https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
2-17-1078/66 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.11.2019
    Kehtetu:

Vt p 13.


Seadus ei keela juhatuse liikmel teha eelühingu nimel tehinguid, mis ei ole suunatud ühingu asutamisele. Osaühingu ja tema juhatuse liikmete ühise esindusõiguse äriregistrisse kandmine ei lõpeta automaatselt juhatuse liikmele enne osaühingu äriregistrisse kandmist antud volitust.

Ühise esindusõiguse korral on juhatuse liikmetel lubatud volitada ühte juhatuse liiget tehinguid tegema. See kehtib ka olukorras, kus volituse ühingu esindamiseks oli juhatuse liikmele andnud teine juhatuse liige enne ühingu registrisse kandmist. (p 12)

3-2-1-112-12 PDF Riigikohus 10.10.2012

Tunnistajate ütlustega arvestamata jätmine kauba koguse ja üleandmise osas ei ole põhjendatav asjaoluga, et hageja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab olema huvitatud, et kauba üleandmine dokumenteeritakse.


TsÜS § 118 lg 2 reguleerib volituse tekkimist esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise tulemusena. Selle sätte alusel võib lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui isik teadis või pidid teadma, et teine isik tegutseb tema nimel esindajana, ning isik talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda.


Pärast esindusõiguse puudumise tuvastamist tuleb kontrollida tehingu kehtivust TsÜS § 129 alusel.


Tunnistajate ütlustega arvestamata jätmine kauba koguse ja üleandmise osas ei ole põhjendatav asjaoluga, et hageja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab olema huvitatud, et kauba üleandmine dokumenteeritakse.

3-2-1-44-00 PDF Riigikohus 21.03.2000

TsK § 73 lg-s 2 sätestati, et õigused ja kohustused, mis on tekkinud volikirja saanud isiku tegude tagajärjel enne seda, kui see isik sai teada või pidi teada saama volikirja kehtivuse lõppemisest, säilitavad jõu volikirja väljaandjale ja tema õigusjärglastele kolmandate isikute suhtes. Seda eeskirja ei kohaldata, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et volikirja kehtivus on lõppenud. Volitaja surma tõttu kehtivuse kaotanud volikirja alusel sõlmitud tehingust tekkisid õigused ja kohustused mitte volitajal, vaid tema õigusjärglastel.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json