Kohtulahendite liigitus

Kokku: 29| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-80-05 PDF Riigikohus 23.09.2005
Teeseldud tehingu puhul tuleb TsÜS § 70 lg 3 järgi hinnata ka varjatud tehingu sisu ja kehtivust. Seda saab teha teeseldud tehingu tühisuse tuvastamise hagi alusel.
3-2-1-3-04 PDF Riigikohus 23.01.2004
Kui õigusvastaselt võõrandatud vara ei saa tagastada põhjusel, et see on teise füüsilise isiku omandis, siis on õigustatud subjektil õiguslik huvi esitada tuvastushagi võõrandamistehingu tühisuse tuvastamiseks. See ei tähenda, et õigustatud subjektil võib olla õigustatud huvi üksnes õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamistehingute suhtes.
3-2-1-4-04 PDF Riigikohus 23.01.2004
Omandireformi õigustatud subjektil on õigus taotleda nende tehingute kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist, mille pooleks ta küll ei ole, kuid mille tõttu on takistatud talle omandireformi käigus vara tagastamine.
3-2-1-44-03 PDF Riigikohus 24.04.2003
Tehingu toimumise ajal kehtinud ORAS § 18 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni riigi- või kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel isikutel ning füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses oli vara, keelatud vara omandivormi muuta, kui samast seadusest ei tulenenud teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud. Sellise regulatsiooni eesmärk on tagada omandireformi õigustatud subjektidele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. ORAS § 18 lg 1 kohaldamiseks tuli kontrollida, kas tehinguga ei muutunud tehingu tegemise ajal kehtinud AÕS § 6 lg-s 1 sätestatud vara omaniku liik.
3-2-1-113-02 PDF Riigikohus 22.10.2002
TsK § 28 ja 53 tõlgendamise tuleb arvestada, et juriidiline isik võis teha üksnes selliseid tehinguid, milleks tal oli õigus. Muud tehingud olid selle põhimõttega vastuolus, st keelatud oli kõik see, mis ei olnud lubatud. Tehing oli nimetatud §-dega vastuolus, kuna põhikirjas polnud sätestatud luba kostja osalemiseks äriühingus.
3-2-1-100-02 PDF Riigikohus 16.10.2002
Hagi ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks TsÜS § 70 alusel, kuna notariaalse ostu-müügilepinguga püüti varjata pandilepingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid, tuleb jätta rahuldamata. Arvestades TsÜS §-s 61 sätestatut vastas sõlmitud tehing poolte tahtele.
3-2-1-46-02 PDF Riigikohus 19.04.2002
Poolte kokkulepe tagasimüügikohustuse kohta ei muuda selle eelduseks olevat müügilepingut TsÜS § 70 alusel tühiseks. Majavalduse müügiga ei varjatud tagatisomandamise tehingut, ostu-müügileping on üks osa sellest.
3-2-1-2-02 PDF Riigikohus 25.01.2002
0stu-müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti eluruumi suhtes, mis EES § 3 lg 11 kohaselt polnud erastamise objekt, sest see oli tagastatud õigustatud subjektidele, kellel oli tekkinud eluruumile omandiõigus. Erastamise ostu-müügilepingu täitmiseks sõlmitud erastamisele mittekuuluva eluruumi omandiõiguse üleandmise kokkulepe (asjaõigusleping) tuleb lugeda EES § 3 lg 11 sätestatu rikkumise tõttu TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühiseks. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 28. novembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-01 ja 5. detsembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-130-01.
3-2-1-130-01 PDF Riigikohus 05.12.2001
Eluruumi erastamise kohustatud subjekti poolt eluruumi omandiõiguse üleandmise kokkulepe (asjaõigusleping) erastamisele mittekuuluvale eluruumile erastamise ostu-müügilepingu täitmiseks tuleb lugeda EES §-des 3 lg 11 sätestatu rikkumise tõttu tühiseks. Eelnev seisukoht tuleneb ka vaidlusaluste tehingute tegemise ajal kehtinud ORAS § 18 lg-st 1. Järgnevad omandiõiguse üleandmise kokkulepped on käsitletavad mitteomaniku käsutustehingutena AÕS § 95 lg 1 järgi. Hagejad, kui end korteri omanikeks pidavad isikud, ei saa oma õigusi kaitsta vaidlusega tehingu kehtivuse üle põhjusel, et omandi andis üle mitteomanik. Olenevalt sellest, milliseid nende kui omanike õigusi rikutakse, saavad nad esitada kas vindikatsiooni- või ainult omandiõiguse tunnustamise hagi. Selles vaidluses selgub, kas vaidlusalune korter on omandatud heauskselt või mitte.
3-2-1-134-01 PDF Riigikohus 16.11.2001
Kuna sõlmitud lepingud ei vastanud riikliku aktsiaseltsi õigusvõimele ja eesmärkidele (TsK § 28; ettevõtteseaduse § 5 lg 2) ning tema tegevuse aluseks olnud normatiivaktidele, siis olid nad tehingute tegemise ajal kehtinud TsK § 51 ja 53 kohaselt kehtetud.
3-2-1-135-01 PDF Riigikohus 07.11.2001
1992. a sõlmitud leping tuleb lugeda kehtetuks omandireformi aluste seaduse § 18 nõuetele mittevastavuse tõttu TsK § 51 lg 1 alusel. Kehtetust lepingust omandiõigust ei tekkinud.
3-2-1-85-01 PDF Riigikohus 08.06.2001
Omandireformi õigustatud subjekt on õigustatud nõudma selle varaga tehtud tehingute tühisuse tunnustamist, mille osas ta on tunnistatud õigustatud subjektiks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu 31. juuli 1989. a määrusega nr 276 kinnitatud määrustiku p-ga 13 alap 5 piirati riigi elamufondi kuuluvate majade käsutusõigust selliselt, et ei lubatud müüa maju, mis kuulusid represseeritud kodanikele, kes on rehabiliteeritud, kuni majade neile tagastamise lahendamiseni. Kui vaidlusalune elamu ostu-müügileping on seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu kehtetu ( kuni 1. september 1994. a kehtinud TsK § 51), siis kostja elamut ei omandanud.
3-2-1-158-00 PDF Riigikohus 03.01.2001
ORAS § 18 lg 1 (1995. aastal kehtinud sõnastuses) järgi oli kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ja juriidilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud selle omandivormi muuta, kui käesolevast seadusest ei tulenenud teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud. Asjaolu, et vaidlusaluste erastamislepingute sõlmimise ajal oli jõus Tallinna Linnavalitsuse korraldus hoone kompenseerimiseks, ei tähenda et vara tagastamise küsimus oli EES § 3 lg 5 p 4 mõttes lahendatud, sest nimetatud korraldus oli tähtaegselt vaidlustatud halduskohtus. Samuti ei muuda õigusvastaselt võõrandatud vara omandivormi muutmiseks tehtud tehingut seaduslikuks hiljem kindlaks tehtud asjaolu, et see vara pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
3-2-1-44-99 PDF Riigikohus 03.05.1999
Erastamisele ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud allkirjaga kirjaliku loobumiseni vara tagastamise nõudest.
3-2-1-72-98 PDF Riigikohus 11.06.1998
Kui kohus leidis, et elamu ja kõrvalhoonete ostu-müügi tehing oli teeseldud, siis pidanuks ta kohaldama TsÜS § 70 lg 3 kohaselt tootmishoonete ostu-müügi kohta kui varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
3-2-1-44-98 PDF Riigikohus 22.04.1998
Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK §-de 27 ja 28 kohaselt pidi juriidiline isik tegutsema oma põhikirja alusel ja tal oli õigusvõime vastavalt oma tegevuse eesmärkidele. TsK § 53 kohaselt oli kehtetu tehing, mille oli teostanud juriidiline isik vastuolus tema põhikirjaga või antud liigi organisatsioonide üldpõhimäärusega ettenähtud eesmärkidega. Hindamaks, kas tehing on tehtud õigusvõimet ületades, tuleb välja selgitada juriidilise isiku tegevuse eesmärgid ja määratleda lepingu olemus ning kas leping on sõlmitud eesmärkide saavutamiseks. Juriidilise isiku ükski organ ei ole pädev sõlmima õigusvõimet ületavat lepingut ja sellist lepingut ei saa hiljem heaks kiita keegi.
3-2-1-29-98 PDF Riigikohus 09.03.1998
Pärast Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. a otsust NSV Liidu relvajõudude formeeringutega ilma Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekuta Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate hoonete, rajatiste ja muu kinnisvaraga teostatud tehingud on kehtetud selle nõusoleku puudumisel. Varem sõlmitud tehingud, mis pidanuks Vabariigi Valitsuse 24. juuli 1992. a määruse nr 215 kohaselt olema Kaitseministeeriumis 15. augustiks 1992. a ümber vormistatud, on kehtetud ümbervormistuse puudumisel.
3-2-1-14-98 PDF Riigikohus 12.02.1998
Kui tehing on tehtud teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse selle tehingu kohta käivaid sätteid, mida pooled silmas pidasid.
3-2-1-112-97 PDF Riigikohus 16.10.1997
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu 31. juuli 1989 määrusega nr 276 kinnitatud Riiklikku ja ühiskondlikku elamufondi kuuluvates elamutes korterite kodanikele müümise ning nende korrashoiu ja remondi kulude jaotamise määrustiku p 13 ap 5 keelas müüa maju ja kortereid, mis kuulusid represseeritud kodanikele, kes on rehabiliteeritud, kuni majade ja korterite neile tagastamise küsimuse lahendamiseni.
3-2-1-105-97 PDF Riigikohus 02.10.1997
EES § 5 lg 1 p 5 kohaselt on eluruumi ostmise eesõigus sama seaduse §-s 3 lg 5 p 4 nimetatud eluruumi üürnikul või ühel täisealisel temaga koos elaval perekonnaliikmel vastavalt EES § 4 p 1 kohasele kokkuleppele ka pärast 1995. a 1. märtsi, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objektiks.

Kokku: 29| Näitan: 1 - 20