Kohtulahendite liigitus

Kokku: 32| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-48-14 PDF Riigikohus 26.05.2014
Ka siis, kui menetlusosaline ei ole esitanud taotlust tema põhiõigust rikkuva kohtumenetluse normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks, peab kohus järgima põhiseadust ja jätma põhiõigust rikkuva asjassepuutuva normi kohaldamata (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. detsembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-56-13, p 10). (p 15)
3-2-1-33-14 PDF Riigikohus 07.05.2014
Isiku kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb seaduses sätestatud vabaduse võtmise aluseid mõista pigem kitsendavalt (p 13). Kui alama astme kohtulahend, mille alusel isik paigutati kinnisesse asutusse, tühistatakse, kaotab isiku kinnises asutuses viibimine tagasiulatuvalt õigusliku alusel ja isikul võib tekkida õigus saada hüvitist alusetu vabaduse võtmise eest (p 25).
3-2-1-155-13 PDF Riigikohus 19.02.2014
Vt Riigikohtu 19.02.2014.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13.
3-2-1-18-13 PDF Riigikohus 26.06.2013
Avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 20). Sõltuvalt oma tegevuse iseloomust ja ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib erinev olla ka avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu. (vt Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Olukorras, kus loovisik ei täida mingit avaliku elu funktsiooni ega osale avalikus väitluses, tegutseb ta privaatsfääris. Sellise tegevuse või teabe kajastamine on ajendatud kommertshuvist, mis ei õigusta eraellu sekkumist. Avalikku huvi ei saa samastada ajakirjaniku või teiste isikute uudishimu ega erahuvidega. (p 15)
Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (vt Riigikohtu 5. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-02, p 9). (p 14)
3-2-1-169-12 PDF Riigikohus 18.06.2013
Vaidlusalune NotTS § 30 näeb ette notari tasuna tehingu projekti koostamise eest pool tehingu tõestamise tasust, kui tehingu tõestamist ei järgne. (p 43) NotTS § 30 on praeguses asjas PS §-ga 12 kooskõlas. Siiski peab üldkogu vajalikus märkida, et mõnes teises kontekstis ei pruugi NotTS § 30 rakendades jõuda põhiseaduspärase tulemuseni, mistõttu on mõistlik seda sätet muuta. (p 67) Võrdsuspõhiõigust on rikutud, kui kaht sarnases olukorras isikute gruppi koheldakse põhjendamatult erinevalt. (p 61) Tehingu projekti koostamine võib olla osa ametitoiminguks oleva tehingu tõestamise ettevalmistamisest või ka ametiteenus. Seega on sarnases olukorras isikud, kes tellivad tehingu projekti koostamise tõestamistoimingu eesmärgil, kuid tehingut ei tõestata, ja isikud, kes tellivad tehingu projekti ametiteenusena. Mõlemal juhul saavad isikud tehingu projekti. (p 62) Notari õigus tasu saada on mõlema isikute grupi puhul erinev. Kui notar on koostanud projekti, kuna tema poole on pöördutud sooviga tehing tõestada, on tasu saamise aluseks vaidlustatud NotTS § 30. Kui tehingu projekt koostatakse ametiteenusena, on tasu NotTS § 331 järgi kokkuleppeline. (p 63) NotS § 41 lg 1 järgi võib notar keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. Ametiteenust osutab notar kokkuleppel, selleks kohustust ei ole (p 64). NotS § 2 lg 1 kohaselt on notaril õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesanne; NotS § 2 lg-s 4 on sätestatud notari kohustus olla ametitegevuses erapooletu ja usaldusväärne. Notari ametitegevuseks on nii ametitoimingud kui ka ametiteenused (NotS § 29 jj). Tegelikkuses on aga erapooletuse kohustus eelkõige ametitoimingute puhul, ametiteenuste osutamisel tegutseb notar kliendi huvides. (p 65) Eeltoodust nähtub, et ametitoiming ja ametiteenus on oma olemuselt erinevad. Sellest tulenevalt on lubatud võrreldavate gruppide erinev kohtlemine tasu arvestamise viisides. (p 67)
Vaidlusalune NotTS § 30 näeb ette notari tasuna tehingu projekti koostamise eest pool tehingu tõestamise tasust, kui tehingu tõestamist ei järgne. (p 43) NotTS §-st 30 tulenev raha maksmise kohustus tähendab, et isiku omandis olev vara väheneb. Omandipõhiõiguse kaitsealasse kuulub isiku vara. Järelikult on tegemist omandipõhi¬õiguse riivega. (p 45) NotTS § 30 on kooskõlas PS §-ga 32. (p 59) NotTS § 30 mõttes tuleb projektina käsitada vähemalt seesugust dokumenti, mille notar on koostanud, arvestades tehingu poolte soove ja nende esitatud andmeid, ning teinud neile kättesaadavaks enne notari juurde tulekut lähtuvalt NotS § 37 lg-st 2. (p 48) NotTS § 30 eesmärgina saab eelkõige näha seda, et notar saaks tasu tehtud töö eest. (p 50) NotTS § 30, nähes ette notarile makstava tasu tehingu projekti koostamise eest, annab notarile võimaluse saada tehtud töö eest tasu ka siis, kui tehingu tõestamist ei järgne. (p 52) Olukorras, kus isik pöördub notari poole tehingu tõestamiseks, kuid enne tehingu tõestamist loobub selle notari juures tehingut tegemast, teeb notar kuni loobumiseni tööd. (p 55)
3-2-1-101-12 PDF Riigikohus 05.11.2012
Põhiseaduse § 32 lg 1 tagab igale omanikule, et tema omandi üldistes huvides võõrandamise eest tuleb tagada ka õiglane ja kohene hüvitis.
3-2-1-159-09 PDF Riigikohus 25.02.2010
Lammutustööde alustamisega, kus vaidlusalune eluruum on veel hageja valduses ja kasutuses, ei olnud hageja enam häirivate välismõjutuste eest kaitstud, võib olla rikutud kodu puutumatust kui põhiseaduse §-s 33 sätestatud üldist isikuõigust. Kodu puutumatuse rikkumised ei ammendu vaid kostja osutatud toimingutega (eluruumi sissetungimine või selles isiku vara ümberpaigutamine). Kodu puutumatuse riive ei eelda ainuüksi meelevaldset eluruumi sisenemist. Kodu puutumatust võivad rikkuda ka muud teod, näiteks olukorra tekitamine, mille tagajärjel võivad eluruumi takistuseta pääseda kõrvalised isikud eluruumi valdaja äraolekul. Üldjuhul on üürileandjal võimalik kodu puutumatust rikkuda üürilepingu kehtivuse ajal, aga see pole välistatud ka pärast lepingu lõppemist seni, kuni üürnik eluruumi valdab ja kasutab.
3-2-1-152-09 PDF Riigikohus 13.01.2010
Põhiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. PS § 19 lg 1 on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Samas ei ole see piiranguteta õigus. Piirangud tulenevad muu hulgas VÕS §-st 1046. Nimetatud paragrahvi lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastane isiku kujutise õigustamatu kasutamine ja eraelu puutumatuse rikkumine. Siiski ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Isiku keeld ennast filmida hõlmab ka keeldu endast tehtud filmilõik (avalikult) esitada. Isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Isiku kujutise kasutamine ei olnud praegusel juhul politseioperatsiooni kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi ei kaalunud üles isiku huvi. Avalikkuse huvi võinuks eelkõige jaatada juhul, kui isik oleks pannud toime tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Üldjuhul on keelatud kasutada isiku kujutist juhuslikus seoses kajastatava päevasündmusega. Isiku kujutamine ka neutraalses või positiivses toonis ei asenda isiku puuduvat nõusolekut. Kujutise kasutamine ilma nõusolekuta on lubatav vaid eespool nimetatud eelduste olemasolul. Isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane ka siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise kasutamist avalikkusele nähtavalt, nt osaledes erinevatel seltskonnaüritustel, mille vastu tunneb eelkõige huvi nn kollane ajakirjandus. Isiku kujutise kasutamine võib olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut tuvastada. Seejuures ei tohi isiku tuvastamist võimaldada ka kontekst. (Vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu 28. jaanuari 2003. a otsus asjas Peck vs. the United Kingdom, p 80).
3-2-1-100-08 PDF Riigikohus 27.10.2009
Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt peab isikul olema võimalus end kaitsta ka sellisel juhul, kui avaliku võimu kandja tehtud eraõigusliku tehinguga on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi. Õiguskaitse efektiivsust kahjustavaks tuleb lugeda olukord, kus isikul on õigusharude läbipõimumise tõttu raske oma õigust realiseerida. Kui avalik-õiguslikus menetluses tehtud haldusakt realiseeritakse eraõigusliku tehinguga, on isikul tema subjektiivsete õiguste rikkumisel õigus taotleda halduskohtus avaliku võimu kandja haldusakti tühistamist. Isikul, kes ei ole tehingu pooleks, ei ole üldjuhul võimalik taotleda haldusakti alusel sõlmitud eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamist.
3-2-1-43-09 PDF Riigikohus 10.06.2009
Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Kõnealuse keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11). PS § 45 esimese lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega. Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. VÕS § 1046 põhiseaduspärase tõlgendamise korral on au teotamine õigusvastane. Põhiõigust mis tahes moel kitsendava (piirava) abinõu rakendamine on käsitatav selle põhiõiguse kasutamisse sekkumisena. Internetiportaali pidaja sekkumine kommentaari postitaja sõnavabadusse on aga õigustatud portaalipidajast ettevõtja põhiseadusest (PS § 17) ja seadusest (VÕS § 1046) tuleneva kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) kohustusega.
3-2-1-145-07 PDF Riigikohus 19.02.2008
Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid, sh õigus aule ja heale nimele.
3-2-1-18-06 PDF Riigikohus 04.04.2006
Põhiõiguste kasutamisel tuleb alati silmas pidada ka seda, et nende õiguste kasutamine ei koormaks või ei kahjustaks liigselt kohustatud isikut.
3-2-3-1-06 PDF Riigikohus 16.02.2006
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-6-03.
3-2-1-153-05 PDF Riigikohus 18.01.2006
Otsustades omandada korteriomandi elamus, mille haldamiseks on moodustatud korteriühistu, nõustub isik ka liikmelisusega korteriühistus. Sel viisil korteriühistu liikmeks arvamisel ei ole rikutud tema põhiseaduse §-s 48 sätestatud õigust.
3-2-1-51-05 PDF Riigikohus 25.05.2005
Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel ei või arvestada kannatanu rahvuse ega tema elukohariigi elatustasemega.
3-2-1-59-04 PDF Riigikohus 18.03.2005
Sundvõõrandamine tähendab omaniku täielikku või osalist ilmajätmist subjektiivsest õigusest, mille PS § 32 garanteerib. Seejuures ei ole oluline, kas sundvõõrandamise tulemusel saab vara omanikuks riik või muu isik. Sundvõõrandamisega on tegemist ka siis, kui riik paneb omanikule kohustuse võõrandada oma vara kolmandatele isikutele. Sundvõõrandamine kui põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi põhiõiguse kandja täielik või osaline ilmajätmine omandist on intensiivne omandiõiguse piirang, mille puhul põhiseadus sätestab kvalifitseeritud seadusereservatsiooni. Omandit tohib seaduses sätestatud juhtudel ja korras sundvõõrandada üksnes üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.
3-2-1-6-05 PDF Riigikohus 23.02.2005
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04.
3-2-1-73-04 PDF Riigikohus 22.02.2005
Seadusandja on tulenevalt PS § 32 lg-st 2 õigustatud sama paragrahvi 4. lõikes sätestatud testeerimisvabadust kitsendama sundosa instituudiga. Sundosa kehtestamist õigustab perekonna pärimisjärgluse põhimõtte kindlustamine ja perekonnaliikme abivajaduse rahuldamine. Sundosa saajateks on üksnes need PärS §-s 104 nimetatud isikud, kelle võimalused ise enda elatamiseks on töövõimetuse tõttu piiratud ning kes vajavad seetõttu erilist abi. Sundosa saajate ringi piiramine üksnes abivajavate faktiliselt töövõimetute lähisugulaste ja abikaasaga ei ole vastuolus perekonna pärimisjärgluse põhimõttega.
3-2-1-165-04 PDF Riigikohus 16.02.2005
Asja lahendamisel tuleb kohtul arvestada isikute õigusega kaevata kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule. Tõendite hindamisel tuleb apellatsioonikohtul seega arvestada asjaoluga, et tõendite hindamise peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.
3-2-1-155-04 PDF Riigikohus 06.01.2005
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab isiku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks on isikul vaja tema kohta tehtud lahendist teada saada. See põhimõte kehtib ka siis, kui tähitud postiga saadetud kiri tagastatakse kohtule adressaadi poolt vastuvõtmatult hoiutähtaja möödumise tõttu. Juriidilise isiku õigust olla oma asja arutamise juures saab realiseerida üksnes isiku seaduslik esindaja, osaledes ise kohtumenetluses või leides juriidilisele isikule lepingulise esindaja.

Kokku: 32| Näitan: 1 - 20