Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
2-16-5564/52 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.11.2017
Maaga püsivalt ühendatud kontaktliini mast on kinnisasja oluline osa TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Maaga püsivalt ühendatud asja kahjustamise korral on kahjustatud kinnisasja. (p 14)
2-15-17137/31 PDF Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.10.2017
Eeldusel, et tehnovõrk või -rajatis on rajatud võõrale kinnisasjale pärast 1. aprilli 1999, ei ole tehnorajatis või võrk kinnisasja oluline osa üksnes juhul, kui selle talumiseks on vee-ettevõtja kasuks seatud piiratud asjaõigus või sundvaldus. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumiseks on kinnisasjale seatud piiratud asjaõigus, siis on tehnovõrk või -rajatis piiratud asjaõiguse oluline osa ja liigub tsiviilkäibes koos sellega. (p 25.1) Kuigi AÕSRS § 15^2, ÜVVKS § 2 lg 3 ja AÕS § 158^1 sõnastusest võiks järeldada, et tehnorajatis võib kuuluda vee-ettevõtjale, ei tähenda eelnimetatud sätted seda, et tehnorajatis võiks olla vee-ettevõtja omandis eraldiseisva vallasasjana. Eeltoodu tähendab üksnes seda, et tehnorajatis ei ole kinnisasja, millel ta paikneb, oluline osa, vaid on võrguettevõtja kasuks kinnisasjale seatud piiratud asjaõiguse (reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse) oluline osa. (p 25.3) Pärast 1. aprilli 1999 teise isiku kinnisasjale ehitatud tehnorajatised, mille suhtes ei ole seatud piiratud asjaõigust ega sundvaldust, on kinnisasja olulised osad. (p 25.5)
3-2-1-86-14 PDF Riigikohus 29.10.2014
Asjas on kassatsiooniastmes põhiliseks vaidlusesemeks see, kas alajaam ehk elektriseadmete kompleks on ehitise oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa. Ruum, kus alajaam asub, on osa ehitisest. (p 16) Kohtud on leidnud, et alajaama on võimalik teisaldada ja ruumidest ära viia, ilma et kahjustuda võiks ehitis või alajaam ise. Selliselt ei saa alajaama pidada ehitise, kus see paikneb, oluliseks osaks TsÜS § 55 lg 1 mõttes ega kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Nii saab alajaama lugeda vallasasjaks TsÜS § 50 lg 2 mõttes. Samamoodi sai seda lugeda vallasasjaks alajaama rajamise ajal kehtinud analoogse sisuga AÕS § 8 lg 1 teise lause mõttes, lähtudes tollal kehtinud AÕS § 17 lg-st 1. (p 17) Ehitise olulisteks osadeks võib pidada ka ehitise eesmärgipärast kasutamist võimaldavaid tehnosüsteeme, eelkõige kliima tagamiseks vajalikke kütteseadmeid. Riigikohus on leidnud, et ehitise oluliseks osaks on elamu kütmiseks vajalik soojussõlm (vt Riigikohtu 13. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-08, p 13; 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18). (p 18) Soojussõlmest eristab alajaama praegusel juhul vähemasti asjaolu, et soojussõlm teenis vaid selle elamu kasutamise huve, kus soojussõlm asus, varustades elamu korteriomanikke vajaliku soojusega. Alajaama põhieesmärk on elektri edastamine teistele tarbijatele, st rajatise põhieesmärk ei seostu ehitisega, milles see paikneb. Selle kaudu varustatakse elektriga kinnistul paiknevaid ehitisi kokku 28 mõõtepunktis. Seega on alajaamal iseseisev kasutusotstarve, mis ulatub väljapoole ehitist, kuhu see on paigutatud. Alajaama lugemiseks ehitise oluliseks osaks ei piisa sellest, et alajaama vahendusel võidakse elektriga varustada ka sama ehitist. Seega ei ole põhjust ka alajaama lugeda just selle ehitise oluliseks osaks, milles see paikneb. Alajaama ehitise oluliseks osaks lugemist ei õigusta ka asjaolu, et selle kaudu elektriga varustatavad tarbijad paiknevad samal kinnistul. Ehitise olulise osa määramisel ei saa kinnistut ehitisega samastada. (p 18) Kuna alajaam on vallasasi juba üldreeglite järgi, ei ole selle valduse väljanõudmise nõude lahendamisel tähendust, kas seda lugeda ka eri ajal eri redaktsioonis kehtinud sätete järgi tehnorajatiseks. Tehnorajatisi reguleerivad sätted laiendasid üldreeglitega võrreldes võimalusi mingi rajatise mittelugemiseks kinnisasja osaks ja tehnorajatise omamiseks lahus kinnisasjast, kus see paikneb. Kui mingi asi on vallasasi juba üldreeglite järgi, ei mõjuta selle tehnorajatiseks lugemine asja õiguslikku seisundit vallas- või kinnisasjana või kinnisasja osana. Rajatise lugemisel tehnorajatiseks võib sel juhul olla tähendus üksnes rajatise talumise kohustuse hindamisel. (p 20)
3-2-1-33-12 PDF Riigikohus 28.03.2012
Hoone(te) kui vallasasja(de) ja kinnisasja kaasomandi lõpetamise haginõue ei ole sama, sest tegemist on erinevate asjadega. Hoonetealuse maa kinnistamisega muutuvad maatükil asuvad hooned kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 11).
3-2-1-30-04 PDF Riigikohus 03.03.2004
Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 53 lg-s 2 ja kuni 01.07.2002 kehtinud AÕS § 15 lg-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt ei saa asi ja selle oluline osa olla eri isikute omandis.
3-2-1-67-02 PDF Riigikohus 23.05.2002
AÕS § 16 lg-st 1 tulenevalt on maaga püsivalt ühendatud ehitised (sh rajatised) üldjuhul alati kinnisasja olulised osad ja kuuluvad seega AÕS § 15 lg 2 kohaselt kinnisasja omanikule. AÕS § 16 lg 2 teeb sellest põhimõttest erandi maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitiste suhtes ning lg 21 ehitiste suhtes, mis on maatükiga püsivalt ühendatud maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks. Asjaõiguste loetelu tuleneb AÕS §-st 5, mille lg-st 2 tulenevalt võib seaduses olla sätestatud ka muid asjaõigusi.
3-2-1-27-00 PDF Riigikohus 27.03.2000
AÕS § 16 lg 1 kohaselt on maatükiga püsivalt ühendatud ehitis selle oluline osa, kui puuduvad sama paragrahvi lõikes 21 sätestatud asjaolud. AÕS § 15 lg 2 järgi ei või asi ja tema olulised osad olla erinevate õiguste ja kohustuste esemeks, s.h erinevate isikute omandis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui ehitis on muutunud maatüki oluliseks osaks, siis ei saa ehitise ja maatüki omandit lahutada. Eelnev ei välista aga nõuet, kui kinnistusregistri osa avamise õiguslikuks aluseks olnud vallavalitsuse korraldus (AÕS RakS § 10 lg 1) õigusvastasuse tõttu ära langeb (AÕS § 57 lg 1). Samuti pole välistatud kahju hüvitamise nõue.
III-2/1-68/95 PDF Riigikohus 16.10.1995
III-2/1-24/95 PDF Riigikohus 27.04.1995

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane