Kohtulahendite liigitus

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• deliktiõigus
• ->
• üldküsimused
• ->
• varalise kahju hüvitamise nõuded

Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka nt Riigikohtu 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 15). Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 20; 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole see põhimõte aga absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kahju hüvitamise nõuet ei välista ainuüksi see, et kahju saajaks ei ole isik, kelle suhtes kohustust rikuti (vt Riigikohtu 13. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-04, p 26).

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• kahju hüvitamine

Kahju hüvitamise nõuet ei välista ainuüksi see, et kahju saajaks ei ole isik, kelle suhtes kohustust rikuti (vt Riigikohtu 13. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-04, p 26).

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• kahju hüvitamine
• ->
• puhtmajanduslik kahju

Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 20; 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole see põhimõte aga absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 1045 lg 3).

• Eraõigus
• ->
• Konkurentsiõigus
• ->
• kõlvatu konkurents

Konkurentsiseaduse (kuni 01.10.1998 kehtinud red) § 7 mõttes ebaausa konkurentsieelise saavutamiseks saab lugeda muuhulgas konkurendi töötajate ärakasutamist selliselt, et töötajaid mõjutatakse konkurendi juurde tööle tulema nii, et töötajad võtavad uue tööandja juurde ilma vastava kokkuleppeta endise tööandjaga kaasa ka endise tööandja kliendid.