3-2-1-172-16
|
Riigikohus |
01.03.2017 |
|
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 20.1, 21.
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 25.
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 15, 24-25.
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 18.1, 25.
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 20.2.
|
|
3-2-1-171-16
|
Riigikohus |
01.03.2017 |
|
TsMS § 311^1 lg 6 rikkumiseks ei saa pidada otsuse eelnevat saatmist e-kirjaga, ilma et menetlusosalisele oleks viidatud kättesaamise kinnitamise kohustusele või võimalusele lugeda otsus kätte toimetatuks saatmisega TsMS § 314^1 mõttes. Isegi kui kättetoimetamine toimus muul viisil kui infosüsteemi vahendusel mõjuva põhjuseta, ei oleks see selline menetlusnormi rikkumine, mis muudaks kättetoimetamise olematuks. (p 20.1.)
TsMS § 314^1 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. Kui saadetud e-kirjas puudub igasugune viide TsMS § 314^1 lg le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks, ei saa kohus otsustada TsMS § 314^1 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt RKTKm nr 3-2-1-189-15, p d 13 ja 16). (p 21)
Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
Kohtutel tuleb esmalt lahendada määruskaebus, milles leitakse, et avaldus on esitatud tähtaegselt. Alles seejärel, kui kohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning avaldus on esitatud tähtaega rikkudes ja see määrus on jõustunud, tuleb hinnata menetlustähtaja ennistamise taotluse põhjendatust. (p 15)
Tähtaja ennistamiseks annab alust tuginemine kohtu edastatud teabele otsuse kättetoimetatuks lugemise aja kohta, kui hiljem loevad kohtud otsuse kättetoimetatuks muul ajal (vt RKTKm nr 3-2-1-44-12, p d 6-8). Kui E-toimikust on saadetud menetlusosalise esindajale teade, millest nähtub otsuse edasikaebamise tähtpäev, võib menetlusosaline sellest teatest lähtuda ning esineb põhjus tähtaja ennistamiseks. (p 24)
Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
TsMS § 643 lg 3 eesmärk on vältida apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega kiirustamist, andes teisele poolele võimaluse kaebuse esitamisega seotud menetluslikke asjaolusid selgitada. Kui teine pool suudab põhjendada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise ekslikkust, jääb ära ajakulu, mis tekib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisega ja selle lahendamisega Riigikohtus. (p 18.1.)
Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
TsMS § 307 lg 3 kohaldamise teist alternatiivset eeldust (kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada) tuleb mõista nii, et see kehtib ka juhul, kui menetlusdokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud (ja seda saab ka tõendada), kuid on tõendatud, et menetlusdokument jõudis saajani tegelikult juba varem. E-toimikus dokumendi kättesaamise kinnitamine mingil kindlal kuupäeval ei saa väärata nt saaja hilisemat kinnitust, et tegelikult sai ta dokumendi kätte varasemal kuupäeval. (p 20.2.)
|
|
3-2-1-8-16
|
Riigikohus |
06.04.2016 |
|
Ringkonnakohtu määruse saab lugeda TsMS § 311^1 lg 3 mõttes hagejale kättetoimetatuks kuupäeval, mil hageja esindaja ringkonnakohtu e-toimikus nähtavaks tehtud määruse e-toimikus avab. (p 11)
|
|
3-2-1-99-15
|
Riigikohus |
07.10.2015 |
|
Kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise TsMS § 311^1 lg 3 kohaselt automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 311^1 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 311^1 lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). (p 12)
Menetlusosalisel võib olla raske tõendada tema kontrolli alt väljas olevat asjaolu e-toimiku süsteemi võimaliku tehnilise rikke kohta. Seetõttu võib vajalikel juhtudel osutuda otstarbekaks asjakohase teabe saamine (nt e-toimiku haldurilt) kohtu kaasabil. (p 14)
|
|
3-2-1-13-15
|
Riigikohus |
08.04.2015 |
|
Määruskaebuses esitatud asjaolud annavad vähemalt alust kahelda selles, kas puuduste kõrvaldamise määrus toimetati kostjale kätte 7. juulil 2014, nagu ringkonnakohus on leidnud.
TsMS § 311^1 lg 3 võimaldab menetlusdokumenti kätte toimetada kolmel viisil: saaja avab dokumendi infosüsteemis, saaja kinnitab infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata, dokumendi avab muu isik, kellel saaja on võimaldanud infosüsteemis dokumente näha.
Kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 311^1 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samas on menetlusosalisel siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 311^1 lg 3 järgi kätte toimetatud.
Kostja on kohtule põhistanud, et ta ei ole menetlusdokumenti avanud. Ei ole siiski välistatud, et kostja kinnitas infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata TsMS § 311^1 lg 3 teise alternatiivi järgi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas vaatamata dokumendi avamata jätmisele on kostja infosüsteemis määruse kättesaamist kinnitanud. Selleks tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kuidas tuleb menetlusosalisel infosüsteemi toimimise reegleid arvestades e-toimikus dokumendi vastuvõtmist kinnitada ning kas kostja on vastavalt ka tegutsenud. Oluline on, et infosüsteem teavitaks ka menetlusosalist ennast sellest, et mingi toimingu tegemisega kinnitab ta dokumendi kättesaamist. (p 11)
|
|
3-2-1-163-10
|
Riigikohus |
23.02.2011 |
|
TsMS § 632 lg 1 järgi on apellatsioonitähtaeg seotud primaarselt otsuse apellandile kättetoimetamisega, st oluline on kindlaks teha, mis ajast saab maakohtu otsuse lugeda hagejale kättetoimetatuks.
Otsuse kätte toimetatuks lugemisel ei ole seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel hageja esindaja e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas võinuks teda TsMS § 314 lg 6 järgi trahvida (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p-d 10-12). Samuti ei ole tähtis, kas hageja teadis kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast, kuna otsuse avalikult teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt TsMS § 306 lg 5, § 453 lg 2, § 455 lg 1).
Ümbriku kättetoimetamisega ei saa lugeda kätte toimetatuks ümbrikus olema pidanud menetlusdokumenti, mida seal tegelikult ei olnud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal.
TsMS § 632 lg 1 järgi on apellatsioonitähtaeg seotud primaarselt otsuse apellandile kättetoimetamisega, st oluline on kindlaks teha, mis ajast saab maakohtu otsuse lugeda hagejale kättetoimetatuks
Riigikohus ei saa otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustab ringkonnakohus, kus tuleb kontrollida ka muid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi (TsMS § 637 lg-d 1 ja 2), samuti saab ringkonnakohus keelduda kaebuse menetlemisest põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga (TsMS § 637 lg 21) (vt ka nt Riigikohtu 1. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10, p-d 12, 13).
Otsuse kätte toimetatuks lugemisel ei ole seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel hageja esindaja e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas võinuks teda TsMS § 314 lg 6 järgi trahvida (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p-d 10-12). Samuti ei ole tähtis, kas hageja teadis kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast, kuna otsuse avalikult teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt TsMS § 306 lg 5, § 453 lg 2, § 455 lg 1).
Ümbriku kättetoimetamisega ei saa lugeda kätte toimetatuks ümbrikus olema pidanud menetlusdokumenti, mida seal tegelikult ei olnud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal.
|
|
3-2-1-145-10
|
Riigikohus |
17.01.2011 |
|
TsMS § 314 lg-d 2 ja 3 järgi saab kohtulahendi kui originaalis paberil allkirjastatud dokumendi menetlusosalisele kätte toimetada üksnes skaneeritud ärakirjana või kohtute infosüsteemis kinnitatud dokumendina, menetlusosalise taotlusel võimaluse korral ka digitaalselt allkirjastatuna.
|
|
3-2-1-129-10
|
Riigikohus |
06.12.2010 |
|
TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. TsMS § 314 lg 2 järgi eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
Vt Riigikohtu 9. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09.
Kui menetlusosalise esindaja volitus on toimingu või tahteavalduse tegemise ajal kehtiv, siis tuleb selline toiming või tahteavaldus lugeda tehtuks esindatava poolt ja on kehtiv pärast esindajale antud volituse lõppemist.
TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. Kuna eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (TsMS § 314 lg 2) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
|
|
3-2-1-81-10
|
Riigikohus |
25.10.2010 |
|
Trahvi määramisest TsMS § 314 lg 6 teise lause järgi, tuleb TsMS § 46 lg 2 järgi eelnevalt hoiatada. Hoiatus on võimalik lisada elektrooniliselt saadetavale kohtukutsele.
Olukorras, kus menetlusosaline on kohtule oma e-posti aadressi avaldanud ja kohus on sama kohtuasja käigus menetlusosalisele selle e-posti aadressi kaudu dokumente edastanud ning menetlusosaline on nende kättesaamist kinnitanud, ei pea kohus tegema täiendavaid järelepärimisi ega koguma tõendeid selle e-posti teel edastatud kohtukutse tegeliku kättesaamise kohta. Küll on menetlusosalisel endal õigus tõendada, et ta kutset kätte ei saanud, vaidlustades trahvi määramist.
Olukorras, kus menetlusosaline on kohtule oma e-posti aadressi avaldanud ja kohus on sama kohtuasja käigus menetlusosalisele selle e-posti aadressi kaudu dokumente edastanud ning menetlusosaline on nende kättesaamist kinnitanud, ei pea kohus tegema täiendavaid järelepärimisi ega koguma tõendeid selle e-posti teel edastatud kohtukutse tegeliku kättesaamise kohta. Küll on menetlusosalisel endal õigus tõendada, et ta kutset kätte ei saanud.
|
|
3-2-2-3-10
|
Riigikohus |
17.05.2010 |
|
Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektrooniliselt (TsMS § 314 lg 2). TsMS § 314 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus advokaadile menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel.
Teistmise korras saab uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu 10. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9 ja 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 6).
TsMS § 702 lg 3 kohaselt ei ole § 702 lg-s 2 nimetatud asjaolu (avaldaja kaasamata jätmine) teistmise aluseks, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui poolel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega.
Toimikusse tuleb lisada korrektselt täidetud menetlusdokumendi kättetoimetamist tõendavad dokumendid (vt 30. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 12 ja 11. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 10). Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte. Menetlusdokumendi kättetoimetamisest menetlusosalise esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg.
Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.
|
|
3-2-1-100-09
|
Riigikohus |
11.11.2009 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-97-09.
Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga eelistatult elektrooniliselt. TsMS §-s 314 lg 5 kohaselt, kui menetlusdokument edastatakse elektrooniliselt, peab saaja saatma kohtule viivitamata TsMS § 314 lg-s 5 nimetatud kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. TsMS § 314 lg 5 kolmandas lauses sätestatakse, et elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Kostja lepinguline esindaja, kellega kohus on varem elektrooniliselt suhelnud, ise ei kinnitanud kohtuotsuse kättesaamist. Kohtule on teatanud kohtuotsuse kättesaamisest advokaadibüroo sekretär, kes ei ole kinnitust varustanud digitaalallkirjaga ja kelle e-posti aadressil ei ole varem menetlusdokumente edastanud. Samuti ei ole kohus menetlusdokumenti saatnud advokaadibüroo üldaadressile. Seetõttu ei ole maakohtu otsus nõuetekohaselt kostja esindajale kätte toimetatud.
|
|
3-2-1-54-09
|
Riigikohus |
05.05.2009 |
|
Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjale või tema esindajale oleks kohtukutse kohtuistungile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja on küll tavalise e-kirja teel saatnud kohtule elektroonilise kinnituse (mis on piisav, et lugeda kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 4 kolmanda lause kohaselt), et ta on saanud kohtukutse kätte, kuid kinnitusele ei ole lisatud digitaalallkirja.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-19-09.
TsMS § 45 lg 4 (alates 1. jaanuarist 2009 kehtivas redaktsioonis) kohaselt võib kohus trahvida menetlusosalist, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Sama lõike kohaselt on võimalik määrata ka kuni seitsme ööpäevane arest. Trahvimääruses peab olema asja lahendamise pahatahtlik takistamine selgelt põhjendatud, nt esitatud põhjendused selle kohta, miks menetlusosalise esitatud arstitõend(id) ei põhista veenvalt sellist terviseseisundit, mis takistanuks menetlustoimingut teha. Aresti määramise alused on määratletud eelkõige TsMS § 45 lg-s 1.
|
Facebook
Twitter