/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-12-06 PDF Riigikohus 21.03.2006
3-2-1-83-05 PDF Riigikohus 26.09.2005
Tehingu võib täitmisega heaks kiita eeldusel, et täitmisega saadi aru või oleks pidanud aru saama sellest, et täitmine toob endaga kaasa tehingu kehtivuse. Ainult makseülekannetel märgitud lepingu number ei ole piisavaks tõendiks, et kostja on lepingu täitmisele asunud ning sellega volituseta sõlmitud tehingu heaks kiitnud.
Ainuüksi asjaolu, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda tehingut kehtivaks. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-81-02.
Kui laenaja soovib laenulepingut vaidlustada, peab ta tõendama, et tal tegelikult laenutaja ees mingit kohustust ei ole.
Äriühingu ümberkujundamisel äriühingu võlausaldajatele ÄS § 483 kohaselt ettenähtud kahekuuline tähtaeg tähendab, et ümberkujundatav äriühing peab tähtaja jooksul esitatud võlausaldajate nõuded kas piisavalt tagama või rahuldama. Võlausaldajad, kes nõudeid selle tähtaja jooksul ei esita, saavad oma nõuded esitada üldkorras.
3-2-1-32-05 PDF Riigikohus 19.04.2005
Ostueesõiguse teostamise aluseks olnud haldusakti hilisem tühistamine ei muuda igal juhul ostueesõiguse teostamise notariaalselt tõestatud avaldust tagasiulatuvalt esindusõiguseta isiku tehinguks ning tühiseks kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 103 lg 1 mõttes.
3-2-1-39-04 PDF Riigikohus 08.04.2004
ÄS § 298 lg 1 p-st 9 tulenevalt on aktsiaseltsi nõukogu liikmega tehingu tegemiseks nõutav äriühingu üldkoosoleku sellekohane otsus. Üldkoosoleku (ainuaktsionäri) otsuseta tehtud tehing on kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 103 lg 1 järgi tühine.
Juriidiline isik ja selle organi liige võivad viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Äriühingu juhatuse või nõukogu liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist.
3-2-1-80-02 PDF Riigikohus 16.10.2002
Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Seadus laenulepingus kokkulepitava intressimäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku.
Kuigi hagiavaldusele lisatud volikirja järgi oli esindaja volitus istungi toimumise ajaks, kus ta osales, lõppenud, võib esindamise lugeda kehtivaks TsÜS § 103 lg-st 2 tulenevalt.
TsÜS § 74 alusel tehingu liigkasuvõtjalikuks ja kehtetuks tunnistamiseks tuleb tehingut vaadelda tervikuna, arvestades lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimusi, tagatiste olemasolu, intressi suurust, tehingupoolte varasemat praktikat sarnaste tehingute tegemisel ja nende täitmist jne. Ka peab kohus kontrollima selliste asjaolude esinemist, nagu ühe lepingupoole kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu, mis samuti annavad aluse pidada intressikokkulepet sõlmituks raskete asjaolude kokkusattumise mõjul.
Olemuslikult katab TsÜS § 66 lg 1 muuhulgas TsÜS §-des 69, 70, 72-74 sätestatud koosseise ning on kohaldatav juhtudel, mis ei ole kaetud TsÜS-i nimetatud §-dega. Need sätted on TsÜS §-st 3 lähtuvalt kohaldatavad erinormina TsÜS § 66 lg 1 suhtes.
Leping sõlmiti hageja elukohas, järelikult oli kostja hageja elukohast teadlik. Seega, kui täitmise koht ei olnud kindlaks määratud, tuli rahaline kohustis TsK § 179 lg 2 p 2 kohaselt täita kreeditori elukohas. Ka rahasumma deponeerimist loeti TsK § 181 järgi kohustuse täitmiseks.
Laenulepingus sätestatavas intressimääras lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku ning seadus siin kitsendusi ei tee. 60 %-line aastaintressi puhul on vahe laenatava ja tagasimakstava summa vahel küll ebaproportsionaalne, kuid intresside kindlat ülempiiri ei ole siiski võimalik kindlaks määrata.
3-2-1-81-02 PDF Riigikohus 17.06.2002
ÄS § 506 lg-s 6 sätestatud piirang kehtib ka kolmandate isikute suhtes, vaidlusalune ostu-müügileping on TsÜS § 66 lg 2 ja § 103 lg 1 kohaselt tühine. Ainuüksi see, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda seda kehtivaks. Tehingu tühisuse hindamisel omab tähendust tehingu materiaalne alus, mitte see, kas, millal ja millistel asjaoludel tehinguosaline tehingu tühisuse tuvastamise nõude esitas.
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 lg-s 2 sätestatut, tuginedes otsuses tõendile, mida ei olnud asja juurde võetud.
ÄS § 506 lg 6 kohustas notarit ehitise ostu-müügilepingu tõestamisel kontrollima, kas ehitise omandamiseks on olemas nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku otsus, selle puudumisel aga äriühingu põhikirja. Notar on eksinud 1. veebruarini 2002. a kehtinud NotS-s selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Kuna see on toonud kaasa tõestatud tehingu tühisuse, on ostu-müügilepingu tõestamine notaripoolne raske ettevaatamatus oma ametiülesannete täitmisel NotS § 20 lg 1 tähenduses. Raske ettevaatamatusena tuleb mõista käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist oma kohustuste täitmisel. Notar on tõestanud tühise tehingu, tuvastatud on tema vastutus NotS § 20 lg 1 alusel. Notari vastu esitatud kahju nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest.
Notar on tõestanud tühise tehingu, tuvastatud on tema vastutus NotS § 20 lg 1 alusel. Notari vastu esitatud kahju nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest.
3-2-1-87-02 PDF Riigikohus 12.06.2002
Hagi rahuldamine TsÜS § 103 alusel eeldab TsÜS § 103 lg 3 järgi ka selle tuvastamist, kas isik, kes tegi tehingu isikuga, kellel ei olnud volitust, teadis või pidi teadma, et isikul volitus puudus.
Ringkonnakohus on hagi rahuldanud alustel, mida hageja ei esitanud. Sellega rikuti TsMS §-s 229 lg 2 sätestatut, mis üldreeglina keelab rajada otsust asjaolule, mida pool pole asja läbivaatamisel esitanud.
Apellatsioonikohus on jätnud apellatsioonkaebuse osaliselt läbi vaatamata rikkudes TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut.
3-2-1-77-01 PDF Riigikohus 14.06.2001
Notariaadiseaduse § 47 lg 3 kohaselt kontrollib notar tehingu tõestamisel, kui tehing tehakse esindaja kaudu, esindaja volitusi. Ringkonnakohus tuvastas, et notar ei kontrollinud esindajal tehingu tegemiseks volituste olemasolu piisavalt. Tuleb hinnata, kas nõutav hüvitis on otsene varaline kahju, mis tekkis kostja õigusvastase teo tagajärjel ning kas õigusvastases teos esineb kostja süü ettevaatamatusena või raske ettevaatamatusena.
Hagejat esindav tegevdirektor oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal hageja töötaja, kes tehingut tehes täitis oma töökohustusi ning kelle vastutus võib nende täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest järgneda töökoodeksis sätestatud korras. Kostjale ei saa panna vastutust hagejale võimaliku kahju tekitamise eest TsK § 448 alusel.
TsÜS § 103 lg 2 kohaselt, kui isik, kelle nimel tegi tehingu isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et vaidlusaluse tehingu heakskiitmisena saab käsitleda hageja majandusaasta aruandega bilansi kinnitamist, milles kajastus tehinguga omandatud vara. ÄS §-st 506 lg 6 tulenevalt võis ehitise omandamise tehingu lugeda kohus kehtivaks ainult tingimusel, kui aktsiaseltsi nõukogu või selle puudumisel üldkoosolek selle hiljem heaks kiitis, sellist otsust hageja vastu võtnud ei ole.
3-2-1-121-98 PDF Riigikohus 02.12.1998
Volituseta tehtud tehing on tühine nii isiku suhtes, kelle nimel tehing tehti, kui ka isiku suhtes, kes selle teise isiku nimel ilma volituseta tegi.
3-2-1-101-98 PDF Riigikohus 15.10.1998
Volituseta esinduse korral kuuluvad kohaldamisele TsÜS § 103 sätted.
Kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik notariaalne vorm, peab selle tegemiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud vormis.
Peale eluruumi üürilepingu sõlmimist kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle maa- ja linnakohtu pädevusse.
Peale eluruumi üürilepingu sõlmimist kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle maa- ja linnakohtu pädevusse. Kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik notariaalne vorm, peab selle tegemiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud vormis.
III-2/1-82/95 PDF Riigikohus 14.11.1995
III-2/1-15/95 PDF Riigikohus 14.03.1995
III-2/1-3/95 PDF Riigikohus 30.01.1995

Kokku: 13| Näitan: 1 - 13

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json