Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-161-05.
Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad isiku kohta. Ka sellistel juhtudel on VÕS § 1047 lg 4 rakendatav. Isik saab sellisel juhul nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub.
Avaldaja kohustamine lükata ümber või parandada ebaõiged andmed on ajakirjandusvabaduse proportsionaalne riive. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid, sh õigus aule ja heale nimele.
Kuna VÕS § 1047 lg 4 kohaselt on isikul õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist, tuleb avaldatud ebaõiged andmed parandada, sõltumata sellest, kui hoolikas ajakirjandus oli.
Kohtupraktikas käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset faktiväitena. Asjaolu, et isik avaldas kolmanda isiku väidetut, et muuda faktiväidet väärtushinnanguks. Ka kolmanda isiku väidete avaldamisel on avaldajal võimalik valida, kas öeldut avaldada või jätta see avaldamata.
Andmete ümberlükkamisel ja paranduse avaldamisel ei ole sisulist õiguslikku vahet. Vaidluse korral on oluline, millist teksti hageja soovib avaldada ja kas asjas esile toodud asjaolud annavad aluse sellise teksti avaldamiseks kas siis ümberlükkamise või parandamise teel.