-1-72-03 PDF Riigikohus 09.06.2003
Pärimisseaduse § 115 lg-s 1 nimetatud pärandi vastuvõtmine on ühepoolne tehing, sest see sisaldab kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (TsÜS § 67 lg 1).
3-2-1-49-03 PDF Riigikohus 13.05.2003
Laevakinnistusraamatu pidajale esitatud avalduse puhul on tegemist küll avaldusega avaliku võimu kandjale avalik-õiguslikus suhtes, kuid tegemist on ka kindla õigusliku tagajärje - laeva kustutamine laevakinnistusraamatust - saamise tahteavaldusega. Seepärast on sellisele tahteavaldusele kohaldatavad tehingu vorminõuded.

Kokku: 36| Näitan: 1 - 20