/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-137-14 PDF Riigikohus 07.01.2015

TsMS § 303 lõike 2 kolmanda lause kohaselt tuleb poole taotlusel ekspert küsitlemiseks kohtuistungile kutsuda. (p 13)


VÕS § 679 lõike 4 mõtteks on tagada, et käsundiandjal ei tekiks kohustust agendile agenditasu maksta, kui on ilmne, et leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatu asjaolu tõttu. Seega ei ole välistatud agendi ja käsundiandja vaheline kokkulepe, mille kohaselt saab agent tasu nõuda ainult laekunud arvetelt. (p 11)

3-2-1-111-06 PDF Riigikohus 28.11.2006

TsMS § 131 lg-st 1 ja §-st 192 tulenes küll menetlusosalisele õigus esitada eksperdile küsimusi, kuid küsimusi sai esitada üksnes kohtu kaudu ja kohtul oli õigus kõrvaldada asjassepuutumatud või eksperdi pädevusele mittevastavad küsimused.


Menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas ei ole see, kui kostja teatab kohtuistungil, mis toimub kaks aastat pärast hagiavalduse esitamist, et ta soovib vastuhagi esitada.

Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud.


Tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud.

3-2-3-10-05 PDF Riigikohus 26.09.2005
3-2-3-11-05 PDF Riigikohus 12.09.2005

Kohus on TsMS § 258 lg 1 alusel kohustatud esitama eksperdile mh küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.


Isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist ja isikule eestkostja määramist kohtu kaudu enne 01.07.2002 taotleti või kellele pärast 01.07.2002 taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse ja kutsuda kohtuistungile, kui tema vaimne tervis seda võimaldab. Vajadusel tuleb huvitatud isikutena kaasata menetlusse ka selle isiku lähedased isikud. Eestkostja määramisel tuleb PKS § 95 lg 4 järgi mõistlikult arvestada ka piiratud teovõimega isiku soovi.


Isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist ja isikule eestkostja määramist kohtu kaudu enne 01.07.2002 taotleti või kellele pärast 01.07.2002 taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse ja kutsuda kohtuistungile, kui tema vaimne tervis seda võimaldab. Vajadusel tuleb huvitatud isikutena kaasata menetlusse ka selle isiku lähedased isikud.

3-2-3-8-05 PDF Riigikohus 08.06.2005

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-3-04.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-03.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-03.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-03. Kohtuvea parandamise avalduse rahuldamise aluseks ei ole asjaolu, et eestkosteasutuse esindaja ei ilmunud kohtuistungile, kui eestkosteasutus on andnud oma kirjaliku arvamuse selle kohta, keda määrata eestkostjaks ning kohus on pidanud seda piisavaks.

3-2-3-4-04 PDF Riigikohus 09.02.2005
3-2-3-1-05 PDF Riigikohus 02.02.2005

Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 alusel isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise taotluse lahendab kohus hagita menetluses. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.

3-2-3-3-04 PDF Riigikohus 14.12.2004

Isik, kellele eestkostja määramist ja kelle hoolekandeasutusse paigutamist ilma tema nõusolekuta taotletakse, on asjast huvitatud isik ning tuleb kaasata asja läbivaatamisse, kui tema vaimne seisund seda võimaldab.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab ekspert kõne- ja kontaktivõimelist isikut isiklikult uurima.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-03.


Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.

3-2-3-2-04 PDF Riigikohus 16.11.2004

Selgitamaks, kas piiratud teovõimega isiku vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta, peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema.


Hagita menetluses peavad isiku õigused, kelle kohta on esitatud taotlus hoolekandeasutusse paigutamiseks, olema kaitstud kohtu aktiivse rolliga menetluses. Kohus kaasab kõik asjast huvitatud isikud menetlusse ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Samuti on kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud, ka siis, kui vastuväited sellele puuduvad.


Kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis peab kohus TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrama talle esindajaks advokaadi.


Pärast isiku asja kaasamist peab kohus välja selgitama, kas piiratud teovõimega isiku vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks määrab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi. Kohus ei tohi jätta isikut ära kuulamata, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil, ei ole ta arvamust avaldanud.

3-2-1-52-03 PDF Riigikohus 05.05.2003

Kaubamärgi võrdlemisel varasema kaubamärgiga, et kindlaks teha, kas kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased, on vajalik välja selgitada assotsiatsioonid, mis isikul tekivad uue kaubamärgiga kokku puutudes. Kaubamärgiseaduse mõtte kohaselt tuleb seda teha nii kaubamärgi registreerimisel, kui ka KaMS § 5 lg-s 3 ettenähtud juhtudel.


Ringkonnakohus on kohtuotsuses viidanud eksperdiarvamusele lisatud dokumentidele kui dokumentaalsetele tõenditele. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 91 lg 2, mille kohaselt ekspert tõendeid esitada ei saa.


Ekspert võib erandjuhtudel omal algatusel tõstatada ja lahendada ekspertiisimääruses esitamata küsimusi. Eksperdiarvamusele lisatud dokumendid ei ole dokumentaalsed tõendid.

3-2-1-120-01 PDF Riigikohus 03.12.2001

Tulenevalt TsMS § 131 lg-st 1 esitatakse eksperdile küsimused kohtu kaudu ja küsimused määrab kohus, seega ei pea kohus küsimuste esitamisel piirduma sellega, mida kostja on osanud ja teadnud küsida. Kostja esitatud küsimustest eksperdile jäi vastuseta küsimus, kas kostja allkiri dokumendil on vahetult kostja kirjutatud või mitte. Täiendavast ekspertiisist keeldumine ei olnud põhjendatud.


Menetluse peatamiseks TsMS § 213 lg 1 p 3 alusel puudub alus, sest dokumendi väidetavas võltsimises süüdioleva isiku väljaselgitamine kriminaalasjas ja sellest põhjustatud kaebuse esitamine prokuröri tegevusetusele halduskohtusse, ei takista võlakohustisest tuleneva tsiviilasja menetlemist.


TsMS § 330 lg 6 kohaselt peab ringkonnakohus vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohus on ekslikult järeldanud, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses linnakohtu otsusele sisulisi vastuväiteid esitanud.


Kostja on esitanud hagile vastuväited, et laenudokumendid on võltsitud ja laenukohustis sellega välistatud. Kui vaidlus on dokumentide võltsitusest, siis on möödapääsmatu nende dokumentide vahetu uurimine kohtuistungil (TsMS § 172).


Kohtunik peab kohtuistungit juhtides tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse (TsMS § 171 lg 1 ja § 309). Kohus rikkus kostja õigust tõendada oma vastuväiteid hagile, et laenudokumendid on võltsitud ja laenukohustis sellega välistatud. Kui vaidlus on dokumentide võltsitusest, siis on möödapääsmatu nende dokumentide vahetu uurimine kohtuistungil (TsMS § 172).


TsK § 272 lg-te 1 ja 2 kohaselt annab laenulepingu üks pool (laenutaja) teise poole (laenaja) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama rahasumma tagastama; laenuleping loetakse sõlmituks raha üleandmise momendist. Seega tekib laenukohustis ainult laenusumma vastuvõtmisel.

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

/otsingu_soovitused.json