https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-84-06 PDF Riigikohus 12.10.2006

TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib isik esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus peab sellise huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata.

Isikul puudub tuvastushuvi, kui tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka siis, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb. Kui isik soovib põhjendada oma tuvastushuvi sellega, et esitada teise isiku vastu võimalikke puuduste kõrvaldamise või kahju hüvitamise nõudeid, ei peaks hagi rahuldama, kui nende nõuete esitamine ei ole ilmselgelt enam võimalik.


Vähemalt korteriomandi esmamüügi korral on ostjal õigus saada müüjalt kõik kaasomandit puudutavad dokumendid. Selle kokkuleppeline välistamine oleks lubatud üksnes juhul, kui ostjale on tagatud mõistlik võimalus saada need dokumendid viivitamata muul viisil, nt valitsejalt või korteriühistult. Siiski ei saa kaasomandit puudutavate dokumentide üleandmist valitsejale või korteriühistule lugeda võrdseks nende üleandmisega ostjale. Sellega saaks müüja kohustuse lugeda täidetaks vaid siis, kui ostja sellega nõustub või selle hiljem heaks kiidab. Hea usu põhimõttega võib siiski olla vastuolus ostja tuginemine müüjapoolsele lepingu rikkumisele, kui ostjal oli võimalik saada soovitud dokumendid viivitamata valitsejalt või ühistult ja teda oli sellest võimalusest teavitatud.


Korteriomandiseaduses sätestatud korteriomandi mõistest ei tulene üksiku korteriomaniku õigusi kaasomandi eseme suhtes tervikuna ning iga korteriomanik on õigustatud käsutama temale kuuluva korteriomandi reaalosa koos selle juurde kuuluva kaasomandi mõttelise osaga, kaasomandi eseme valitsemist tervikuna korraldavad korteriomanikud aga ühiselt.


Asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid.

3-2-1-43-06 PDF Riigikohus 15.05.2006

Kui kassatsioon on tähtaegselt edastatud Riigikohtu asemel ringkonnakohtule, siis saab kaebuse siiski lugeda tähtaegselt esitatuks, rakendades analoogia korras TsMS § 65, kuid menetlusosalised ei tohi menetlusdokumentide esitamisel TsMS § 65 võimalust kuritarvitada Ka kehtiva TsMS § 62 lg 2 järgi võib dokumendi edastada nt faksi või elektronpostiga kuni tähtaja viimase päeva kell 24.00-ni. Sel juhul tuleb kohtule TsMS § 335 järgi esimesel võimalusel esitada ka dokumendi originaal, v.a kui dokument on varustatud nt digitaalallkirjaga.


Kui kassatsioon on tähtaegselt edastatud Riigikohtu asemel ringkonnakohtule, siis saab kaebuse siiski lugeda tähtaegselt esitatuks, rakendades analoogia korras TsMS § 65, kuid menetlusosalised ei tohi menetlusdokumentide esitamisel TsMS § 65 võimalust kuritarvitada. Ka kehtiva TsMS § 62 lg 2 järgi võib dokumendi edastada nt faksi või elektronpostiga kuni tähtaja viimase päeva kell 24.00-ni. Sel juhul tuleb kohtule TsMS § 335 järgi esimesel võimalusel esitada ka dokumendi originaal, v.a kui dokument on varustatud nt digitaalallkirjaga.


Rajatise saab lugeda tehnorajatiseks ja tunnustada selle talumise kohustust üksnes juhul, kui tehnorajatise talumiskohustuse olemasoluga kaasneb muus osas nii faktiline kui õiguslik võimalus tehnorajatist kasutada.


Võõral kinnisasjal asuvad ja sellega püsivalt ühendatud asjad ei saa olla samaaegselt teise kinnisasja päraldised TsÜS § 57 mõttes.

3-2-1-160-00 PDF Riigikohus 23.01.2001

Varasema kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja oli hagejale kuuluva asja (10 000 kg PF lakki) pahauskne valdaja. AÕS § 84 lg 2 kohaselt vastutab pahauskne valdaja asja hävimise eest, välja arvatud juhul kui hävimine oleks toimunud ka hageja valduse korral. Asjakohatu on kostja väide, et ka hageja valduse korral oleks lakk riknenud, kuna mahutis polnud riknenud lakk vaid tundmatu tooraine segu. Kostja pole esile toonud asjaolusid, mis tõendaks, et ka hageja valduse korral oleks PF lakk muutunud selliseks seguks. Kostjal tuleb hüvitada hagejale laki väärtus. Arvestada tuleb ka, et pahauskse valdaja vastutus AÕS § 84 lg-s 2 on sätestatud ilma süüta vastutusena.

III-2/1-30/94 PDF Riigikohus 20.09.1994

Kokku: 4| Näitan: 1 - 4

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json