3-2-1-169-12
|
Riigikohus |
18.06.2013 |
|
Vaidlusalune NotTS § 30 näeb ette notari tasuna tehingu projekti koostamise eest pool tehingu tõestamise tasust, kui tehingu tõestamist ei järgne. (p 43)
NotTS § 30 on praeguses asjas PS §-ga 12 kooskõlas. Siiski peab üldkogu vajalikus märkida, et mõnes teises kontekstis ei pruugi NotTS § 30 rakendades jõuda põhiseaduspärase tulemuseni, mistõttu on mõistlik seda sätet muuta. (p 67)
Võrdsuspõhiõigust on rikutud, kui kaht sarnases olukorras isikute gruppi koheldakse põhjendamatult erinevalt. (p 61)
Tehingu projekti koostamine võib olla osa ametitoiminguks oleva tehingu tõestamise ettevalmistamisest või ka ametiteenus. Seega on sarnases olukorras isikud, kes tellivad tehingu projekti koostamise tõestamistoimingu eesmärgil, kuid tehingut ei tõestata, ja isikud, kes tellivad tehingu projekti ametiteenusena. Mõlemal juhul saavad isikud tehingu projekti. (p 62) Notari õigus tasu saada on mõlema isikute grupi puhul erinev. Kui notar on koostanud projekti, kuna tema poole on pöördutud sooviga tehing tõestada, on tasu saamise aluseks vaidlustatud NotTS § 30. Kui tehingu projekt koostatakse ametiteenusena, on tasu NotTS § 331 järgi kokkuleppeline. (p 63) NotS § 41 lg 1 järgi võib notar keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. Ametiteenust osutab notar kokkuleppel, selleks kohustust ei ole (p 64). NotS § 2 lg 1 kohaselt on notaril õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesanne; NotS § 2 lg-s 4 on sätestatud notari kohustus olla ametitegevuses erapooletu ja usaldusväärne. Notari ametitegevuseks on nii ametitoimingud kui ka ametiteenused (NotS § 29 jj). Tegelikkuses on aga erapooletuse kohustus eelkõige ametitoimingute puhul, ametiteenuste osutamisel tegutseb notar kliendi huvides. (p 65) Eeltoodust nähtub, et ametitoiming ja ametiteenus on oma olemuselt erinevad. Sellest tulenevalt on lubatud võrreldavate gruppide erinev kohtlemine tasu arvestamise viisides. (p 67)
Vaidlusalune NotTS § 30 näeb ette notari tasuna tehingu projekti koostamise eest pool tehingu tõestamise tasust, kui tehingu tõestamist ei järgne. (p 43) NotTS §-st 30 tulenev raha maksmise kohustus tähendab, et isiku omandis olev vara väheneb. Omandipõhiõiguse kaitsealasse kuulub isiku vara. Järelikult on tegemist omandipõhi¬õiguse riivega. (p 45)
NotTS § 30 on kooskõlas PS §-ga 32. (p 59)
NotTS § 30 mõttes tuleb projektina käsitada vähemalt seesugust dokumenti, mille notar on koostanud, arvestades tehingu poolte soove ja nende esitatud andmeid, ning teinud neile kättesaadavaks enne notari juurde tulekut lähtuvalt NotS § 37 lg-st 2. (p 48) NotTS § 30 eesmärgina saab eelkõige näha seda, et notar saaks tasu tehtud töö eest. (p 50) NotTS § 30, nähes ette notarile makstava tasu tehingu projekti koostamise eest, annab notarile võimaluse saada tehtud töö eest tasu ka siis, kui tehingu tõestamist ei järgne. (p 52) Olukorras, kus isik pöördub notari poole tehingu tõestamiseks, kuid enne tehingu tõestamist loobub selle notari juures tehingut tegemast, teeb notar kuni loobumiseni tööd. (p 55)
|
| 3-2-1-101-12
|
Riigikohus |
05.11.2012 |
|
AÕS § 89 järgi tuleb hagejal tõendada, et on alust eeldada, nagu sooviks kostja hageja tahte vastaselt ka edaspidi tema kinnisasjal ehitus- või kaevetöid teha.
Avalik-õiguslik regulatsioon kehtib ehitise lammutamisele sõltumata sellest, kas ehitis lammutatakse vabatahtlikult või kohtulahendi täitmiseks, olgu ka täitemenetluses.
Kui täitedokumendist tuleneb võlgnikule kohustus teha sissenõudja kasuks mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik (nn asendatav toiming, mh ehitus- või lammutustöö), ja võlgnik seda toimingut täituri antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tee, fikseerib täitur selle ja võimaldab TMS § 182 lg 1 järgi toimingu teha sissenõudjal endal või tema valitud kolmandal isikul võlgniku kulul (vt Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p-d 16 ja 17).
Põhiseaduse § 32 lg 1 tagab igale omanikule, et tema omandi üldistes huvides võõrandamise eest tuleb tagada ka õiglane ja kohene hüvitis.
Vt Riigikohtu 17. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-11.
Tsiviilkohtumenetluses avalike lubade andmist ette otsustada ei saa. Samas ei saa loa vajalikkus takistada kohustuse panemist kohtulahendiga, kui eraõiguse normide järgi on selleks alus olemas. Lahendit täitma kohustatud isik peab sel juhul tegema kõik võimaliku, et täitmiseks vajalikku luba saada. Otsuse täitmisega viivitamisel võib sissenõudja täitemenetlusele ettenähtud korras teha vajadusel ise otsuse täitmiseks vajalikke toiminguid, mh vaidlustada haldusmenetluse otsuseid või toiminguid. Kui loa saamiseks on vajalik asendada mõne isiku tahteavaldus, saab seda põhimõtteliselt ka hageda ja kohtulahendiga asendada (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 30).
|
| 3-2-1-59-04
|
Riigikohus |
18.03.2005 |
|
Sundvõõrandamine tähendab omaniku täielikku või osalist ilmajätmist subjektiivsest õigusest, mille PS § 32 garanteerib. Seejuures ei ole oluline, kas sundvõõrandamise tulemusel saab vara omanikuks riik või muu isik. Sundvõõrandamisega on tegemist ka siis, kui riik paneb omanikule kohustuse võõrandada oma vara kolmandatele isikutele. Sundvõõrandamine kui põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi põhiõiguse kandja täielik või osaline ilmajätmine omandist on intensiivne omandiõiguse piirang, mille puhul põhiseadus sätestab kvalifitseeritud seadusereservatsiooni. Omandit tohib seaduses sätestatud juhtudel ja korras sundvõõrandada üksnes üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.
Eluruumide erastamine võib toimuda üksnes üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.
Sundvõõrandatava asja õiglane hind ei pea tingimata võrduma asja hariliku väärtuse ehk turuhinnaga. Kuigi üldjuhul saab õiglaseks hüvitiseks lugeda asja turuväärtust, võib põhiseadusega kooskõlas olla ka väiksem hüvitis, kui täielik hüvitamine ei ole sundvõõrandamise asjaolusid arvestades põhjendatud. Hüvitise õiglusele hinnangu andmiseks tuleb üksikisiku huve kaaluda üldiste huvidega.
Õiglaseks hüvitiseks omandireformi käigus erastamiskohustuse täitmise kaudu sundvõõrandatavate elamute eest on EVP-des makstav tasu, millele lisandub võimalus tasuda ostueesõigusega erastatava maa eest täies ulatuses EVP-des.
|
| 3-2-1-73-04
|
Riigikohus |
22.02.2005 |
|
Sundosa saajateks on üksnes need PärS §-s 104 nimetatud isikud, kelle võimalused ise enda elatamiseks on töövõimetuse tõttu piiratud ning kes vajavad seetõttu erilist abi. Töövõimetuse aluseks PärS § 104 kohaldamisel võib esmajoones olla eluiga, tervisekahjustus või puue, millest tulenevalt ei ole võimalik kas veel või enam endale elatist teenida. Abivajaduse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas sundosa saama õigustatud isik oli pärandaja surma hetkel tema ülalpidamisel või oli abivajaduse tõttu õigustatud ülalpidamist saama. Abivajadust tuleb eeldada üksnes pärandaja alaealiste alanejate sugulaste puhul. Sundosa saajate ringi piiramine vaid abivajavate faktiliselt töövõimetute lähisugulaste ja abikaasaga ei ole vastuolus perekonna pärimisjärgluse põhimõttega.
Seadusandja on tulenevalt PS § 32 lg-st 2 õigustatud sama paragrahvi 4. lõikes sätestatud testeerimisvabadust kitsendama sundosa instituudiga. Sundosa kehtestamist õigustab perekonna pärimisjärgluse põhimõtte kindlustamine ja perekonnaliikme abivajaduse rahuldamine. Sundosa saajateks on üksnes need PärS §-s 104 nimetatud isikud, kelle võimalused ise enda elatamiseks on töövõimetuse tõttu piiratud ning kes vajavad seetõttu erilist abi. Sundosa saajate ringi piiramine üksnes abivajavate faktiliselt töövõimetute lähisugulaste ja abikaasaga ei ole vastuolus perekonna pärimisjärgluse põhimõttega.
|
| 3-2-1-143-03
|
Riigikohus |
17.06.2004 |
|
Eesti Haigekassa seaduse § 4 lg-s 2 sätestatud sotsiaalmaksu maksmisega viivituses oleva isiku kohustus tasuda lisaks sotsiaalmaksule ka haigekassa poolt makstud ravikindlustushüvitise summad, mille suurust pole võimalik ette näha, on ebaproportsionaalne omandiõiguse piirang ning seega vastuolus PS §-ga 32 koostoimes PS §-ga 11.
|
| 3-2-1-49-03
|
Riigikohus |
13.05.2003 |
|
Laevakinnistusraamatu pidajale esitatud avalduse puhul on tegemist küll avaldusega avaliku võimu kandjale avalik-õiguslikus suhtes, kuid tegemist on ka kindla õigusliku tagajärje - laeva kustutamine laevakinnistusraamatust - saamise tahteavaldusega. Seepärast on sellisele tahteavaldusele kohaldatavad tehingu vorminõuded.
LAÕS § 9 järgi on laevakinnistusraamatusse kantud laeva omandiõiguse üleminekuks kaks eeldust - kokkulepe omandi ülemineku kohta ja kande tegemine laevakinnistusraamatusse. Omandi üleandmise kokkulepe peab olema alati notariaalselt tõestatud, kui omanik vahetub nii, et sellega ei kaasne laeva kustutamist laevakinnistusraamatust.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 kohtleb erinevalt laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust omandi ülemineku tõttu välismaisele isikule, ja laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust seetõttu, et laev on hukkunud või loetud hukkunuks või kui laev on muutunud kasutamiskõlbmatuks (LaevaRS § 51 lg 3). Erinev kohtlemine on sätestatud seadusega, vastab õigusselguse põhimõttele ning ei ole meelevaldne ja selleks on mõistlik põhjus.
Põhiõigus heale haldusele kohaldub kohtumenetluses, kui menetluse eesmärgiks ei ole sisuliselt õigusemõistmine, vaid haldustoimingud. Tsiviilkohtumenetluses on selleks hagita menetlus, eelkõige avalike registrite pidamine.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 riivab PS § 32 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riive on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane ning seega kooskõlas PS § 32 lg-ga 2.
TsMS § 211 lg 1 kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Vaidlusalusel juhul on kaevatavaks kohtulahendiks nimelt kohtulahend, millega asja sisuliselt ei lahendatud, vaid määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega oleks kohus pidanud määrusele esitatud vastulause lahendama määrusega.
|
| 3-2-1-116-97
|
Riigikohus |
23.10.1997 |
|
Kooskõlas põhiseadusega ei ole Eestis keelatud raha laenamise eest võtta intressi.
|
Facebook
Twitter