/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-59-07 PDF Riigikohus 15.06.2007

Hagi rahuldamise eelduseks peab olema hageja tsiviilõiguste rikkumine. Seega tehingu tühisuse tuvastamiseks/tühisuse tunnustamiseks peab isik, kes ei ole vaidlustatava tehingu pool, tõendama õigusliku huvi olemasolu tehingu tühisuse tunnustamiseks.


Kuigi TsMS § 149 lg 4 järgi tagastatakse tasutud kassatsioonikautsjon sõnaselgelt vaid Riigikohtule esitatud kaebuse või teistmisavalduse osalise või täieliku rahuldamise korral, kehtib see TsMS § 150 lg 1 p 3 analoogiat kohaldades ka hagi või avalduse läbi vaatamata jätmise korral.

3-2-1-1-06 PDF Riigikohus 23.03.2006

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-5-99.


Kui isik tugineb TsÜS §-le 72, peab ta ise olema vastava tehingu pooleks.


Võlaõiguslik müügileping, millest tekkinud võlasuhte osaliseks isik ei ole, ei tekita, muuda ega lõpeta tema suhtes tsiviilõigusi ega -kohustusi. Võlaõiguslikust lepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle võlasuhte osalistele.


Ka siis, kui seadus ei nõua lepingu notariaalset tõestamist, muutub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub selle kompromissina kinnitamise kohtumäärus.


Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. 1. jaanuaril 2006. a jõustunud TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ka siis, kui seadus ei nõua lepingu notariaalset tõestamist, muutub kohtule kinnitamiseks esitatud kokkulepe pooltele siduvaks alates ajast, mil jõustub selle kompromissina kinnitamise kohtumäärus.

3-2-1-2-06 PDF Riigikohus 09.03.2006

Tulenevalt TsÜS §-st 138 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Ka sel juhul, kui pooled on kokku leppinud võimaluses leping erakorraliselt üles öelda lepingu rikkumise lõpetamiseks tähtaega andmata igasuguse rikkumise korral, peab kohus arvestama poolte taotlusel hea usu põhimõttega.


Võlaõigusseaduse § 5 võimaldab lepingupooltel seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui see oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.


Avaliku võimu kandjat, kes osaleb tsiviilõigussuhetes, ei saa tsiviilõigusele omasest poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt seada tsiviilõigussuhetes eelisseisundisse. Seda isegi siis, kui lepingupooleks oleva avaliku võimu kandja soov lepingut erakorraliselt üles öelda tuleneb avalikust huvist.


Kui kohus oleks pidanud kaasama menetlusse kostjana kolmanda isiku, kuid kostja on sellekohase väite esitanud alles kassatsioonkaebuses, siis ei saa seda pidada TsMS § 68 lg 1 kohaselt protsessiõiguste heauskseks kasutamiseks.


Üürileandjal ei ole ainuüksi avalike funktsioonide täitmisega seonduvale avalikule huvile tuginedes õigus üürilepingut VÕS § 313 lg 1 alusel üles öelda. See põhimõte on kohaldatav ka juhul, kui ülesütlemist taotleb avalikke funktsioone täitev üürnik. Kui üürilepingu ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest, toob VÕS § 313 lg 1 rakendamine endaga kaasa üürilepingu rikkumise ning sellest tulenevalt võib ülesöelnud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus.

3-2-1-73-05 PDF Riigikohus 15.06.2005

Teadmata kadunud isiku vara hooldajal on õigus esitada teadmata kadunud isiku nimel kohtusse hagi tema varaliste õiguste kaitseks. Seejuures on vara hooldajal õigus nõuda ka enne vara hooldaja määramist tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist.


Teadmata kadunud isiku vara hooldaja õigus esindada teadmata kadunud isikut tehingute tegemisel ja teistes õigustoimingutes, sh esitada teadmata kadunud isiku nimel kohtusse hagi tema varaliste õiguste kaitseks, tuleneb talle seadusega antud õiguste ja kohustuste kogumist (sarnaselt eestkostja esindusõigusega eestkostetava suhtes PKS § 98 järgi). Vara hooldaja võib teadmata kadunud isiku varaliste õiguste ja huvide kaitsmisel nõuda ka enne vara hooldaja määramist tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist.

3-2-1-161-04 PDF Riigikohus 09.02.2005

Tehingu tühisuse tuvastamiseks peab isik, kes ei ole vaidlustatava tehingu pool tõendama õigusliku huvi olemasolu tehingu tühisuse tuvastamiseks. Sellises vaidluses on isiku õiguslikuks huviks kõigi isikute suhtes absoluutset kehtivust omavad õigused. Tehingu tühisuse tunnustamisel ei oma tähtsust, milliseid eesmärke tehingu vaidlustaja soovib saavutada.


Kohtusse pöördumiseks peab isik leidma ja tõendama, et tema õigust või vabadust on rikutud. Tehingu tühisuse tuvastamiseks peab isik, kes ei ole vaidlustatava tehingu pool tõendama õigusliku huvi olemasolu tehingu tühisuse tuvastamiseks. Sellises vaidluses on isiku õiguslikuks huviks kõigi isikute suhtes absoluutset kehtivust omavad õigused.

3-2-1-62-04 PDF Riigikohus 21.05.2004

Avaliku võimu kandjat, kes osaleb isikuna tsiviilõigussuhtes, ei saa tsiviilõigusele omasest poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt seada tsiviilõigussuhtes eelisseisundisse.


Kestvuslepingu ülesütlemise korral on teisel poolel põhjendatud huvi korral õigus esitada tuvastushagi, mille käigus selgitatakse, kas ülesütlemine oli kehtiv. Lepingu ülesütlemise aluse vaidlustamata jätmine ei võta aga pooltelt õigust tugineda ülesütlemise aluse puudumisele hilisemas vaidluses.


Tulenevalt rendisuhete jätkuvast iseloomust kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi enne 1. juulit 2002. a sõlmitud rendilepingutele kui kestvuslepingutele võlaõigusseaduse regulatsiooni.


Tulenevalt rendisuhete jätkuvast iseloomust kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi enne 1. juulit 2002. a sõlmitud rendilepingutele kui kestvuslepingutele võlaõigusseaduse regulatsiooni.

Kestvuslepingu ülesütlemise korral on teisel poolel põhjendatud huvi korral õigus esitada tuvastushagi, mille käigus selgitatakse, kas ülesütlemine oli kehtiv. Lepingu ülesütlemise aluse vaidlustamata jätmine ei võta aga pooltelt õigust tugineda ülesütlemise aluse puudumisele hilisemas vaidluses.


Poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt ei saa tsiviilõigussuhtes osalevat avaliku võimu kandjat seada teise lepingupoolega võrreldes eelisseisundisse. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel õigus üürileandjana üürilepingut VÕS § 313 lg 1 alusel üles öelda ainuüksi avalike funktsioonide täitmisega seonduvale avalikule huvile tuginedes.Kui üürilepingu ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest, siis toob VÕS § 313 lg 1 rakendamine endaga kaasa üürilepingu rikkumise ning sellest tulenevalt võib ülesütlemist teostanud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus.

3-2-1-85-00 PDF Riigikohus 20.06.2000

Tsiviilõiguste kaitse viisiks on TsÜS § 112 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õiguse tunnustamine, rikkumise kõrvaldamine ja edasise rikkumise ärahoidmine. Igal isikul on õigus TsMS § 4 lg 1 kohaselt oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Nende sätete kohaselt võib iga isik, kes leiab, et tema tsiviilõigusi rikuti või rikutakse, nõuda kohtu kaudu oma õiguste kaitset.

3-2-1-72-00 PDF Riigikohus 05.06.2000

TsÜS § 112 lg 2 p 1 tulenevalt võib iga isik, kelle tsviilõigusi rikutakse, nõuda kohtu kaudu oma õiguste tunnustamist. Kuna hageja ei ole vaidlustatud rendilepingu ja ostu-müügilepingu pool, siis ei tekitanud, muutnud ega lõpetanud need tehingud tema tsiviilõigusi ega -kohustusi.

3-2-1-58-00 PDF Riigikohus 03.05.2000

Vastavalt TsÜS § 111 lg-le 1 võib tsiviilõigusi kaitsta kohtus. Kui hageja õigusi ei ole rikutud, jätab kohus hagi rahuldamata.

3-2-1-53-99 PDF Riigikohus 26.05.1999

Tsiviilõigusliku lepingu tunnustamise hagi kuulub lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. Eksmatrikuleerimine lõpetab avalik-õigusliku ülikooli ja üliõpilase vahelise immatrikuleerimisest tuleneva avalikõigusliku suhte ja ei välista poolte vahel tsiviilõiguslikke suhteid.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-50-99.

3-2-1-93-98 PDF Riigikohus 30.09.1998

Tsiviilõigusi on võimalik kaitsta tuvastushagiga, mistõttu asja menetlus lõpetati TsKS § 218 p1 alusel ebaõigesti.

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json