Kohtulahendite liigitus

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-3-1-22-16 PDF Riigikohus 04.05.2016
TsMS §-s 326 sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kättetoimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest. Sellisel viisil dokumendi kättetoimetamisele on kehtestatud isikute õiguste kaitse eesmärgil ranged tingimused, mille täitmata jätmise korral ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks. Adressaadile dokumendi isikliku üleandmise katsete olulisust rõhutab sätte kategooriline sõnastus ("üksnes"). Õigusliku fiktsiooni kohaldamise tingimuste täitmata jätmise korral ei ole oluline, kas minetuse põhjustajaks oli kohtu või dokumenti kättetoimetava isiku ebakohane tegevus. (p 7)
3-2-2-3-14 PDF Riigikohus 07.01.2015
TsMS § 322 lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et dokument toimetati kätte saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. (p 10)
3-2-1-93-14 PDF Riigikohus 03.11.2014
Kohtul oleks mõistlik kasutada selliseid kättetoimetamisteatisi, mis võimaldaks TsMS § 327 tingimuste täitmist kontrollida ja võimalusel ka nt eelistada dokumendi hoiustamisele selle mahajätmist (ja selle dokumenteerimist) TsMS § 326 kohaselt. Selline kättetoimetamine tagab saajale suurema tõenäosusega dokumendiga tutvumise võimaluse ja võimaldab kättetoimetamise ka kiiremini läbi viia. (p 15) Tulenevalt TsMS § 327 lg 3 esimesest lausest saab määruse lugeda kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest. Edastamine tähendab selle sätte tähenduses postitamise korral dokumendi ärasaatmist. Seega tuleb kolme päeva arvestada dokumendi ärasaatmise kuupäevast. (p 17)
3-2-1-190-12 PDF Riigikohus 27.02.2013
Kohtumääruse hoiustamise kohta teate valele aadressile saatmise tõttu ei saa menetlusdokumenti (kohtumäärust) TsMS § 327 kohaselt hoiustamisega kättetoimetatuks lugeda.
3-2-1-168-11 PDF Riigikohus 15.02.2012
TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel võib menetlusdokumendi kätte toimetada tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. PostS § 7 lg 4 p-s 1 sätestatud tähitud kirja saajale allkirja vastu üleandmine on üksnes esmane ja eelistatud viis tähitud kirja üleandmiseks. Kui see ei ole võimalik, saab kasutada ka TsMS 36. ptk-s ettenähtud võimalusi. Samuti ei piira TsMS § 312 lg 1 kättetoimetamist postiteenuse osutaja vahendusel nt kullerpostisaadetisena PostS § 4 lg 9 mõttes. Postiteenuse osutaja võib jätta menetlusdokumendi TsMS § 326 tingimustel saaja postkasti ka siis, kui saatja selle kohta sõnaselget juhist ei ole andnud. Seadus ei eelista TsMS § 327 järgset kirja hoiustamist § 326 järgsele saadetiste postkasti panekule. Kirja ei tohi maha jätta, kui saatja on sellisel viisil kättetoimetamise välistanud, kuid kättetoimetamise kehtivus ei sõltu ka selle juhise järgimata jätmisest. Kättetoimetamine mh TsMS § 326 alusel on lubatud mh maksekäsu kiirmenetluses, kus TsMS § 484 lg 3 kolmanda lause järgi on keelatud üksnes avalik kättetoimetamine dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 mõttes). Keeldu selleks ei tulene ka TsMS § 4891 lg 2 p-st 1. Üksnes juhul, kui kättetoimetamist ei ole võimalik dokumenteeritult tõendada, saab lähtuda TsMS § 307 lg-st 3 menetlusdokumendi saajani jõudmise aja kättetoimetamise ajaks lugemise kohta.
3-2-2-10-10 PDF Riigikohus 02.03.2011
Kuigi TsMS § 322 lg 1 järgi saab üldjuhul lugeda menetlusdokumendi saajale kättetoimetatuks ka juhul, kui selle võtab saaja asemel vastu temaga samas eluruumis elav isik, sh abikaasa, ei saa selle sätte alusel lugeda menetlusdokumente menetlusosalisele abikaasa kaudu kättetoimetatuks, kui abikaasa elab menetlusosalisega samas eluruumis, kuid osaleb kohtumenetluses menetlusosalise vastaspoolena. Teiselt vanemalt alaealisele lapsele elatist nõudev vanem on nii hagi- kui ka maksekäsu kiirmenetluses teise vanema vastaspooleks TsMS § 324 mõttes.
3-2-2-6-10 PDF Riigikohus 09.11.2010
TsMS § 323 tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku äriruum.
3-2-1-6-10 PDF Riigikohus 04.03.2010
Menetlusdokument tuleb üldjuhul anda üle saajale. TsMS § 313 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale, kuid kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Muuks isikuks on TsMS § 322 lg 1 järgi mh menetlusosalisega ühes eluruumis elav isik. Selles normis on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Seega peab kohus TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendi kättetoimetamise korral olema veendunud, et muu isik, kes menetlusdokumendi vastu võttis, ka selles eluruumis tegelikult elab. Ainult sellisel juhul saab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks menetlusosalisele endale.
3-2-1-94-07 PDF Riigikohus 22.10.2007
Kui menetlusdokumenti ei ole menetlusosalisele võimalik kätte toimetada seetõttu, et menetlusosaline tähitud kirjale ettenähtud tähtaja jooksul järele ei lähe, saab kohus TsMS § 326 järgi menetlusdokumendi kätte toimetada menetlusdokumendi postkasti panekuga.

Kokku: 9| Näitan: 1 - 9

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane