Kohtulahendite liigitus

Kokku: 20| Näitan: 1 - 20

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
3-2-1-181-15 PDF Riigikohus 13.04.2016
Seadus ei tee vahet otsestel ja kaudsetel tõenditel ning iseenesest ei ole kaudsel ja otsesel tõendil erinevat tõendiväärtust. Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele. Äriühingu juhtorgani liikmele kahjulike tehingute tegemiseks mõju avaldamist ei tule seaduse kohaselt tõendada mingit kindlat liiki tõenditega ja olukorras, kus tegu on õigusvastase mõjutamisega, on tõenäoline, et dokumentaalseid tõendeid ei ole. Kui isik annab äriühingu juhatuse liikmele äriühingu kohta nõu, juhatuse liige usaldab teda ja tema pakutud advokaati, võib sellega põhjendada, et isikul oli juhatuse liikme (ja seega ka äriühingu) üle oluline mõju, kuid sellest ei järeldu veel, et isik seda mõju ÄS § 167^1 lg-s 1 sätestatud viisil ka ära kasutas. (p 51)
3-2-1-13-16 PDF Riigikohus 06.04.2016
Pärandaja viimane elukoht PärS § 165 lg 2 tähenduses tuleb välja selgitada uurimispõhimõtet kohaldades, andes vajadusel pärijatele täiendavate tõendite esitamise tähtaja ning kaaludes TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaldamist. (p 12)
3-2-1-178-14 PDF Riigikohus 17.03.2015
Lepingulise esindaja seletused ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõendiks. Kostja lepingulise esindaja istungil väidetu näol on tegemist esindaja õigusliku hinnanguga asjaoludele, millega kohus pole seotud. (p 13)
3-2-1-74-11 PDF Riigikohus 12.10.2011
Isiku poolt, kes ei ole menetlusosaline, kohtule adresseeritud kiri on käsitatav menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjana TsMS § 272 lg 2 mõttes ning selle tõendikvaliteeti ei välista ainuüksi asjaolu, et kiri on adresseeritud kohtule. Selline kiri ei ole käsitatav tunnistaja ütlusena TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Asjakohased ei ole sarnases küsimuses varasema tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta Riigikohtu 5. detsembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-01 väljendatud seisukohad.
3-2-1-134-09 PDF Riigikohus 09.12.2009
TLS
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-98-08.
3-2-1-98-08 PDF Riigikohus 03.12.2008
Kriminaalasjas tehtav võimalik kohtulahend ei ole kohtule tsiviilasja lahendamisel kohustuslik, kuid on käsitatav ühe tõendina ja kohus peab kriminaalasjas tehtud kohtulahendi tõendina arvestamata jätmist põhjendama. Kui hageja tõendab muude tõenditega oma nõuet väiksemas ulatuses, kui hagis on nõutud, tuleb tema nõue tõendatud ulatuses ka rahuldada. Kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust saab tsiviilasjas kasutada asjaolude tõendamiseks. Kuid kriminaalmenetluse käigus politsei poolt eeluurimisel koostatud süüdistatava ja tunnistaja ülekuulamise protokolli kasutamine on vastuolus TsMS § 251 lg-ga 2, mille kohaselt kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega.
3-2-1-105-08 PDF Riigikohus 03.12.2008
Menetlusosaliste seletused ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg 2 järgi.
3-2-1-105-06 PDF Riigikohus 28.11.2006
Väärteomenetluses kogutud tõendeid ja väärteomenetluses tehtud otsust saab tsiviilasjas kasutada asjaolude tõendamiseks.
3-2-1-17-06 PDF Riigikohus 05.04.2006
Tunnistaja ütlustena saavad kohtud arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi. Kriminaalasja eeluurimisel koostatud tunnistajana ülekuulamise protokolle võib hinnata üksnes kui dokumentaalseid tõendeid.
3-2-1-91-04 PDF Riigikohus 16.09.2004
Kriminaalasja algatamise avaldus on tõendiks TsMS § 90 mõttes.
3-2-1-28-03 PDF Riigikohus 25.03.2003
Eesti kohtus tunnustatud Saksa kohtuotsus on kaasuse kontekstis käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 117 mõttes.
3-2-1-145-01 PDF Riigikohus 05.12.2001
Protsessiosalisteks mitteolevate isikute kirjalikud seletused ei ole tõendiks TsMS § 90 lg 2 mõttes. Kuna selliste isikute ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena (TsMS § 101 lg 1), ei või kohus neid asendada muus vormis andmekandjaga.
3-2-1-136-01 PDF Riigikohus 04.12.2001
Kohtud on asja arutamise ajal kehtinud TsMS § 130 lg 5 kohaselt hinnanud õiguspäraselt hageja pankrotihalduri palvel antud audiitori arvamust dokumentaalse tõendina.
3-2-1-88-01 PDF Riigikohus 20.06.2001
Seadusega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et abielu ühisvara jagamise kokkulepet tuleb tõendada dokumentaalse tõendiga. TsMS § 90 sätestab tõendi mõiste, TsMS § 93 kohaselt kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Seega ühisvara jagamise kokkuleppe tõendamisel on tõendiks ka poolte seletused ja tunnistajate ütlused.
3-2-1-83-01 PDF Riigikohus 05.06.2001
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-17-00.
3-2-1-17-00 PDF Riigikohus 12.04.2000
TsMS § 90 lg 2 kohaselt ei ole tõendiks lepingulise esindaja seletused.
3-2-1-67-98 PDF Riigikohus 28.05.1998
Tõendiks TsKS § 87 p 2 kohaselt võib olla ka poole seletus. Hageja seletus kui tõend tuleb esitada esimese astme kohtus.
III-2/1-24/95 PDF Riigikohus 27.04.1995
III-2/1-1/95 PDF Riigikohus 17.01.1995
III-2/3-6/94 PDF Riigikohus 12.04.1994

Kokku: 20| Näitan: 1 - 20

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane