Kohtulahendite liigitus

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-172-16 PDF Riigikohus 01.03.2017
3-2-1-171-16 PDF Riigikohus 01.03.2017
TsMS § 307 lg 3 kohaldamise teist alternatiivset eeldust (kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada) tuleb mõista nii, et see kehtib ka juhul, kui menetlusdokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud (ja seda saab ka tõendada), kuid on tõendatud, et menetlusdokument jõudis saajani tegelikult juba varem. E-toimikus dokumendi kättesaamise kinnitamine mingil kindlal kuupäeval ei saa väärata nt saaja hilisemat kinnitust, et tegelikult sai ta dokumendi kätte varasemal kuupäeval. (p 20.2.)
3-2-2-4-16 PDF Riigikohus 14.11.2016
Täitemenetluse algatamise teate ning Euroopa täitekorralduse edastamine ei tähenda seda, et isik oleks tagaseljaotsuse kätte saanud. Kui asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, millal on isik tagaseljaotsuse kätte saanud, tuleb lähtuda isiku väitest, millal ta otsuse kätte sai. (p 7) Isiku emale viimase elukohta hagiavalduse kättetoimetamist saab lugeda kättetoimetamiseks isikule vaid siis, kui tegemist oli isiku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka nt RKTKm nr 3-2-2-1-13, p 11). Ainuüksi teises riigis töölepingu sõlmimine ei tähenda, et isik asus teise riiki elama, kuid kui pooled ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagiavalduse kättetoimetamise ajal oli isiku elukohaks tema ema elukoht, siis ei ole isikule hagimaterjale kätte toimetatud ning teistmisavaldus TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel on põhjendatud. (p 9)
3-3-1-22-16 PDF Riigikohus 04.05.2016
TsMS § 314^1 lg‑s 1 sätestatud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmaseks meetmeks ning sellele normile tuginev kättetoimetamine tuleks kohtutoimikus täpselt dokumenteerida. Sellele viitavad ka TsMS § 314¹ lg‑s 5 sätestatud kohustused. Kohus ei saa otsustada TsMS § 314^1 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt ka RKTK 9. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-189-15). (p 9)
3-2-1-189-15 PDF Riigikohus 09.03.2016
TsMS § 314^1 lg 1 puhul on tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. TsMS § 314^1 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. (p 13) TsMS § 314^1 lg 1 kohaldamisel võib kohus menetlusdokumendi saatmiseks kasutada ka samas kohtumenetluses kättetoimetamiseks kasutatud elektronpostiaadressi. Võimalik on kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses tavapäraselt lubatavaid viise ja vahendeid dokumentide kättetoimetamiseks. (p 14) Kuigi TsMS § 314^1 lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega peab kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks. TsMS § 314^1 lg-st 5 tuleneb kohustus märkida toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. (p 15) Kohus ei saa otsustada TsMS § 314^1 kohaldamist tagasiulatuvalt. (p 16)
3-2-2-1-16 PDF Riigikohus 03.03.2016
Kättetoimetamist edasiandmisena saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda tähendust omavaks üksnes juhul, kui tegu oli võlgniku eluruumiga (vt ka RKTKm nr 3-2-2-1-13, p 11). (p 6)
3-2-2-2-14 PDF Riigikohus 03.12.2014
Asja materjalide kohaselt toimetati makseettepanek kätte võlgniku emale. Seda saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda võlgnikule kättetoimetamiseks üksnes juhul, kui tegu oli võlgniku eluruumiga (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-13, p 11). (p 8) Võlgniku väitel sai ta makseettepanekust ja maksekäsust teada 20. aprillil 2014, kui tema esindaja avas need dokumendid e-toimiku süsteemi vahendusel (tl 2 pöördel). Avaldaja ei ole ka seda väidet vaidlustanud. Muid andmeid kolleegiumil makseettepaneku ega maksekäsu kättetoimetamise kohta ei ole. Seega on alust lugeda makseettepanek ja maksekäsk kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 (või ka TsMS § 3111 lg 3) alusel 20. aprillil 2014. (p 10)
3-2-1-93-14 PDF Riigikohus 03.11.2014
Tulenevalt TsMS § 327 lg 3 esimesest lausest saab määruse lugeda kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest. Edastamine tähendab selle sätte tähenduses postitamise korral dokumendi ärasaatmist. Seega tuleb kolme päeva arvestada dokumendi ärasaatmise kuupäevast. (p 17)
3-2-2-1-13 PDF Riigikohus 30.10.2013
Toimikust ei nähtu, millal maakohtu maksekäsu määrus on võlgnikule kätte toimetatud. Seega loeb kolleegium TsMS § 307 lg 3 järgi selle kätte toimetatuks võlgniku väidetud 7. mail 2013 (vt menetlusdokumendi faktilise kättesaamise kohta ka nt Riigikohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-09, p 11). (p 8) Võlgniku isale viimase elukohta makseettepaneku kättetoimetamist 25. detsembril 2008 saab lugeda kättetoimetamiseks võlgnikule vaid siis, kui tegemist oli võlgniku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 4. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-10, p 9). Vastasel juhul tuleb lähtuda võlgniku väitest, et ta sai makseettepaneku kätte 12. jaanuaril 2009. (p 11)
3-2-1-168-11 PDF Riigikohus 15.02.2012
TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel võib menetlusdokumendi kätte toimetada tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. PostS § 7 lg 4 p-s 1 sätestatud tähitud kirja saajale allkirja vastu üleandmine on üksnes esmane ja eelistatud viis tähitud kirja üleandmiseks. Kui see ei ole võimalik, saab kasutada ka TsMS 36. ptk-s ettenähtud võimalusi. Samuti ei piira TsMS § 312 lg 1 kättetoimetamist postiteenuse osutaja vahendusel nt kullerpostisaadetisena PostS § 4 lg 9 mõttes. Postiteenuse osutaja võib jätta menetlusdokumendi TsMS § 326 tingimustel saaja postkasti ka siis, kui saatja selle kohta sõnaselget juhist ei ole andnud. Seadus ei eelista TsMS § 327 järgset kirja hoiustamist § 326 järgsele saadetiste postkasti panekule. Kirja ei tohi maha jätta, kui saatja on sellisel viisil kättetoimetamise välistanud, kuid kättetoimetamise kehtivus ei sõltu ka selle juhise järgimata jätmisest. Kättetoimetamine mh TsMS § 326 alusel on lubatud mh maksekäsu kiirmenetluses, kus TsMS § 484 lg 3 kolmanda lause järgi on keelatud üksnes avalik kättetoimetamine dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 mõttes). Keeldu selleks ei tulene ka TsMS § 4891 lg 2 p-st 1. Üksnes juhul, kui kättetoimetamist ei ole võimalik dokumenteeritult tõendada, saab lähtuda TsMS § 307 lg-st 3 menetlusdokumendi saajani jõudmise aja kättetoimetamise ajaks lugemise kohta.
3-2-1-163-10 PDF Riigikohus 23.02.2011
Otsuse kätte toimetatuks lugemisel ei ole seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel hageja esindaja e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas võinuks teda TsMS § 314 lg 6 järgi trahvida (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p-d 10-12). Samuti ei ole tähtis, kas hageja teadis kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast, kuna otsuse avalikult teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt TsMS § 306 lg 5, § 453 lg 2, § 455 lg 1). Ümbriku kättetoimetamisega ei saa lugeda kätte toimetatuks ümbrikus olema pidanud menetlusdokumenti, mida seal tegelikult ei olnud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal.
3-2-1-129-10 PDF Riigikohus 06.12.2010
TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. Kuna eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (TsMS § 314 lg 2) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
3-2-2-6-10 PDF Riigikohus 09.11.2010
TsMS § 323 tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku äriruum.
3-2-1-91-10 PDF Riigikohus 02.11.2010
Esindaja, kellele kohtukutse toimetati kätte isiklikult allkirja vastu või kohtuistungil, vahetumine menetluses ei anna alust väita, et esindajale ei ole kutset isiklikult üle antud.
3-2-1-81-10 PDF Riigikohus 25.10.2010
Olukorras, kus menetlusosaline on kohtule oma e-posti aadressi avaldanud ja kohus on sama kohtuasja käigus menetlusosalisele selle e-posti aadressi kaudu dokumente edastanud ning menetlusosaline on nende kättesaamist kinnitanud, ei pea kohus tegema täiendavaid järelepärimisi ega koguma tõendeid selle e-posti teel edastatud kohtukutse tegeliku kättesaamise kohta. Küll on menetlusosalisel endal õigus tõendada, et ta kutset kätte ei saanud.
3-2-2-3-10 PDF Riigikohus 17.05.2010
Toimikusse tuleb lisada korrektselt täidetud menetlusdokumendi kättetoimetamist tõendavad dokumendid (vt 30. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 12 ja 11. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 10). Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte. Menetlusdokumendi kättetoimetamisest menetlusosalise esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

Kokku: 16| Näitan: 1 - 16

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane