/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-169-12 PDF Riigikohus 18.06.2013
Vaidlusalune NotTS § 30 näeb ette notari tasuna tehingu projekti koostamise eest pool tehingu tõestamise tasust, kui tehingu tõestamist ei järgne. (p 43) NotTS § 30 on praeguses asjas PS §-ga 12 kooskõlas. Siiski peab üldkogu vajalikus märkida, et mõnes teises kontekstis ei pruugi NotTS § 30 rakendades jõuda põhiseaduspärase tulemuseni, mistõttu on mõistlik seda sätet muuta. (p 67) Võrdsuspõhiõigust on rikutud, kui kaht sarnases olukorras isikute gruppi koheldakse põhjendamatult erinevalt. (p 61) Tehingu projekti koostamine võib olla osa ametitoiminguks oleva tehingu tõestamise ettevalmistamisest või ka ametiteenus. Seega on sarnases olukorras isikud, kes tellivad tehingu projekti koostamise tõestamistoimingu eesmärgil, kuid tehingut ei tõestata, ja isikud, kes tellivad tehingu projekti ametiteenusena. Mõlemal juhul saavad isikud tehingu projekti. (p 62) Notari õigus tasu saada on mõlema isikute grupi puhul erinev. Kui notar on koostanud projekti, kuna tema poole on pöördutud sooviga tehing tõestada, on tasu saamise aluseks vaidlustatud NotTS § 30. Kui tehingu projekt koostatakse ametiteenusena, on tasu NotTS § 331 järgi kokkuleppeline. (p 63) NotS § 41 lg 1 järgi võib notar keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. Ametiteenust osutab notar kokkuleppel, selleks kohustust ei ole (p 64). NotS § 2 lg 1 kohaselt on notaril õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesanne; NotS § 2 lg-s 4 on sätestatud notari kohustus olla ametitegevuses erapooletu ja usaldusväärne. Notari ametitegevuseks on nii ametitoimingud kui ka ametiteenused (NotS § 29 jj). Tegelikkuses on aga erapooletuse kohustus eelkõige ametitoimingute puhul, ametiteenuste osutamisel tegutseb notar kliendi huvides. (p 65) Eeltoodust nähtub, et ametitoiming ja ametiteenus on oma olemuselt erinevad. Sellest tulenevalt on lubatud võrreldavate gruppide erinev kohtlemine tasu arvestamise viisides. (p 67)
Vaidlusalune NotTS § 30 näeb ette notari tasuna tehingu projekti koostamise eest pool tehingu tõestamise tasust, kui tehingu tõestamist ei järgne. (p 43) NotTS §-st 30 tulenev raha maksmise kohustus tähendab, et isiku omandis olev vara väheneb. Omandipõhiõiguse kaitsealasse kuulub isiku vara. Järelikult on tegemist omandipõhi¬õiguse riivega. (p 45) NotTS § 30 on kooskõlas PS §-ga 32. (p 59) NotTS § 30 mõttes tuleb projektina käsitada vähemalt seesugust dokumenti, mille notar on koostanud, arvestades tehingu poolte soove ja nende esitatud andmeid, ning teinud neile kättesaadavaks enne notari juurde tulekut lähtuvalt NotS § 37 lg-st 2. (p 48) NotTS § 30 eesmärgina saab eelkõige näha seda, et notar saaks tasu tehtud töö eest. (p 50) NotTS § 30, nähes ette notarile makstava tasu tehingu projekti koostamise eest, annab notarile võimaluse saada tehtud töö eest tasu ka siis, kui tehingu tõestamist ei järgne. (p 52) Olukorras, kus isik pöördub notari poole tehingu tõestamiseks, kuid enne tehingu tõestamist loobub selle notari juures tehingut tegemast, teeb notar kuni loobumiseni tööd. (p 55)
3-2-1-51-05 PDF Riigikohus 25.05.2005
Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel ei või arvestada kannatanu rahvuse ega tema elukohariigi elatustasemega.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-34-05.
Lennuõnnetuse tagajärjel tekkinud majanduslikud probleemid eraelus ja äritegevuses on käsitatavad varalise kahjuna, mille olemasolu ja suuruse peab tõendama hüvitust nõudev isik.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-111-96, 3-2-1-1-01 ja 3-2-1-34-05. Mittevaralise kahjuna ei ole käsitatavad lennuõnnetuse järel tekkinud majanduslikud probleemid eraelus ja äritegevuses. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel ei või arvestada kannatanu rahvuse ega tema elukohariigi elatustasemega, kuna see on vastuolus mittevaralise kahju hüvitamise põhimõtetega, varasema kohtupraktikaga ja PS §-ga 12, mille järgi on kõik isikud seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
3-2-1-49-03 PDF Riigikohus 13.05.2003
Laevakinnistusraamatu pidajale esitatud avalduse puhul on tegemist küll avaldusega avaliku võimu kandjale avalik-õiguslikus suhtes, kuid tegemist on ka kindla õigusliku tagajärje - laeva kustutamine laevakinnistusraamatust - saamise tahteavaldusega. Seepärast on sellisele tahteavaldusele kohaldatavad tehingu vorminõuded.
LAÕS § 9 järgi on laevakinnistusraamatusse kantud laeva omandiõiguse üleminekuks kaks eeldust - kokkulepe omandi ülemineku kohta ja kande tegemine laevakinnistusraamatusse. Omandi üleandmise kokkulepe peab olema alati notariaalselt tõestatud, kui omanik vahetub nii, et sellega ei kaasne laeva kustutamist laevakinnistusraamatust.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 kohtleb erinevalt laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust omandi ülemineku tõttu välismaisele isikule, ja laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust seetõttu, et laev on hukkunud või loetud hukkunuks või kui laev on muutunud kasutamiskõlbmatuks (LaevaRS § 51 lg 3). Erinev kohtlemine on sätestatud seadusega, vastab õigusselguse põhimõttele ning ei ole meelevaldne ja selleks on mõistlik põhjus.
Põhiõigus heale haldusele kohaldub kohtumenetluses, kui menetluse eesmärgiks ei ole sisuliselt õigusemõistmine, vaid haldustoimingud. Tsiviilkohtumenetluses on selleks hagita menetlus, eelkõige avalike registrite pidamine.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 riivab PS § 32 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riive on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane ning seega kooskõlas PS § 32 lg-ga 2.
TsMS § 211 lg 1 kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Vaidlusalusel juhul on kaevatavaks kohtulahendiks nimelt kohtulahend, millega asja sisuliselt ei lahendatud, vaid määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega oleks kohus pidanud määrusele esitatud vastulause lahendama määrusega.

Kokku: 3| Näitan: 1 - 3

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json