2-18-187/141
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
16.04.2025 |
|
Ühinemise tagajärg on üldõigusjärglus (ÄS § 403 lg 1), mis toob omakorda kaasa menetlusõigusjärgluse TsMS § 209 lg 1 mõttes. (p 20)
RKTKm nr 2-18-187/134, p 11. (p 21)
ÄRS § 60 lg 2 järgi on juriidilise isiku registrist kustutamise tingimuseks mh see, et ta ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses. Samuti keelab sellises olukorras juriidilist isikut registrist kustutada TsÜS § 45 lg 11 esimene lause (vt ka RKKKm nr 1-23-5055/16, p-d 19 ja 20). Kui juriidiline isik siiski ekslikult kustutatakse registrist ajal, mil ta osaleb menetlusosalisena nt kohtumenetluses, on selline kustutamiskanne vale ja esineb alus selle kande parandamiseks ÄRS § 53 lg 2 ja TsMS § 600 lg 2 esimese lause kohaselt. (p 25)
Kui registripidaja teeb mistahes allikast pärineva teabe alusel kindlaks, et juriidilise isiku kustutamise kanne on vale, siis parandab ta ÄRS § 53 lg 2 alusel kande omal algatusel ja ennistab juriidilise isiku registrisse. ÄRS § 53 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb teavitada kande parandamise kavatsusest kustutatud juriidilist isikut (eelkõige tema viimase teadaoleva seadusliku esindaja kaudu), lähtudes eeldusest, et kanne on ekslik ning juriidiline isik on jätkuvalt õigusvõimeline. (p 25)
|
| 2-17-6713/196
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
31.03.2025 |
|
Sarnaselt kohtusse pöördumisega on ka kohtuotsuse peale kaebuse esitamise esmane sisuline eeldus õiguskaitsevajaduse olemasolu (TsMS § 3). See esineb olukorras, kus kohtulahend koormab kaebuse esitanud isikut. Kaebuse esitaja õigusi ei riku üldjuhul otsus, mis on tehtud tema kasuks, ning sellises olukorras ei ole kaebuse esitajal õiguskaitsevajadust. (p 20)
Kui lapsevanem on maksnud lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest. Elatise nõude välistamine varem enam tasutud elatise tõttu on olemuselt tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes. Lapse huvides on saada ülalpidamiseks vajalikku raha regulaarselt, et kasutada seda oma vajaduste rahuldamiseks. Sellest põhimõttest juhindudes on seadusandja VÕS § 200 lg 1 p-s 1 välistanud võimaluse tasaarvestada ülalpidamise nõuet ning sätestanud PKS § 100 lg-tes 1 ja 4 kohustuse maksta elatist perioodiliselt iga kuu eest ette. (p 23)
Olukorras, kus üks vanem andis lapsele ülalpidamist rohkem, kui oli temale langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, täites seeläbi ka teise vanema kohustust, võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt VÕS § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138) (RKTKo nr 2-18-6491/96, p 14.2). (p 26)
Ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades tuleb esmajoones lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud või kokkulepitud suhtluskorrast, mitte sellest, kui palju aega viibis lahusolev vanem lastega tegelikult koos (RKTKo nr 2-18-6491/96, p 14.1). Tegemist ei ole absoluutse reegliga, vaid üksikjuhtumi asjaolusid arvestades võib olla põhjendatud sellest kõrvale kalduda. Eelkõige võib see olla põhjendatud olukorras, kus laps elab püsivalt vanema juures, kellelt elatist nõutakse, ning need asjaolud on selged. (p 29)
Vanem võib ülalpidamiskohustust täita muul viisil ja teistsuguse ajavahemiku kaupa, kui ta on selles teise vanemaga kokku leppinud, st sõlminud lepingu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta (RKTKo nr 3-2-1-111-16, p 22). (p 24)
Enne 1. jaanuari 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt oli miinimumelatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus sai miinimumelatisest väiksema elatise PKS § 102 lg 2 alusel välja mõista üksnes mõjuval põhjusel, seejuures sai arvestada asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga, ning vaid juhul, kui menetlusosaline sellele tugines ja seda oli pooltega arutatud (nt RKTKo nr 2-16-11905/66, p-d 19 ja 23). Samuti ei saanud kohus elatise suurust automaatselt vähendada põhjustel, et peres elab mitu väikese vanusevahega last (mastaabisääst) ja laps viibib osa ajast lahuselava vanemaga, mil vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult. Neid asjaolusid võidi arvesse võtta mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 mõttes, eeldusel et kostja nendele tugines ning elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud tõendas (RKTKo nr 2-15-15909/124, p-d 10 ja 15; 3-2-1-35-17, p-d 20.2 ja 28.2). (p 33)
Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (RKTKo nr 2-19-19160/42, p 14). Seejuures ei pea pooled enam tuginema asjaoludele, et alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 17 ja 21 mõttes ega mastaabisäästule, mis tekib, kui peres kasvavad mitu väikese vanusevahega last (RKTKo nr 2-19-19160/42, p-d 14.3 ja 14.4). Kohus kontrollib ja arvestab neid asjaolusid lahendi tegemisel ise. Samuti peab kohus PKS § 101 kohase miinimumelatise suuruse arvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga omal algatusel, sõltumata poolte taotlustest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on PKS § 101 lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (p 34)
Varasema ja uue korra puhul on samaks jäänud eeldus, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 23.3 ja 23.4). (p 35)
TsMS § 688 lg-te 4 ja 5 järgi on Riigikohtu võimalus uurida ja koguda tõendeid piiratud ning Riigikohus on seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Seega ei saa kolleegium ise tõendeid hinnata ja asjaolusid tuvastada. Küll saab kolleegium hinnata kaebuse väiteid menetlusnormide rikkumise kohta asjaolude tuvastamisel. (p 40)
TsMS § 137 lg 1 kohaselt on kassatsioonkaebuse hind sama, mis tsiviilasjas hind esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kaebuste hinna arvutamisel ei tule arvestada kaebuste nõudeid, mis olid lubamatud. Kaebuste hinna määramisel tuleb lähtuda hagis I esitatud laste elatisenõuete hinnast, arvestades nõuete maakohtus rahuldamise ulatust. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on ülalpidamisnõude hinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise nõudmisel tuleb arvestada miinimumelatise suurust hagi esitamise seisuga (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 15). (p 47)
|
| 2-23-14452/50
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
19.03.2025 |
|
Vt RKTKm nr 2-17-7899, p 22.3. (p 21)
Eeltõendamismenetlus on seotud sellele järgneva põhimenetlusega juhul, kui kohus rahuldab eeltõendamismenetluse algatamise taotluse, eeltõendamise käigus kogutakse tõendeid ning neid tõendeid kasutatakse kas eeltõendamismenetluse ajal käimasolevas kohtumenetluses või pärast eeltõendamismenetluse lõppu algatatavas menetluses. (p 22)
Olukorras, kus eeltõendamismenetluse algatamise taotlus jääb rahuldamata või eeltõendamise käigus tõendeid ei koguta, on eeltõendamismenetlus de facto iseseisev menetlus. (p 23)
Vt RKTKm nr 2-21-5736, p 25; vt ka RKTKm nr 3-2-1-91-13. (p 21)
Eeltõendamismenetluse algatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtav lahend või lahend, millega lõpetatakse eeltõendamismenetlus enne tõendite kogumist või keeldutakse kogutud tõendite avaldajale kättesaadavaks tegemisest, on TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes kohtuasja menetlust lõpetav lahend, milles tuleb kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus. (p 23)
Olukorras, kus avaldaja eeltõendamise käigus kogutud tõenditele tuginedes põhimenetlust algatanud ei ole, on menetlusosalisel õigus taotleda kohtult menetluskulude jaotamist. Kohus peab seejuures menetlusosalisele selgitama tema õigust vastav taotlus esitada. Eeltõendamismenetluse korraldamist taotlenud isikul on võimalik esitada menetluskulude jaotamisele vastuväide, milles väljendab selget kavatsust algatada põhimenetlus esimesel võimalusel. Vastuväites peab olema märgitud, missuguse tähtaja jooksul põhimenetlus algatatakse ning miks ei ole seda varem võimalik teha. Vastuväites määratud tähtaeg peab olema mõistliku pikkusega. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul põhimenetlust ei algatata, tuleb eeltõendamismenetluse korraldanud kohtul menetluskulud ära jaotada nii, nagu tõendeid ei oleks kogutud. (p 24)
|
| 2-25-1078/6
|
Riigikohtu erikogu |
12.03.2025 |
|
KrMS §-d 427, 431 ja 432 sättetest ei tulene pädevust maakohtu täitmiskohtunikul lahendada kohtuotsuse täitmisel kriminaalhooldusametniku võimaliku õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudeid. (p 8)
SKHS § 1 lg 1 järgi sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalasja menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Seega kriminaalhooldusametnik, kes on osa vanglateenistusest, ei ole kriminaalasja menetleja. Järelikult ei ole avaldaja esitatud kahju hüvitamise nõuet võimalik läbi vaadata SKHS-s sätestatud korras. (p 9 )
HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Olukorras, kui avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks puudub muu menetluskord, tuleb põhiõiguste kaitse põhimõttest tulenevalt vaidlus lahendada halduskohtus. RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. (p 10)
|
| 2-23-9103/58
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
26.02.2025 |
|
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ei saa lugeda järgituks, kui menetlusosaline on ringkonnakohtule saatnud vaid tekstita e-kirja, millele ei ole apellatsioonkaebust lisatud, on lisatud kaebuse lisad. (p 8)
Apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada ringkonnakohtule ning Riigikohus ei saa seda sisuliselt lahendada. Kuigi Riigikohus on olnud ka seisukohal, et saab menetlusökonoomiast lähtudes lahendada ise apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotluse, on need olnud juhud, mil ennistamise taotlus oli enne esitatud ringkonnakohtule ning selle kohta oli olemas ringkonnakohtu seisukoht. (p 9)
Kui menetlusosalise enda jaoks ei ole üheselt selge, kas ta tegi menetlustoimingu selleks ettenähtud tähtaja jooksul, võib taotluse esitada ka alternatiivselt – juhuks kui ringkonnakohus peaks kaebuse menetlusse võtmise eeldusi kontrollides leidma, et kaebus ei ole esitatud tähtaja jooksul. Menetlusosaline peab seejuures silmas pidama, et tähtaja ennistamist võib TsMS § 67 lg 2 järgi taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal langes ära menetlustoimingu tegemise takistus. (p 11)
ID-tarkvara ajakohastamise vajadust ei saa pidada ootamatuks ja ettenähtamatuks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaeg ennistada, seda eriti juhul, mil menetlusosalisel on lepinguline esindaja. Osal juhtudel võib tähtaja ennistamise aluseks olla siiski menetlusosalise enda arvutisüsteemist tulenev tõrge, kui selle tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. (p 12)
TsMS § 68 lg 5 kohaselt ennistub tähtaja ennistamisel menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. See tähendab mh seda, et kui enne tähtaja ennistamist on jõustunud ringkonnakohtu määrus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, kaotab see määrus ennistamise tõttu oma tähenduse. (p 13)
|
| 2-23-18026/106
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
26.02.2025 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse) art 35 ei välista Eesti kohtu kui põhikohtuasja lahendava kohtu õigust võtta hagi tagamisel Eesti riigisisese õigusega ette nähtud meetmeid, nt keelata TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel teisel isikul kostjale vara üle anda või kostja suhtes muid kohustusi täita, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole. Seda sätet saab kolleegiumi hinnangul Eesti kohus kui põhikohtuasja lahendav kohus kohaldada ka välisriigis asuva isiku suhtes. Siiski saab selline keeld (sarnaselt nõude arestimisega) kolmanda isiku suhtes kehtida vaid eeldusel, et talle on hagi tagamise määrus kätte toimetatud. (p 16.4)
|
| 2-24-10559/44
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
19.02.2025 |
|
Hagi tagamise tagatise eesmärk on tagada kostjale vähemalt osaliselt tagatise arvel alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine TsMS § 391 järgi (RKTKm nr 3-2-1-98-16, p 10). (p 12)
Tagatise nõudmine ja selle suuruse määramine TsMS § 383 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm nr 3-2-1-10-10 , p 14). (p 12)
Kuigi rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb TsMS § 383 lg 11 järgi tagatis üldjuhul anda, on kohtul TsMS § 383 lg 12 järgi ka rahalise nõudega hagi puhul õigus kaaluda, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis muudaksid tagatise nõudmise ebaõiglaseks. Selliseks asjaoluks on mh see, kui hagi tagamine ei saakski kostjale kahju tekitada ehk kostjal ei saaks tekkida TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud nõuet. (p 12)
Mitterahalise nõudega hagi tagamisel kuulub kohtu kaalutlusruumi (TsMS § 383 lg 1) mh selle hindamine, kas hagi tagamine võib põhjustada kostjale kahju, mille hüvitamist saaks kostja hagejalt nõuda nt hagi rahuldamata jätmise korral (TsMS § 391 lg 1 p 1). (p 13)
Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamisel tuleb arvestada mh VÕS § 127 lg-s 4 sätestatuga. Hüvitada tuleb kahju, mis on hagi tagamise taotluse esitamisega põhjuslikus seoses ja mis kostjal hagi tagamiseta ei tekiks. Seega ei saa hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda juhul, kui hagi on küll tagatud, kuid kostjale tekkis kahju muul põhjusel kui hagi tagamise tõttu. (p 14)
|
| 2-24-6219/56
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
12.02.2025 |
|
Kui hagi tagamise määrus tühistatakse määruskaebemenetluses TsMS § 377 lg 1 eelduse puudumise tõttu, võib see TsMS § 391 lg 1 p 2 ja TsMS § 391 lg 2 koostoimes tähendada seda, et hageja makstud hagi tagamise tagatise tagastamise alused võivad tekkida juba enne asjas lõpliku kohtulahendi tegemist. Õige ei ole järeldus, et tagatis peab jääma deposiiti kohtumenetluse lõppemiseni. (p 13)
|
| 2-23-4762/71
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
05.02.2025 |
|
NB! Seisukoha muutus!
TMS § 223 lg-s 1 nimetatud 30-päevane tähtaeg hagi esitamise õigust lõpetav menetlustähtaeg, mida kohus saab TsMS § 67 lg 1 alusel mõjuval põhjusel ennistada. (p 14)
Vt RKTKm nr 2-23-11584/18, p 9. (p 16)
|
| 2-23-12244/57
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
22.01.2025 |
|
PKS § 33 lg 3 teine lause ei anna TMS § 14 lg 2 kõrval iseseisvat alust nõuda ühisvara jagamist (RKTKo nr 3-2-1-74-16, p 15.2; RKTKm nr 2-21-3244/37, p 14.2). (p 12)
TMS § 14 lg 2 alusel on võlausaldajal võimalik nõuda ühisvara jagamist, kui (1) hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, (2) võlgnikust abikaasa lahusvara arvel nõude rahuldamine ebaõnnestub, (3) võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada, ja (4) võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist (RKTKo nr 2-18-1611/44, p 18). (p 13)
Võlausaldaja nõudest loobumine mõne solidaarvõlgniku suhtes ei mõjuta solidaarvõlgnike vastutust võlausaldaja kohustuse täitmise eest solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, peavad teised solidaarvõlgnikud kohustuse täitma täies ulatuses (VÕS § 66 lg 1) ja teistel võlgnikel on tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes (VÕS § 69 lg 3) (RKTKo nr 3-2-1-64-06, p 17). (p 15)
TMS § 14 lg 2 alusel esitatud hagi protsessuaalne nõue TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes on jagada abikaasade ühisvara, mitte ühisvara koosseisu kuuluvad üksikud varaesemed, mille jagamist hageja taotleb. Eseme kuulumine abikaasade ühisvara hulka on ühisvara jagamise nõude lahendamise eeldus (RKTKo nr 2-21-6200/67, p 15). Kuna esemed ja kohustused, mille jagamist ühisvara jagamise käigus soovitakse, ei moodusta hagi eset, ei ole menetluse kestel jagatava ühisvara koosseisu muutmine hagi eseme muutmine, vaid on käsitatav hagi laiendamisena TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes (RKTKo nr 3-2-1-119- 09, p 12). (p 16)
Hageja ei pea hageja TMS § 14 lg 2 alusel hagi esitades koos ühisvara jagamise nõudega paluma kohtul pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist. TMS § 14 lg 2 alusel pööratakse võlgniku varale sissenõue vara arestimise ja müümise teel (TMS § 52 lg 1 esimene lause, TMS § 137). (p 18)
|
| 2-22-16547/42
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
16.01.2025 |
|
Vt RKTKo nr 3-2-1-113-11, p 47; RKTKm nr 2-22-359/30, p 13. (p-d 13 ja 14)
Kui ettevõtte üleminek on toimunud enne esialgse hagi esitamist, ei välista see ettevõtte üleandja vastutust, kuid sellises olukorras peab sundtäidetavate lahendite saamiseks esitama eraldiseisvad sooritusnõuded nii ettevõtte üleandja kui ka omandaja vastu (vt ka RKTKm nr 2-22-359/30, p 14). (p 17)
Kui õigusjärgluse aluseks olevad asjaolud ilmnevad pärast esialgse hagi esitamist õiguseellase vastu või pärast menetlust lõpetava kohtulahendi tegemist ja jõustumist, välistab õiguseellase suhtes tehtud kohtulahend TsMS § 428 lg 1 p 2 ja § 460 lg 1 järgi samal alusel sama nõudega õigusjärglase vastu kohtusse pöördumise võimaluse. Seda ka juhul, kui õigusjärglane ja -eellane on solidaarvõlgnikud. (p 14)
Kui õiguseellase suhtes on jõustunud kohtuotsus, on õigusjärglase vastu nõude esitamisel kohane õiguskaitsevahend TsMS § 460 lg 1 ja TMS § 18 lg 1 järgi tuvastusnõue õigusjärgluse tuvastamiseks. (p 15)
Kui õigusjärglus leiab aset õiguseellase vastu esitatud esialgse hagi menetlemise ajal, saab käimasoleva menetluse TsMS § 460 lg 1 ja TMS § 18 lg 1 järgi lõpuni viia ilma menetlusosaliste ringi muutmata. Samas ei ole välistatud vastavalt kas õiguseellase või -järglase menetlusse kaasamine kolmanda isikuna. (p 16)
|
| 2-20-5526/26
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
18.12.2024 |
|
TsMS § 220 lg 1 kohaselt esindab Eesti Vabariiki hagita menetluses ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Lisaks on sama sätte lg 3 kohaselt Justiitsministeeriumil õigus esindada Eesti Vabariiki kõigis kohtumenetlustes. Seega erineb riigi esindamine tsiviilkohtumenetluses mõneti riigi esindamisest halduskohtumenetluses, kus halduskohtumenetluse (HKMS) § 17 lg 1 kohaselt on vastustajaks Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Eelnevast tulenevalt tuleb välisriigi kohtulahendi tunnustamise menetlusse kohtumenetluse seadustikega ette nähtud pädevuse jaotuse kohaselt kaasata Eesti Vabariik siseministeeriumi kaudu või justiitsministeerium, mitte PPA. (p 9)
Juhul, kui põlvnemisasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisel on oluline avalik-õiguslik mõju, iseäranis kui see puudutab niivõrd põhimõttelise tähtsusega õigusinstituuti nagu kodakondsus, on Eesti Vabariik puudutatud isik, kes tuleb TsMS § 198 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi menetlusse kaasata. Juhul, kui riigile ei teatata kohtuotsuse tunnustamise menetlusest, kuid ilmneb, et tunnustatud kohtulahendil on oluline avalik-õiguslik mõju, on tegemist TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alusega (RKHKo nr 3-22-1072/28, p 27). Olukorras, kus välisriigi kohtulahendi tunnustamise eesmärgiks on Eesti kodakondsuse saamine, on sellel tunnustamisel oluline avalik-õiguslik mõju. (p 8)
|
| 2-23-9874/43
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
11.12.2024 |
|
Kolleegium selgitab, et piiriülestes vaidlustes tuleb kohtutel kontrollida, kas vaidlus allub Eesti kohtule ja missuguse riigi õigust tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada. (p 10)
Kui kostjate alaline elukoht ei ole üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus) art 6 lg 1 järgi liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt. Eesti kohus peab sellises olukorras pädevuse kindlaks tegema TsMS normide järgi. (p 10)
Abikaasade varasuhetele kohalduv õigus määratakse REÕS § 58 lg 3, § 57 lg 1 ja § 6 alusel, mille järgi sõltub kohalduv õigus abikaasade ühisest elukohast abielu sõlmimise ajal. (p 11)
Esimese astme kohtud saavad keerulise õigusliku küsimuse korral õigussuhte kvalifitseerimist edasi lükata olukorras, kus hinnatakse hagi perspektiivi menetlusse võtmisel, sest eelistada tuleb hagi menetlusse võtmist ning keerulise õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Kuid kohus ei saa hagi tagamise taotlust lahendades lükata edasi hagi perspektiivi hindamist. (p 16)
Võimalik hagi tagamata jätmine selle õigusliku perspektiivituse tõttu ei takista hagi menetlemist, st ei ole välistatud, et hagi osutub hiljem siiski õiguslikult perspektiivikaks ja rahuldatakse (RKTKm nr 3-2-1-121-15, p 10). (p 25)
Kui üks abikaasadest on tehingu teinud, vastutab ta üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga (PKS § 33 lg 3 esimene lause). See kehtib ka juhul, kui tehingust tulenevad õigused kuuluvad ühisvarasse (vt ka PKS § 25). Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada (PKS § 19; RKTKo nr 2-15-15138/56, p 18.1). (p 17)
Kuigi reeglina vastutab lepingus sõlmitud kohustuste täitmise eest lepingu sõlminud isikud, võib abielusuhe teatud juhtudel luua seaduse jõul kohustusi sellele abikaasale, kes ei osalenud lepingu sõlmimisel. Kehtivas õiguses reguleerib abikaasade vastutust varaühisuse varasuhte korral peamiselt PKS § 33. (p 19)
PKS § 18 kohaldub abielu üldise õigusliku tagajärjena sõltumata valitud varasuhtest, seega ka varaühisuse varasuhte korral. Viidatud sätte järgi tekib abikaasade solidaarkohustus, kui korraga esinevad kaks eeldust: tehing on tehtud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks ja tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. PKS § 18 kohaldamisala on PKS1995 § 20 lg-ga 2 võrreldes oluliselt kitsam. Uute kriteeriumite lisamisega soovis seadusandja välistada suuremate ühekordsete tehingute korral ühe abikaasa tegevuse tõttu abikaasadel solidaarvastutuse tekkimise. (p 21)
Abikaasal saab ka ühisvara ühise valitsemise korral tekkida kolmanda isiku ees kohustus üksnes juhul, kui tal on selle kolmanda isikuga mõnel VÕS §-s 3 nimetatud alusel tekkinud võlasuhe. (p 22)
|
| 2-11-33697/311
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
11.12.2024 |
|
TsMS § 33 lg 4 teise lause ja TsMS § 34 lg 4 koostoimes tuleb eestkoste seadmise menetluses tõlkida isikule, kellele eestkostet soovitakse määrata, tema soovil selles asjas tehtud kohtulahendid sõltumata tema varalisest seisundist riigi kulul (p 18.2). Olukorras, kus eestkostetav ei valda eesti keelt ja tal on TsMS § 204 lg 4 esimese lause alusel iseseisev kaebeõigus, on tema kaebeõiguse efektiivseks kasutamiseks vaja, et ta saaks TsMS § 33 lg 4 teise lause alusel esitatava vastava soovi korral kätte kohtumääruse tõlke talle arusaadavasse keelde. (p 18.5)
TsMS § 528 lg 1 kohaselt tuleb eestkostja seadmise menetluseks TsMS § 34 lg 4 tähenduses lugeda ka eestkoste pikendamise menetlust, samuti menetlust, milles eestkostetava avalduse alusel analüüsitakse eestkostja ülesannete kitsendamist. (p 18.3)
PKS § 203 lg 2 esimese lause alusel peavad kohtud hindama seda, millises ulatuses isik ise suudab aru saada oma raha kasutamise vajadusest ja eesmärgist. Lubatavate pisitehingute rahasumma määramisel ei saa lähtuda sellest, palju eestkostetav on varem keskmiselt ühes kuus raha kulutanud. (p 19)
Edasikaevatava määruse tõlke taotlemine (TsMS § 33 lg 4 teise lause ja § 34 lg 4 alusel) on TsMS § 661 lg 5 esimese lause kohaselt mõjuv põhjus andmaks määruskaebuse esitajale täiendav tähtaeg kaebuse põhjendamiseks. (p 18.5)
|
| 2-24-3641/36
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
11.12.2024 |
|
Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse (TsMS § 390 lg 1 esimene lause). TsMS § 390 lg 1 teine lause sätestab, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata muu hulgas juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot. Praegusel juhul on kohus hagi taganud, ringkonnakohus on jätnud hagi tagamise kehtima ning tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot. Seega võis kostja esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse ja ringkonnakohus ei võinud TsMS § 667 lg 1 teise lause järgi teha määrust kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 465 lg 2 p 8 alusel pidi kohus kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märkima põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. (p 10)
|
| 2-24-1054/22
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
27.11.2024 |
|
Hagiavalduses esitatud väidete õigsust tuleb hagi õigusliku perspektiivikuse hindamisel eeldada (vt RKTKm nr 3-2-1-177-16, p 10). (p 14)
|
| 2-23-116531/33
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
27.11.2024 |
|
Kohtul on õigus jätta hagist loobumine vastu võtmata mh olulise avaliku huvi rikkumise korral. Oluline avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida kohus sisustab üksikjuhtumi asjaolude alusel, tõlgendades avaliku huvi mõistet kitsalt. Avalik huvi ei ole kohtu soov teavitada avalikkust välja kujunenud õiguspraktikast või õiguslikust olukorrast ega selline seaduses sätestatud alus, millal kohus menetleb tsiviilasja omal algatusel. (p 11)
|
| 2-20-10127/86
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
27.11.2024 |
|
Hoiuleping VÕS § 883 mõttes on suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Lepingut saab käsitada hoiulepinguna siis, kui hoiuleandja annab hoidjale üle vallasasja otsese valduse ja hoidmise lõppemisel kohustub hoidja selle hoiuleandjale tagastama. Seega peab hoidjal olema võimalik asja üle faktilist võimu teostada (vt RKTKo nr 3-2-1-43-16, p 15). Hoiulepingu regulatsiooni saab kohaldada ka loomade suhtes, millele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid (TsÜS § 49 lg 3). Hoiulepinguga ei ole siiski tegemist juhtudel, kus asja hoidmine on lepingu kõrvalkohustus (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 35). Looma hoiuleping hõlmab ka looma hooldamise kohustust. Kuna tuvastatud asjaoludest nähtuvalt teostas hagejaga vaidlusaluse lepingu sõlminud isik lepingu alusel ajutist tegelikku võimu hobuse üle ja lepingu laiem eesmärk oli hobuse hooldamine, vastas leping VÕS § 883 mõttes hoiulepingu tunnustele. (p-d 13.3 ja 13.4)
TsMS § 442 lg 8 teise lause järgi peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kuigi hageja tugines hagiavalduses sellele, et hobuse turuväärtus lemmikloomana vähenes 5000 euroni, jättis maakohus hageja väite tähelepanuta. Seejuures ei ole kolleegiumi arvates hageja väited hobuse turuväärtuse kohta üksteist välistavad, st hobuse turuväärtus võistlushobusena võib olla null eurot, samal ajal kui hobuse turuväärtus lemmikloomana võib olla 5000 eurot. Seetõttu rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. (p 16)
Olukorras, kus maakohus tuvastas, et hageja tasus lepingu teisele poolele hobuse hoidmise eest 450 eurot kuus, ja et hagejale tekkis õnnetuse tulemusel hobuse turuväärtuse vähenemise tõttu kahju 180 000 eurot, oleks maakohus pidanud hindama, kas lepingu alusel makstava tasu suurust arvestades tuleb kahjuhüvitist VÕS § 127 lg 2 alusel vähendada. (p 17)
|
| 2-21-141014/56
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
27.11.2024 |
|
Nõude aegumise peatab üksnes hagi või sellega võrdsustatud avalduse esitamine õige võlgniku (kostja) vastu. Seda ka olukorras, kus kostjast saab menetlusosaline kostja asendamise kaudu (TsMS § 208 lg 1). Nõude aegumist ei mõjuta asjaolu, et hageja ei teadnud, kes on õige kostja. (p-d 12.1-12.3)
Ringkonnakohus ei või keelduda apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kui maakohus on hagi lahendamisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, nt eksinud aegumise sätete kohaldamisel, ja see võis oluliselt mõjutada maakohtu otsust. (p 10)
Kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. (p 11.1)
Aastates arvutatava aegumistähtaja puhul tuleb lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva, mitte TsÜS § 147 lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi üldjuhul tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00. (p 11.2)
|
| 2-21-13719/58
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
13.11.2024 |
|
Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele (RKTKo nr 3-2-1-94-14, p 14). Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestusnõue on põhjendatud, oli kostja 30. jaanuari 2023. a tasaarvestusavalduse tulemuseks VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi see, et nii hageja hagis esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid kattuvas ulatuses. Seega, kui hageja esitas oma tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, siis ei olnud kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude tasaarvestada. Sellises olukorras on hageja tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu. (p 10.3)
Kohus peab menetluses esitatud tasaarvestusavaldust pooltega arutama. Olukorras, kus hageja on nõudnud menetluses talle tekkinud kahju hüvitamist osaliselt, kostja tasaarvestuse tõttu on haginõue osaliselt lõppenud, kuid sellele vaatamata on hageja esitanud tasaarvestusavalduse, tasaarvestamaks kostja lõppenud nõuet, oleks kohus pidanud hagejale selgitama, et tema tasaarvestusavaldus on õiguslikult toimetu. Pärast olukorra selgitamist tulnuks anda hagejale võimalus otsustada, kas ta soovib vaidluse eset muuta või täiendada. (p 14)
|
Facebook
X.com