/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-114-07 PDF Riigikohus 17.12.2007

Riigiasutustel võib seaduse järgi olla küll õigus lepinguid sõlmida, aga lepingupooleks on sellisel juhul riik kui juriidiline isik.


Ainuüksi asjaolu, et Eesti Vabariik kui lepingupool formeeris ümber oma kaitseväe struktuuriüksused, ei anna alust VÕS § 196 lg 1 alusel vaidlusaluseid hankelepinguid erakorraliselt üles öelda. Kaitseväe struktuuriüksuste ümberformeerimisega peab kaasnema olukord, mis on kvalifitseeritav lepingute ülesütlemise mõjuva põhjusena VÕS § 196 lg 1 mõttes. Ka toiduainete tarnevajaduse suurenemine ei anna iseenesest alust juba sõlmitud hankelepingute erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna juurdevajatavate toiduainete ostmiseks võib näiteks olla vajadusel võimalik korraldada uus riigihange.

Erakorralistel asjaoludel võib kestvuslepingu erakorraliselt üles öelda ka mõjuval põhjusel, mis on tingitud lepingut ülesütlevast poolest endast. Sellisel juhul võib aga lepingut ülesütleva poole käitumine olla käsitatav lepingu rikkumisena ning seetõttu võib ülesöelnud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus.

3-2-3-7-05 PDF Riigikohus 24.05.2005

Kohtul ei ole kohustust kaasata kohalik omavalitsus kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnisasja reaalosaseks jagamise menetlusse. Vaidlustes, kus kohtuotsuse täitmine oleneb lisaks otsusele ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste tegevusest avalike huvide kaitsel, tuleks kaaluda vastava asutuse TsMS § 89 lg 2 alusel kaasamist menetlusse arvamuse andmiseks.


Avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (nt linn, vald) hõlmab ka selle isiku asutusi (nt linnavalitsust) ja seega on linn õigustatud esitama kohtuvigade parandamise avaldust TsMS § 372 järgi.


Kohtul ei ole kohustust kaasata kohalik omavalitsus kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnisasja reaalosaseks jagamise menetlusse. Kui kaasomandi jagamise kohta tehtud kohtuotsuses ei ole otsustatud kohaliku omavalitsuse õiguste üle, siis ei ole omavalitsusel õigust taotleda kohtuvea parandamist selles otsuses.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-103-03.

3-2-1-10-03 PDF Riigikohus 30.04.2003

KOKS § 35 lg 1 järgi võib linn teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 5 järgi on isik füüsiline isik või juriidiline isik. Seega saavad ka töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi omada üksnes isikud. Lastepäevakodu kohaliku omavalitsusüksuse allasutusena ei ole juriidiline isik ning seega ei saa ta olla ka tööandjaks. Lasteaia juhataja on kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja töösuhtes.


Kuigi individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 33 lg 3 ei tee viidet kehtivale tsiviilkohtumenetluse seadustikule, tuleb töövaidlusorgani otsuse tagasitäitmise muudes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse sätetest.


Kuna kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused on üksteisest selgelt eraldatud ja iseseisvalt korraldatud, siis ei ole asutuse juhil võimalik koondamise korral pakkuda töötajale tööd teises kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses. Töötaja töölejäämise eelisõigust saab selgitada üksnes samas asutuses.

3-2-1-104-01 PDF Riigikohus 08.11.2001

Harjumaa Päästeteenistuse põhimääruse ja Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Harjumaa Päästeteenistus Harju Maavalitsuse hallatav riigiasutus, kes on õigustatud esinema tööõigussuhtes. Tulenevalt TsÜS § 6 lg-st 3 on käesolevas tööõigussuhtest tekkinud vaidluses kostjaks Eesti Vabariik Harjumaa Päästeteenistuse kaudu.


Töölepingu lõpetamiseks oli tööandjal pädeva tööinspektori nõusolek. Tuvastatud pole, et nõusoleku oleks andnud TLS § 94 järgi mittekohane tööinspektor.


TLS § 98 lg 2 kohaselt on enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk oli hagejale sobiva töö pakkumisega täidetud.

3-2-1-85-97 PDF Riigikohus 19.06.1997

Tallinna Keskkonnaamet ei saa olla tsiviilasjas hagejaks, kuna ta ei ole juriidiline isik ja ei oma tsiviilprotsessiteovõimet. Hagejaks saab olla ainult kohalik omavalitsusüksus, s.o. Tallinna linn, kes osaleb tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

3-2-1-57-97 PDF Riigikohus 13.05.1997

Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid mitte riigiasutus.


Juriidilise isiku juht, kui ta ajab juriidilise isiku asja kohtus, on käsitletav tema esindajana.

Kokku: 6| Näitan: 1 - 6

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json